Vabastus paastumisest

Islam on kergesti järgitav, mõistusega võetav usk. Iga täiskasvanud moslem, kes on vaimselt ja füüsiliselt selleks võimeline, peab paastuma, ent esineb ka erandeid.

Paastust on vabastatud lapsed, kes pole jõudnud veel puberteediikka ja inimesed, kes pole terve mõistuse juures.

Kui keegi on haige (paastu korral halveneks seisukord või pikeneks tervenemine, mitte niisama natuke nohu ja köha) või reisil, on tal õigus paastu mitte pidada tingimusel, et ta selle hiljem tasa teeb. Kui keegi on alaliselt reisil (piloot, vedurijuht, autojuht), siis neil on lubatud paastuda siis, kui nad ei ole tööl. Kui on füüsiliselt väga raske töö (ehitusel, kaevanduses jne) ja paastujal on hirm, et paastudes võib ta hukkuda, on tal lubatud väga kõva janu korral juua ja seejärel paastu jätkata; ta saab selle päeva eest tasu, kuid peab selle päeva siiski tagasi tegema (fatwa Ibn Baaz).

Kui inimene sõidab teisele maale tööle ja tal on mõttes mõne aja pärast tagasi sõita, siis ta ei paastu kolm päeva peale päralejõudmist. Kui ta aga läheb välismaale ja teab, et jääb sinna pikemaks, siis paastub kohe, kui kohale jõuab.

Kui meeste- või naisterahvas on vana ja ei saa paastuda, peab ta puudustkannatavat inimest toitma igal päeval, mil ta paastuda ei saa.

Kui naine on rase või imetab, pole ta kohustatud paastuma, ent ta peab selle asemel puudustkannatavat inimest toitma, paastu järele tegema või mõlemat.

Naine, kellel on menstruatsioon, peab paastu katkestama ja hiljem kaotatud päevad tasa tegema.

Paastu järeletegemisest saab parema pildi järgneva tabeli abil: