8. Abiellumisest


Linnalegend – Naise eestkostja võib naise ilma ta nõusoleku või isegi temalt küsimata mehele anda.

Islami õiguse järgi on üks kehtiva abielu tingimus see, et abielluv naine on sellega täielikult nõus. Prohvet (saws) ütles: „Lahutatud või lesestunud naist ei tohi mehele anda, ilma et temalt oleks nõusolekut küsitud ja ta oma nõusoleku andnud. Ja neitsit ei tohi mehele panna, ilma temalt küsimata.“ Küsiti: „Oo Jumala Sõnumitooja, mis on tema nõusoleku märk (sest neitsi on häbelik)?“ Ta (saws) vastas: „Tema vaikimine.“ (Al-Bukhari 4843, Muslim 1419)

Kui naist sunnitakse abielluma, on tal õigus moslemist kohtuniku ees kaebus esitada, et abielu kehtetuks muuta. Kord tuli Jumala Sõnumitooja (saws) juurde kaebama naine nimega Al-Khansa bint Khadam, kes oli abielus olnud. Ta ütles, et ta isa oli teda sundinud abielluma mehega, keda ta põlgas. Prohvet (saws) mõistis selle hukka ja annulleeris abielu. (Al-Bukhari 6546)

Abielu üks teine tingimus on see, et naine ei abiellu ise, ilma ta wali ehk eestkostja kohalolekuta. Tema eestkostja on tema isa, või kui too ei ole enam elus, siis vanaisa, lell, vend või isegi täiskasvanud poeg või riigijuht, et kõik tema õigused oleksid kaitstud ja tulevane abikaasa ei saaks teda kuidagi ära kasutada. Wali ülesanne on kindlaks teha, et peigmees oleks oma kavatsustes siiras ja otsekohene, et pruut saaks kätte kokkulepitud mahr’i ehk peigmehepoolse kaasavara ja et kaks tunnistajat oleks lepingu juures, millele pruut vabatahtlikult oma nõusoleku annab. Kõik need meetmed on kasutusel selleks, et kaitsta naise õigusi ja abielu pühadust.

Jumala Sõnumitooja (saws) tegi selle selgeks, öeldes: „Ei ole abielu ilma wali‘ta.“ (Abu Dawud 2058, At-Tirmidhi 1101)

Ühe teise versiooni järgi: „Ei ole abielu ilma wali’ta ja nende wali’ks, kel endal wali’t pole, on valitseja.“ (Ahmad 2260, Ibn Majah 1889)

Kui naine põgeneb ja ise abiellub, ei ole see abielu seaduslik, kuna Prohvet (saws) ütles: „Kui naine abiellub ilma oma wali’ga konsulteerimata, siis on ta abielu kehtetu, ta abielu on kehtetu, ta abielu on kehtetu. Ja kui mees on juba abielu õigust kasutanud, siis peab ta naisele ka mahr’i andma selle eest, mis ta endale seaduslikuks on teinud ja kui nad selle üle vaidlema lähevad, siis on valitseja wali neile, kellel ei ole wali‘t.“ (Abu Dawud 2083, At-Tirmidhi 1102)

Nagu juba varem mainitud, olgu naine neitsi või varem abielus olnud, on tal täielik õigus kas abieluga nõustuda või sellest keelduda. Wali mõte ei ole mitte naist mehele panna, vaid võimaliku abielu puhul tema õigusi kaitsta. Seda kinnitab fakt, et kui naisel endal wali’t ei ole, peab tema eest seisma valitseja ja kontrollima, et kõik oleks õige ja legaalne ning et tulevane abikaasa naist kuidagi petta ei püüaks. See tugevdab abielulepingu pühadust ja naise õiguste tugevust islamis.

Kuna naised on reeglina rohkem tundelised kui mehed, siis on islamis seda arvestavad seadused tema heaolu ja õiguste kaitseks. Isa, ema ja vajadusel ka teised sugulased aitavad naisel abikaasat valida. Kõik nad soovivad ju talle vaid õnne ja rahulikku elu. Ükski normaalne isa ei soovi, et ta tütar abielus õnnetu oleks. Abielu mõte on luua igavesti kestev suhe mehe ja naise vahel, armastav ja turvatunnet pakkuv kodu lastele, mitte vaid teatud ihade rahuldamine. Noor neitsi võib olla liialt mõjutatud tema kätt paluva mehe välimisest ilust, ilma et ta enam suudaks näha ka sisemist ilu; seega on islam andnud wali‘le õiguse naist tema valikus aidata ja suunata. Ka on wali roll igati loogiline tulenevalt tema autoriteedist ja kohustusest oma perekonna suhtes. Samuti ei saa me eitada, et kuna wali on meesterahvas, näeb ta peigmeest paremini läbi ja suudab asju näha läbi tema silmade, kuna on ise kunagi samas vanuses, samas olukorras jne olnud. Samal ajal tunneb isa oma tütart väga hästi ja oskab ka öelda, milline mees tema iseloomuga võiks sobida ja milline mitte. Samuti on siinkohal väga oluline ema ja teiste asjakohaste naistega konsulteerimine.

Kui sobilik peigmees on abieluettepaneku teinud ja wali sellest keeldunud, on islami seaduse järgi õigus wali otsus kohtusse kaevata või isegi wali eemaldada lasta. Eemaldamise puhul saab naise järgmiseks wali‘ks talle kõige lähem täiskasvanud meessoost sugulane (isa eemaldamisel näiteks vanaisa). Kui naisel aga endal muid moslemitest sugulasi pole, saab tema wali‘ks moslemist kohtunik.

Lõpuks võiks öelda, et parim mõõdupuu sobivale või mittesobivale abielule on Prohveti (saws) sõnad: „Kui teile teeb abieluettepaneku keegi, kelle usu ja käitumisega te rahul olete, siis abielluge temaga. Kui te seda ei tee (st tõukate ära inimese, kes on jumalakartlik ja heade kommetega), siis laskub maale suur häda ja levib korruptsioon.“ (At-Tirmidhi 1085)

Mees, kes mõistab hästi oma islamlikke kohustusi ja on heade kommetega, austab igal juhul oma naist ning kohtleb teda igati õiglaselt ja sündsalt.

Lugejad pidasid seda artiklit kasulikuks. Kuidas on lood teiega?