Naise staatus ja õigused

Islam näeb naist, olgu ta siis vallaline või abielus, kui indiviidi, kellel on oma õigused, kaasa arvatud õigus omada ja jagada oma vara ja sissetulekut, ilma kellegi eestkosteta (olgu siis tegu isa, abikaasa või kellegi kolmandaga). Tal on õigus osta ja müüa, teha kingitusi ja anda raha heategevuseks ning ta võib kulutada oma raha nagu soovib. Peigmees annab pruudile, kes hoiab pigem alles oma perekonnanime, kui võtab abikaasa oma, abielu kaasavara.
Islam julgustab meest oma naist hästi kohtlema, kuna Muhammed (saws) on öelnud: „Parimad teie hulgast on need, kes on parimad oma naiste vastu.”
Emad on islamis kõrgelt austatud. Islam soovitab kohelda neid parimal moel.

„Kord tuli üks mees prohvet Muhammedi  (saws)  juurde ja ütles: „Jumala sõnumitooja, kes inimeste hulgast on kõige rohkem minu seltskonda väärt?” Prohvet  (saws)  vastas: „Sinu ema.” Mees küsis: „Seejärel kes?” Prohvet  (saws)  vastas: „Sinu ema.” Mees küsis jälle: „Seejärel kes?” Prohvet  (saws)  vastas: „Sinu ema.” Mees küsis veel: „Seejärel kes?” Prohvet  (saws)  vastas: „Siis sinu isa.””

Islam hindab naisi kõrgelt. Naine on kui pärl või vääriskivi. See, et islam naisi alavääristab ning nad igasugustest õigustest ilma jätab, on lihtsalt järjekordne stereotüüp, millel ei ole mingit alust peale ”kõlakate”.

Loomulikult ei saa väita, nagu ei oleks islamimaades ühtki väärkoheldud naist, kuid kindlalt võib väita, et meie oma ühiskonnas on neid sama palju või veelgi enam. Ka ei tohi unustada, et islam andis juba oma algushetkedest alates naistele väga suured õigused (näiteks õigus ise otsustada oma abielu üle, õigus valida juhti ehk hääletamisõigus, õigus vabalt vallata oma vara, õigus lahutust nõuda jne), millest paljud Euroopa naised veel 20. sajandi alguseski vaid unistada võisid. Kui moslemist naist halvasti koheldakse, siis ei ole see mitte islami vaid tema abikaasa või isa viga, kes islamist palju ei tea või selle seaduseid ei järgi.