21. Täiskummardus

50. säžädä wažhiiä lillädhii khalaqahu, wašaqqa säm’ähu wabasarahu, bihaulihi waquuatihi, fätäbaaraka llaahu ähsänu l-khaaliqiin – Ma kummardasin näoli Sellele, Kes selle lõi ja andis sellele kuulmise ja nägemise Oma väest ja võimust. Ülistus olgu Jumalale, Parimale loojate hulgast.[1]

51. allaahumma ktub lii bihää ’indäkä ažran, wadha’ ’ännii bihää wizran, waž’älhää lii ’indäkä dhukhran, wataqabbalhää minnii kämää taqabbaltähää min ’äbdikä däwuudä – Oo Jumal, kirjuta see minu jaoks üles kui tasu ja vabasta mind selle koormast ja tee selles mulle Paradiisis aare. Võta see minult vastu nagu Sa võtsid selle vastu oma sulaselt Taavetilt.[2]

[1] At-Tirmidhi 2/474, Ahmad 6/30; Al-Hakim ütles, et see on autentne ja Ath-Thahabi nõustus temaga 1/220.

[2] At-Tirmidhi 2/473, Al-Hakim pidas seda õigeks ja Ath-Thahabi nõustus temaga 1/219.