3. Millesse usuvad moslemid?
Moslemid on need, kes usuvad Jumala ainsusesse (monoteismi) – sellesse, et on vaid üks teenimisväärne Jumal, kellel ei ole ei eelkäijaid, järeltulijaid ega partnereid; inglitesse, kes on Tema loodud; raamatutesse (ehk sõnumisse), mis Jumal on inimkonnale saatnud; prohvetitesse, kelle kaudu Jumal sõnumit levitas; Viimsesse Kohtupäeva, mil Jumal kõigi teod üle kaalub ja nende eest tasu annab; saatusesse ehk eluteesse, mille Jumal meile määrab, kuid milles me siiski ise otsuseid vastu võtame ja mille eest individuaalselt vastutame, ja elusse pärast surma ehk surnuist ülestõusmisesse.
Jumala ainsuslikkus on islami põhialus, mis viitab sellele, et kõik mis maailmas eksisteerib on loonud üksainus Looja, kes on samas ka meie ainus Hoidja ja Teejuht. Kuna Jumal on ainus jõu ja võimu allikas, peab inimkond just Talle alistuma ja Teda kummardama. Tal ei ole ühtki kaaslast, poega ega tütart. Kes meist kujutaks ette riiki kahe kuningaga? Ta ei ole ei sündinud, ega ole ka keegi teine Temast sündinud – inimesed on Tema looming.
Moslemid usuvad ka inglitesse, kes on Jumala loodud olendid ja teenivad üksnes Jumalat ning kuuletuvad üksnes Jumalale. Nemad on need, kes meie nii häid kui halbu tegusid üles kirjutavad. Inglite hulgas on ka ingel Gabriel, kes tõi Koraani ehk Jumala sõna prohvet Muhammedile (saws) ja tema teadmisi igal aastal kontrollimas käis.
Samas ei ole Jumal jätnud oma loomingut omapead, vaid saatnud neile läbi aegade palju prohveteid. Ka Mooses ja Jeesus olid Jumala prohvetid, mitte tema pojad ega partnerid mingil muul moel. Nii on Jumal saatnud inimesele juhendid, kuidas elada meile kõige sobivamat elu, võttes arvesse meie tegelikku olemust ja vajadusi. Prohveteid, kes sõnumi inimkonnani tõid, kutsutakse Jumala sõnumitoojateks või saadikuteks. Kuigi on olnud palju prohveteid, on nende sõnumi sisu olnud läbi aegade üks – kuuletuda Ainujumalale ja Teda kummardada. Kuid inimesed muutsid või ei järginud Jumala seadusi, mis viis selleni, et Jumal saatis ikka ja jälle uue prohveti, et inimesi tagasi õigele teele juhatada. Viimaks saatis Ta viimase prohveti ja lubas Ise viimast pühakirja kaitsta. Nii on ka läinud – Koraan ehk prohvet Muhammedi (saws) kaudu ilmutatud Jumala sõna on siiani säilinud oma originaalkeeles ja midagi ei ole selle ilmutamisest alates muudetud.
Elu pärast surma on kõigile usklikele väga oluline, sest kui inimene teab, et teda ootab varem või hiljem ees kohus, siis vastavalt oma südametunnistusele, ei riku ta seadust, kartes kanda karistust. Viimsel Kohtupäeval mõistetakse meie üle kohut vastavalt sellele, kuidas oleme elanud ja kui jumalateadlikud oleme olnud. Seaduse rikkujad kannavad karistust, nagu meie igapäevaeluski, samas kui need, kes on olnud Jumalale kuulelikud, saavad tasutud. Ei ole ju mõeldav, et olenemata sellest, mida me siin korda saadame, ootab meid ees sama saatus. See oleks ebaõiglane. Inimene sünnib patuta, puhtana ja igaüks meist vastutab ise oma tegude eest.
Islam rõhutab, et Jumal on ette määranud meie elu ja surma aja, kuid samas ei tähenda see, et Ta oleks meie teod ette määranud. Me oleme oma tegudes vabad ja seetõttu nende eest vastutavad. Jumal annab meile vaid juhised ning ütleb, mis on hea ja mis halb.