Duaakogumik “Moslemi kindlus”

Jumal on Koraanis öelnud:

„Seega meenutage Mind. Ma meenutan teid. Olge Mulle tänulikud ja ärge olge tänamatud.“ (2:152)

„Oo teie, kes te usute, meenutage Jumalat palju meenutamisega.“ (33:41)

„… ja meestele ning naistele, kes peavad Jumalat tihti meeles, Jumalal on nende jaoks varuks andestus ja määratu suur tasu.“ (33:35)

„Ja meenuta mõttes oma Isandat, alandlikult ja kartlikult – ilma, et see oleks sõnas ilmne – hommikuti ja õhtuti. Ja ära ole nende hulgast, kes on hoolimatud.“ (7:205)

Prohvet (saws) on öelnud: „See, kes oma Isandat meenutab ja see, kes oma Isandat ei meenuta, on justkui elus ja surnud.“ (Sahih Al-Bukhari, Fath Al-Bari 11/208, Sahih Muslim 1/539)

Ja ta (saws) ütles ka: „Kas tahate, et ütlen teile, mis on teie tegudest parimad, teie Isanda juures puhtaimad, teie olukorras ülevaimad, midagi, mis on parem kui kulla ja hõbeda kulutamine (almuse andmisel) ja parem kui vaenlastega kohtumine ja nende tapmine ja nende käe läbi surma saamine?“ Kaaslased (raa) vastasid: „Muidugi!“ Ta (saws) ütles: „Jumala, Kõige Kõrgema, meenutamine.“ (At-Tirmidhi 5/459, Ibn Majah 2/1245)

Ja ta (saws) ütles: „Jumal, Kõige Kõrgem, ütleb: „Ma olen oma sulasega, kui ta Minu peale mõtleb ja Ma olen temaga, kui ta Mind mainib. Sest kui ta Mind enesele mainib, siis mainin Ma teda Enesele; ja kui ta Mind kokkusaamisel mainib, siis mainin Mina teda ülemal kokkusaamisel. Kui ta läheneb Mulle käelaba laiuse võrra, lähenen Ma talle käsivarre pikkuse võrra; ja kui ta läheneb mulle käsivarre pikkuse võrra, lähenen ma talle kahe käsivarre pikkuse võrra. Ja kui ta tuleb Minu poole jalutades, siis kiirustan Ma tema juurde.“ (Sahih Al-Bukhari 8/171, Sahih Muslim 4/2061)

Abdullah ibn Busr (raa) ütles, et üks mees küsis Prohvetilt (saws): „Oo Jumala Sõnumitooja, tõesti, islami seaduseid on minu jaoks saanud liiga palju. Ütle mulle midagi (lihtsat), mida saaksin alati järgida.“ Prohvet (saws) vastas: „Olgu su keel alati Jumala meenutamisest niiske.“ (At-Tirmidhi 5/458, Ibn Majah 2/1246)

Ja ta (saws) ütles: „Igaüks, kes loeb ühe tähe Jumala Raamatust, saab ühe hasana ja iga hasana tuleb koos kümne omasugusega. Ma ei ütle, et alif-lääm-miim on üks täht. Tõesti, alif on täht ja lääm on täht ja miim on täht.“ (At-Tirmidhi 5/175)

Uqbah ibn Amir (raa) ütles: „Jumala Sõnumitooja (saws) tuli (oma majast) välja, kui seisime verandal, ja küsis: „Kes teist tahaks igal hommikul minna Buthani või Al-Aqiiqi orgu ja tulla tagasi kahe suure emase kaamliga ilma, et oleks patustanud või perekondlikke sidemeid katkestanud?“ Me vastasime: „Oo Jumala Sõnumitooja, me kõik sooviks seda.“ Seega ta vastas: „Kas keegi teist ei läheks mošeesse ja õpiks või retsiteeriks Võimsa ja Majesteetliku Jumala Raamatust kaks värssi? See oleks talle parem kui kaks emast kaamlit. Ja kolm värssi oleks talle parem kui kolm emast kaamlit. Ja neli värssi oleks talle parem kui neli emast kaamlit ja ükskõik kui palju neid kaamleid ka poleks.“ (Sahih Muslim 1/553)

Ja ta (saws) ütles: „Igaüks, kes istub ja ei maini Jumala nime (enne, kui tõuseb), leiab selles kurbuse põhjuse Jumalale. Igaüks, kes heidab magama ja ei maini Jumala nime enne tõusmist, leiab selles kurbuse põhjuse Jumalale.“ (Abu Dawud 4/264)

Ja Prohvet (saws) ütles: „Inimesed ei istu koos Jumalat mainimata ja ilma oma Prohvetile Jumala õnnistust palumata, ilma et selles ei saaks nende kurbuse põhjus. Seega, kui Ta (st Jumal) tahab, siis Ta karistab neid ja kui Ta tahab, siis andestab neile.“ (At-Tirmidhi)

Ja ta (saws) ütles: „Inimesed ei tõuse kokkusaamiselt, milles nad ei ole Jumala nime maininud, ilma et nad ei tõuseks justkui surnud eesli kõdunevast seljast ja sellest saab nende kahetsusvalu.“ (Abu Dawud 4/264, Ahmad 2/389)

Seega, meenutagem Jumalat, meenutagem Teda igal võimalikul sammul!

„MOSLEMI KINDLUS – duaasid Koraanist ja sunnast“

Said ibn Wahf Al-Qahtani