Palve – SALAAT

Palve ehk salaat on moslemi tähtsaim kohustus, mis aitab tal vähemalt viis korda päevas mõtiskleda selle üle, kas ta on  siin elus piisavalt head teinud, kas ta on õigel teel või eksinud.

Prohvet Muhammed (صلى ﷲ عليه وسلم)on palve kohta öelnud: „Inimese ja uskmatuse vahel on vaid palve hülgamine.“ Selle hadithi seletuseks ütles imaam Nawawi: „Palve on nagu tõke kufri (uskmatuse) ja islami vahel, seega need, kes ei palveta, astuvad kufrisse (neist saavad uskmatud).“ (Sahih Muslim)

Prohvet (صلى ﷲ عليه وسلم) on palve otstarbe seletamiseks öelnud: „Kui teie ukse ees oleks jõgi ning te kümbleksite selles viis korda päevas, kas oleks siis võimalik teil märgata kübetki mustust?“ Ta kaaslased vastasid: „Mitte kübekestki mustust ei jääks alles.“ Prohvet (صلى ﷲ عليه وسلم)ütles: „Sama kehtib ka viie palve kohta, mille abil juurib Jumal välja kõik halvad teod.“ (Sahih Al-Bukhari ja Sahih Muslim)

Araabia keeles on palve salaat ja kujutab endast viit palvekorda päevas – koidikul (koos esimeste kiirtega), keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja öö saabumisel.

Palve on uskliku ja Jumala vaheline otsene side. Islam ei tunnista inimese ja Jumala vahelist eestkostet, seega on vaimulik (imaam) palve eestvedaja ja mitte vahendaja rollis. Palvetatakse Meka ja sealse pühamu Kaaba suunas. Ei kummardata mitte pühamu küljes olevat kivi, vaid suund on selleks, et kõigil maailma moslemitel oleks täpselt üks siht.

Rangeks nõudeks palvetamisel on täielik kehaline puhtus. Selleks sooritatakse enne palvust näo, suu, nina, kõrvade, juuste, käte ja jalgade rituaalne pesemine (vaata täpsemalt „Rituaalne puhastumine”), samuti peavad puhtad olema riided ja ka palvetamise koht. Tavaliselt kasutatakse palvetamisel väikest vaipa. Koht iseenesest ei ole oluline, kuid umma ehk kogukonna tugevdamiseks on läbi aegade ehitatud ka mošeesid ehk islami pühakodasid, kus kokku tulles oma usku tugevdada ja õlg õla kõrval palvetada.

Mida annab palve?

■ Palve tugevdab inimese usku Jumala olemasolusse;

■ tühistab klassikuuluvuse, nahavärvi ja rahvuse erinevused kummardajate vahel, sest Jumala ees seisavad kõik võrdses reas;

■ aitab inimesel mõista oma loomulikke ja instinktiivseid tundeid, jõudmaks oma eksistentsi põhjuseni; 

■ puhastab südant ja arendab meelt, uurib teadvust ja toetab hinge;

■ aitab üles leida inimeses peituvad head omadused ja surub alla kurja;

■ on rahulikkuse, julguse, lootuse ja enesekindluse allikaks;

■ aitab kasvatada enesedistsipliini.

Koraanis seisab: „Loe ette seda, mis on saadetud Raamatuna (Koraan) sulle juhiks ning palveta regulaarselt, sest palvetamine hoiab eemale pattudest ja uskmatusest. Ja Jumala meenutamine on kahtlemata parim. Ja Jumal teab kõiki sinu tegusid.” (29:45)