Rituaalne puhastumine ehk tahaara

„Puhtus on pool usust.” – hadith Sahih
„Vaid õige usklik jälgib pidevalt, et ta ablutsioonid oleksid perfektsed.” – hadith Audsi
„Puhastumine on uskliku relv, seega ei tohi seda teha ükskõik kuidas!” – hadith Rada
Selleks, et kõik tingimused palveks oleks täidetud, peab moslem olema rituaalse puhtuse seisundis. Ingel Gabriel oli see, kes isiklikult Prohvet Muhammedile (saws) näitas, kuidas end palveks pesta. Ükski palve ei ole kehtiva puhastuseta vastu võetav.

Puhastumine jaotatakse islamis kaheks:

1. Moraalne puhastumine: a) uskmatusest, b) bidast ehk uuendustest, c) pattudest, d) muudest halbadest omadustest (näiteks kadedus, viha jm) puhastumine.
2. Füüsiline puhastumine: a) näžäsist ehk mustusest vabanemine, b) loomulike vajaduste jääkidest puhastumine.

Mustust ehk näžäsi võib olla kolmes kohas: kehal, riietusel või asupaigas. Seda võib olla kolme liiki: suur (näiteks koera sülg), keskmine (okse, mäda, uriin, tupevoolus) või väike (näiteks lapse uriin). Näžäsiks ei peeta noorema kui 2-aastase poisslapse uriini, haavast jooksvat verd, verd haava sidemel, tapetud looma eritisi halal lihal, spermat (lasta kuivada ja eemaldada), veekogu, milles on korjus (näiteks vett basseinis, kus on surnud hiir), tänavamustust.

Kuidas näžäsist vabaneda?
Kui mustus on kuiv, tuleb see lihtsalt eemaldada; kui aga märg, siis pesta nii, et vesi tilguks maha. Tuleb jälgida, et kõik maha tuleks (kuid kui veidi jääb, näiteks verd, ei ole see probleem). Kui keegi on näiteks palvekohta urineerinud, tuleb lihtsalt sinna vett peale valada. Kui uriin puutub kokku kehaga, tuleb see lihtsalt maha pesta.

On viis asja, mida moslemid peaksid puhtuses järgima: ümberlõikamine (meestel), häbemekarvade eemaldamine, vuntside trimmimine (meestel), kaenlaaluste karvade väljakitkumine, küünte lõikamine. Neid nimetatakse sunna al-fitra ja neid peaks tegema maksimaalselt iga 40 päeva järel (v a ümberlõikamine), küüsi on sunna lõigata kord nädalas.[1]

Rituaalne puhastumine ehk tahaara jaguneb kaheks:

1. al-wudu (väike puhastus) kujutab endast puhta veega (ilma seebita) teatud kehaosade pesemist; tuleb teostada enne palvet, kuna Jumal ei võta palvet ilma selleta vastu. Seda tuleb teha juhul, kui on magatud, kaotatud teadvus, käidud WCs, väljutatud kõhugaase, katsutud suguorganeid või söödud kaameliliha.
2. al-ghusl (suur puhastus) kujutab endast veega pesemist pealaest jalatallani, kõikide kehakumeruste vahelt, alustades paremast poolest; lubatud on kasutada seepi ja šampooni. Suure puhastuse traditsiooni, nagu ka ümberlõikamise juured viivad välja prohvet Aabrahamini (عليه السلام). Seda tuleb teha juhul, kui on oldud seksuaalvahekorras, kui on toimunud ejakulatsioon, kui on lõppenud kuupuhastus, kui on lõppenud sünnitusjärgne veritsus, ka surnule enne matmist või kui inimene hakkab moslemiks (soovitatav).

Kaks inimest, kes end puhastavad küll täpselt ühtmoodi, kuid üks teeb seda kindlas teadmises iga oma liigutuse õigsusest ning teine vaid pimesi matkides, ei saa selle eest sama tasu. Esimene, kes on õppinud tundma Prohveti (صلى ﷲ عليه وسلم) sunnat ja teostab oma puhastumist sellele vastavalt, võib saada ühe kuni lõputult hasanasid. Teine võib saada mitte midagi või hullemal juhul võib Jumal tema puhastumise kehtetuks tunnistada.

[1] Sahih Al-Bukhari 5889, Sahih Muslim 597