Sügavad mered ja siselained Koraanis

Jumal on Koraanis öelnud:

„Kuid (uskmatute seisund) on nagu pimedus laias ja sügavas meres, kaetud lainetega, milledel omakorda lained, millede kohal pilved. Pimedus pimedusel, nii et kui käsi välja sirutada, ei ole võimalik seda näha …” (24:40)

See värss räägib meile sügaval meres olevast pimedusest, kus inimsilmal ei ole võimalik väljasirutatud kätt näha. Meres kaob nähtavus alates 200 meetrist ning mida sügavamale minna, seda vähem paistab sinna valgust (joonis 12). Sügavamal kui 1000 meetrit ei ole enam üldse valgust (Oceans – Elder & Pernetta, lk. 27). Inimene ei suuda ilma vastava varustuse või allveelaevata sukelduda sügavamale kui 40 meetrit. Alates 200 meetrist sügavusest ei ole inimene enam võimeline ilma tehnikata ellu jääma. Teadlased avastasid selle pimeduse alles hiljuti, tänu erivarustusele ning allveelaevadele, mis võimaldasid neil laskuda mere põhjas olevasse pimedasse sügavikku.

Tsiteeritud värsist („… kaetud lainetega, milledel omakorda lained, millede kohal pilved …”) võime järeldada, et merede ja ookeanide sügavad veed on kaetud lainetega, mida katavad omakorda lained. On arusaadav, et teise kihi lainete puhul on tegu kõigile nähtavate pindmiste lainetega, kuna värss märgib, et nende lainete kohal on pilved. Kuid kuidas jääb esimeste lainetega? Teadlased on hiljuti avastanud, et on olemas ka siselained, mis esinevad erineva tihedusega vete vahel (Oceanography – Gross, lk. 205) (joonis 13). Siselained katavad merede ja ookeanide sügavamat vett, kuna sügaval veel on kõrgem tihedusaste kui pinnaveel. Siselainetel on samad omadused kui pindmistel lainetel ning ka nemad võivad murduda. Inimsilmaga ei ole võimalik siselaineid näha, kuid nende olemasolu on võimalik kindlaks teha uurides piirkonniti temperatuuri, vee soolasusastet ning muid muutusi.

Raamatust „Väike abiline islami mõistmiseks”