2. Kes on moslemid?

Sõna muslim on tegijanimi samast sõnatüvest, kust pärineb ka islaam, seega on moslem Jumala tahtele alluja, olenemata rassist, rahvusest, etnilisest taustast vms. Samas tüvest on pärit ka sõna salaam, mis tähendab „rahu”, seega leiab iga moslem sisemise rahu just läbi Jumala tahtele allumise.

Moslemid on võtnud omale kohustuseks ja hingeasjaks täita kõiki Jumala ettekirjutatud seadusi. Nad palvetavad viis korda päevas, annavad almust, paastuvad jne. Moslemid usuvad kõikidesse prohvetitesse (ja sõnumitoojatesse) – Noasse, Aabrahami, Moosesesse, Jeesusesse, Muhammedi ja teistesse (aleihim salaam – rahu olgu nendega). Moslem on igaüks, kes usub Ainujumalasse ning ka vastavalt käitub. Sel põhjusel räägitakse näiteks Aabrahamist kui moslemist; viimase puhul ei ole tegu mingi „omistussildiga”.

Moslemid usuvad, et kõik Jumala prohvetid andsid inimkonnale edasi Jumala saadetud sõnumi puhtast monoteismist. Just seetõttu ei saagi prohvet Muhammedit (saws) pidada uue religiooni rajajaks. Ta oli vaid viimane Looja prohvetite hulgas ning saadeti meile kinnitamaks ning parandamaks vana, aja jooksul muutunud ja rikutud sõnumit. Andes Muhammedi (saws) kaudu inimkonnale edasi viimase sõnumi, täitis Jumal viimaks pühaliku lepingu, mis oli sõlmitud ühe varajase suure prohvet Aabrahamiga.