Abielu islamis

Kuigi moslemitest lapsevanemad mängivad traditsiooniliselt suurt rolli tutvuste korraldamisel ja oma lastele elupartneri valimise aitamisel, peavad nii mees kui naine vabatahtlikult abieluga nõustuma. Prohvet (saws) andis naistele, kes olid sunnitud abiellu nende endi tahte vastaselt, õiguse oma abielu tühistada.
Islamis on abikaasade omavaheline suhe vastastikuses sõltuvuses, põhinedes armastusel ja rahul. Koraan ütleb:
« Ja üheks Tema märkidest on, et Ta lõi teile teist endist kaasad, et võiksite neist lohutust leida ja Ta lõi teie vahele südamlikkuse ja halastuse. Kindlasti on selles märgid inimeste jaoks, kes mõtisklevad. » (30:21)
Abielu ei ole seetõttu mitte üksnes füüsiline ja emotsionaalne vajadus, vaid märk Jumalalt. See on vastastikuste õiguste ja kohustustega suhe, mis põhineb jumalikul juhtimisel. Jumal lõi mehe ja naise teineteist täiustava iseloomuga ja tõi Koraanis välja seadustesüsteemi sugudevahelise harmoonilise toimimise toetamiseks.
« …Nemad (teie naised) on teile rüüks ja teie olete neile rüüks … » (2:187)
Riietus pakub füüsilist kaitset ja katab nii keha ilu kui ka iluvead. Sellisena näeb islam ka abikaasade rolli. Kumbki kaitseb teist, peidab teise vead ning täiendab abikaasa omadusi. Abieluga kaasneva armastuse ja turvalisuse edendamiseks on mosleminaistel erinevaid õigusi.

Esimene naise õigus on saada mahr, kink abikaasalt, mis on osa abielulepingust ja abielu õiguslikkuse eelduseks.
Mõlemad vanemad peaksid püüdlema stabiilse, armastava kodu ja partnerluse loomise poole. Perekonna suurem asjade üle otsustamine peaks toimuma arutledes ja vesteldes. Pere ülalpidajana eeldab mees, et võtab juhtimise enda kätte, kuna tema on oma pere eest hoolitsemisel Jumala ees vastutav. Kui ühisele kokkuleppele ei jõuta, peaks naine meest toetama, kui mees just ei palu tal teha midagi sellist, mis läheb religioossete seadustega vastuollu. See toimib hästi senikaua, kuni kumbki pool käitub täiskasvanulikult ja kohtleb teineteist austuse ja lahkusega ning taktitundeliselt.