Avaleht       Algajad       Teated       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   » Tugisambad » Palverännak - HADŽ » Ohverdamine  
Ohverdamine

Ohverdamine on kinnitatud sunna ja seega on äärmiselt halb seda mitte teostada, kui selleks on olemas majanduslikud võimalused.

● Anas on edasi andnud, et Prohvet (saws) ohverdas kaks hallikat sarvedega oinast. Ta lõikas neil ise kõri läbi, öeldes „bismillääh w-allaahu akbar”.

● Kui kellelgi on plaan ohverdada ja algavad dhu-l-hižža kümme esimest päeva, on tal keelatud küüsi, juukseid või nahka lõigata, kuni ta on ohverdanud. Umm Salama on edastanud, et Prohvet (saws) oli öelnud: „Kui on alanud dhu-l-hižža 10 esimest päeva ja kellelgi teist on plaanis loom ohverdada, siis too hoidugu juuste ja küünte lõikamisest.”

Mida ohverdada?

● Ohvriloom peaks olema kas kaamel, lehm (7 inimese peale) või lammas (1 inimese kohta).

„Ja igale kogukonnale oleme määranud (ohvri)riituse, et nad saaksid Jumala nime pühitseda sellel, mis Ta neile loomadest on (toiduks kõlbulikku) andnud ..." (22:34)

● Looma ohvrikõlbulikkust näitab see, et tal ei ole väljapaistvaid vigu.

● Prohvet (saws) on öelnud: „On neli (viga), mis teevad ohvri vastuvõetamatuks: silmapaistvalt poolpime / vilets loom, selgelt haige loom, nähtavalt lonkav loom ja silmnähtavalt kõhn või nälginud loom.” (At-Tirmidhi)

Kes teostab ohverdamise?

● Neile, kes oskavad ise ohverdada, on sunna ohverdust ise läbi viia, öeldes: „bismillääh w-allaahu akbar; oo Isand, see on ... poolt." (oma nimi või selle nimi, kes palus ohverdada).

● Prohvet (saws) ohverdas oina, öeldes: „Bismillääh w-allaahu akbar, oo Isand, see on minu ja kõigi nende poolt, kes minu kogukonnast ei ole ohverdanud.” (Abu Dawud, At-Tirmidhi)

● Sellel, kes ise ei oska ohverdada, on soovitatav siiski ohverdusest osa võtta.

Kellele anda liha?

● Ohvri omanik peaks ise osa ohverdatud looma liha tarbima (ja esimene asi, mida Prohvet (saws) ohverduspäeval sõi, oli lambakints) ning osa lähedastele, perele ja naabritele jagama ja osa almusena vaestele andma.

„ ... ja sööge sellest ning toitke vaeseid, kellel ei ole.” (22:28)

● Prohveti kaaslased jagasid ohvri kolmeks osaks: 1/3 endale, 1/3 kingiks, 1/3 almuseks.

● Lihunikule ei tohi maksta ohvrilooma lihaga. Juhul, kui lihuniku puhul on tegemist sõbraga, võib talle liha anda sadaqana, kui sellest on varem räägitud.