Olen tänulik kõige eest!
Ma olen olnud moslem ametlikult poolteist aastat ning see on minu esimene ramadaan. Esimene selles mõttes, et ma paastun esimest korda ramadaanikuu vältel.
Kui ma seda lugu kirjutan on parasjagu 8. ramadaan. Ma elan praegu Pariisi lähedal väikeses linnas nimega Torcy ning töötan siit kolme rongipeatuse kaugusel Disneylandis kokana. Kokk on tegelikult ühe kiirtoidu restorani kohta palju öeldud, kuid selline mu ametinimetus on.
Ramadaani ajal paastumine ei olnud minu jaoks otsus vaid see tuli loomulikuna. Kui käes oli päev enne esimest ramadaani, siis ma teadsin, et homsest alustan ma paastuga, sest ma olen moslem ja seega on see minu kohus. See on üks viiest tugisambast. Ma arvan, et nimetus „tugisammas“ ütleb juba palju enda eest. Kui üks sammas on puudu või ebatäiuslik, siis on oht, et kõik mis sinna peale üritatakse ehitatada, kukkub ühel hetkel kokku.
Esimene ramadaan oli minu jaoks kõige raskem, sest see olukord oli lihtsalt harjumatu. Ma töötasin kuumas, terve päev käis mu käest läbi ainult toit ning ma ei osanud oma mõtteid veel kontrollida. Mõtete kontrollimine on minu jaoks ja tõenäoliselt enamuse moslemite jaoks ramadaani ajal võtmeküsimus. Kui sellega on korras, siis ei ole enam vahet, kas on külm või palav ja kas sa pead päev läbi ahvatlust tekitava toiduga töötama või mitte. Õnneks sain ma juba teisel päeval sellest aru ning peale seda on ramadaan minu jaoks väga lihtsaks muutunud. Terve see nädal olen ma tundnud ülimat tänulikkust ja öelnud päevas rohkem alhamdulillah kui kunagi varem. Ma olen tänulik kõige eest, mis mul elus on ning praegu olen ma eriti tänulik selle eest, et mu laual on toit ning mul on voodi, kus magada. Mu elu on külluslik, sest mul on rohkemgi kui mul vaja on. Alhamdulillah.
Selle aja jooksul olen ma avastanud, et mul on töö juures palju rohkem moslemeid, kui ma arvasin ning ka nemad on avastanud, et mina olen moslem. Nende jaoks on üllatus see, et ma paastun, sest nende jutu järgi võtavad Prantsusmaal elavad muslimad harva ramadaanist osa. Kuid ma leian, et vabanduste otsimine ramadaanist kõrvale hoidumiseks oleks vaid iseendale valetamine. Ma tunnen, kuidas ramadaan teeb minust iga päevaga aina parema moslemi, sest sel pühal ajal tahan ma rohkem Koraani lugeda ja palvetada ning ma mõtlen enam oma tegudele ning olen hingeliselt rohkem Allahiga. Ma olen iga päev õnnelik ja kui inimesed minu käest küsivad, mis mind nii rõõmsaks teeb, siis ma vastan ausalt „Ramadaan on ju!”
Reili