Aid’i palve

Salaatu l-‛iid ehk aidi palve on palve, mida loetakse moslemite kahel iga-aastasel suurel pühal ning määrati moslemitele esimesel hižra (Muhammedi (صلى ﷲ عليه وسلم) ja tema kaaslaste ümberasustus Mekast Mediinasse) aastal.

Kas aidi palve on kohustuslik?

Islami õpetlased on erinevatel arvamustel selles suhtes, kas aidi palve on kohustuslik või mitte. Osa ütleb, et tegemist on sunnaga (vabatahtlik). Teised ütlevad jälle, et tegemist on kogukonna kohustusega (fard al-kifääjä) ning kolmandad, et tegu on isikliku kohustusega (fard al-‛äin) ja see, kes seda kohustust ei täida, on teinud pattu. Viimase põhjenduseks on tsiteeritud hadithi, mille kohaselt Prohvet (صلى ﷲ عليه وسلم) käskis aidi palvest osa võtta ka vabadel naistel, neitsitel ja isegi menstrueerivatel naistel (kes ei pidanud küll palvetama, vaid lihtsalt kohal olema), kes tavaliselt ei olnud kohustatud väljas käima.

Millal palvetatakse aidi palvet?

Aidi palvet peetakse tavaliselt hommikul, kui päike on juba tõusnud kuid mitte ka liiga hilja. Üks hadith jutustab, et Prohvet (صلى ﷲ عليه وسلم) palvetas ramandaanikuu järgset aid ul-fitri palvet, ajal kui päike oli umbes kaks meetrit horisondist kõrgemal ning ohverdamispüha aid ul-adha palvet, kui päike oli umbes üks meeter horisondist kõrgemal.

Tänapäeval pannakse piirkonniti moslemite jaoks paika, mis kell kohalikus mošees pühadepalvet peetakse ja enne seda kindlaksmääratud aega ei või ka need inimesed, kes aidi palvest mošees osa võtta ei saa (näiteks haiguse või töö tõttu) omapäi seda palvet sooritada. Ka selles ei ole islami õpetlased üksmeelel, mis ajani seda palvet on võimalik veel omal käel sooritada – osa ütleb, et päeva jooksul, osa jällegi, et kuni dohri palveni.

Kes palvetavad aidi palvet?

Prohvet (صلى ﷲ عليه وسلم) on öelnud: „Laske vabadel naistel, neitsitel ja menstrueerivatel naistel tulla aidi palvele ning olla tunnistajateks kõigele heale ja usklike palvetele. Mis puutub aga menstrueerivatesse naistesse, siis nemad ärgu sisenegu palvepaika.” (Sahih Al-Bukhari) See tähendab, et menstrueerivad naised võivad küll minna mošeesse, kuid palvest osa võtta nad ei või, nagu ei või ka minna palveks ette nähtud ruumi.

Kuidas minna palvele?

Enne aid ul-fitri palvele minekut peaks kindlasti midagi sööma, väljendamaks seda, et sel päeval ei paastuta (aidi päeval paastumine on keelatud!). Prohvet (صلى ﷲ عليه وسلم) sõi aid ul-fitri ajal selleks puhuks alati paaritu arvu datleid, mistõttu on enne aid al-fitri palvele minekut paaritu arvu datlite söömine sunna.

Aid ul-adha palvele minnes sööma ei pea, sunnaks on süüa peale ohverdamist ohvrilooma liha.

Samuti on väga soovitatav (mustahab) teha enne aidi palvele minekut al-ghusl (suur puhastumine), kuna on teada, et Prohveti (صلى ﷲ عليه وسلم) kaaslased tegid nii. 

Meestel soovitatakse panna aidi palveks selga oma kõige ilusamad riided. Naised aga peaksid Prohveti (صلى ﷲ عليه وسلم) õpetuse järgi jääma tagasihoidlikeks. Kindlasti ei tohiks naised end ka aidi päeva puhul lõhnastada ega meikida (va kodus).

Palvele minnes soovitatakse minna üht teed pidi ja tagasi tulles kasutada teist teed, nagu seda tegi meie Prohvet(صلى ﷲ عليه وسلم), et oleks võimalik kohata erinevaid moslemeid ja neid aidi puhul õnnitleda. Samuti korratakse (mehed võivad valjusti) aidi palvele minnes: „allaahu akbar, allaahu akbar, lää ilääha illallaah, allaahu akbar, allaahu akbar wa lilläähil hämd” (Jumal on Suurim, Jumal on Suurim, ei ole jumalust peale Jumala, Jumal on Suurim, Jumal on Suurim, Jumalale olgu kiitus). Aid ul-fitri ajal lõpetatakse selle ütlemine siis, kui imaam tõuseb palveks püsti; aid ul-adha ajal aga tuleb seda öelda veel ka peale mošeest tulekut.

Milline on aidi palve?

Aidi palve koosneb kahest rakast. Omar (ﷲ عنهرضي) ütles: „Reisija palve on kaks rakat, adha palve on kaks rakat, žumu‛a (reedene kogukonnapalve) on kaks rakat – selline on nende täispikkus, edasi antud Jumala Sõnumitooja (صلى ﷲ عليه وسلم) poolt.” (Musnad Ahmad, Nasai jt.)

Aidi palve ette ei käi ei ädhääni (palveaja alguse kutset) ega iqaamat (palve alguse kutset). Jabir ibn Samura (ﷲ عنهرضي) ütles: „Olen aidi palvet koos Jumala Sõnumitoojaga (صلى ﷲ عليه وسلم)  palvetanud mitmeid kordi, alati ilma ädhääni või iqaamata.” (Sahih Muslim)

Aidi palve ette ega taha ei palvetata vabatahtlikke palveid, välja arvatud juhul, kui palvet peetakse mošees ja palvetaja jõuab kohale tükk aega enne palve algust. Ibn Abbas (ﷲ عنهرضي) ütles: „Prohvet (صلى ﷲ عليه وسلم) väljus oma majast fitri päeval, palvetas kaks rakat ja ei palvetanud enne ega pärast seda (vabatahtlikke palveid).” (Zaad al-Maad 2/443)

Aidi palve on üldjoontes nagu iga teine kaherakaline palve, välja arvatud, et sunnaks on esimese raka alguses tavapärase ühe täkbiira („allaahu akbar”) asemel 7-9 ja teises rakas 5 täkbiirat. Selle tõestuseks on ka hadith, milles Aiša (ﷲ عنهارضي) ütles: „Jumala Sõnumitooja (صلى ﷲ عليه وسلم) ütles nii fitri kui adha palves täkbiira: seitse esimeses (rakas) ja viis teises (rakas), kui välja arvata täkbiirid, mis öeldakse enne rukut (poolkummardust).” (Abu Dawud). Kõigi täkbiirade ajal tõstetakse käsi kõrvade kohale nagu tavalise täkbiira  puhul.

Vastupidiselt reedesele palvusele peetakse aidi palve khutbat (jutlust) peale palvet. Ibn Abbas (ﷲ عنهرضي) ütles: „Olen aidi ajal palvetanud nii Sõnumitooja(صلى ﷲ عليه وسلم), Abu Bakri, Omari kui Othmani taga ja kõik nad palvetasid enne khutbat.” (Sahih Al-Bukhari) Palve lõppedes on soovitatav (sunna) jääda jutlusele, kuid see ei ole kohustuslik, kuna Prohvet (صلى ﷲ عليه وسلم) ütles peale aidi palvet: „Nüüd tuleb meil khutba, nii et kes soovib khutbat kuulata, jäägu siia ja kes mitte, võib lahkuda.” (Abu Dawud)

Hoiatused seoses aidiga

Paljudele moslemitele on saanud tavaks käia aidi päeval surnuaial, nö kadunukesi tervitamas. See ei ole islami traditsioon, kuna ei ole mingisugust märget, et Prohvet (صلى ﷲ عليه وسلم) oleks aidi päeval süstemaatiliselt surnuaeda külastanud. Ühe Sahih Muslimi hadithi kohaselt ütles Aiša (ﷲ عنهارضي), et Prohvet (صلى ﷲ عليه وسلم) olevat käinud surnuaial õhtuti, kusagil ei ole märget aidi päeval või reedel või ükskõik mis muul spetsiifilisel päeval surnuaial käimisest. Prohvet (صلى ﷲ عليه وسلم) on vaid öelnud: „Külastage haudu, kuna see tuletab teile meelde teispoolsust.” (Sahih Muslim)

Tihti võtavad moslemid aidi päeva kohustust teisi moslemeid õnnitleda liiga otseselt ning võib juhtuda, et mehed käivad läbi kõik majad, mis neile tee peale ette jäävad, õnnitledes seal lausa kättpidi naisi, kes on (kuna nad on ju kodus) reeglite kohaselt katmata ja kellel mahramit juures ei ole. Teatud riikides kiputakse isegi omavahel põsesuudlusi vahetama, mis on täielikult islami seaduse vastane. Mehed võivad üksteist omavahel tervitada, nagu ka naised omavahel. Meesterahvas võib laubale või pähe suudelda oma ema, tütart, tädi ja muid naisi, kes on tema mahramid (st kellega tal on veresuguluse tõttu keelatud abielluda).

Ei tohiks ka unustada, et peale ramadaanipaastu toimuva aid ul-fitri palve juurde käib zakaati (almuse) maksmine. Zakaat ul-fitr tuleb kindlasti enne aid ul-fitri palvet ära maksta, kuna peale aidi palvet peetakse seda vaid tavaliseks almuseks (välja arvatud, kui zakaat jäi maksmata mõnel väga põjuval põhjusel) (Sahih Al-Bukhari). Zakaat ul-fitrit võib hakata maksma juba kaks päeva enne aidi ja seda võib maksta kuni aidi palve alguseni. Parim aeg maksmiseks on aga aidi hommikul, enne palvet.