10. Teadmised ja teadus
MIDA PEAKS KORAANIST JA HADIITHIDEST ÕPPIMA?
Küsimus: Millised Koraani suurasid või aajasid ja hadiithe sunnast peaks iga moslem teadma, õppima ja praktiseerima?
Vastus: Islamis on olemas kohustused, mille täitmise eest iga enda eest vastutav moslem ka vastutusele võetakse. Selliseid kohustusi nimetatakse fard ‛ain (individuaalsed kohustused) ja neid saab pidada täidetuteks veid siis, kui moslem isiklikult need ära teeb.
Kuid on ka selliseid kohustusi, mille täitmise ülesanne langeb tervele kogukonnale üldiselt. Kui osad kogukonna liikmed neid täidavad, siis peetakse neid ka ülejäänute jaoks täidetuteks. Kui aga keegi neid ei täida, on kõik selle eest süüdi. Selliseid kohustusi nimetatakse fard kifaaja (kogukonna kohustus).
Koraani ja hadiithide õppimine käib viimase kategooria alla. Jumala Raamatu ja Sõnumitooja hadiithide säilitamine on kogukonna kui terviku kohustus. Seda võivad nad teha nii oma peas kui ka paberil; peaasi, et midagi Jumala seadusest kaduma ei läheks. Mis puutub aga individuaalselt igasse moslemisse, siis nende isiklikuks kohustuseks on pähe õppida veid see osa, ilma milleta nende palve, paast või mõni muu kohustus, oleks kehtetu. Seega, iga moslem peaks kindlasti peast teadma Al-Fatihad, et korrektselt palvetada. Samuti peaks iga enda eest vastutav moslem teadma, kuidas seda korrektselt retsiteerida.
Sama käib ka hadiithide kohta. Moslemid ei ole kohustatud neid pähe õppima, kuid nad peavad teadma nende sellist sisu, ilma milleta neil ei ole võimalik palvetada, näiteks tašaahudi sõnastust kirjeldavat hadiithi.
Islam Q&A
NAISED JA TEADMISED
Küsimus: Ma olen täiskasvanud mosleminaine ning sooviksin õppida elama täpselt islamiseaduse järgi. Ma püüan väga islami kohta õppida, järgida täpselt Koraani ja sunnat, kuid kardan alati, et võin midagi valesti õppida. Samuti sooviksin ma teistele islamist rääkida, kuid kardan alati midagi valesti öelda, seega ei ütle parem midagi. Kahjuks ei ole mul võimalik loengutel käia, kuna minu piirkonnas neid ei toimu. Kust võiksin endale vajaliku infot hankida?
Vastus: Jumal õnnistagu meie õde, kes nii väga püüab teadmisi saada ja neid ka inimestele levitada. Jumal andku meile kõigile kasulikke teadmisi ja neile vastaveid tegusid ning juhtigu meid õigele teele.
Tänapäeval on Jumal meile andnud palju erineveid võimalusi teadmiste omandamiseks ja seda ilma suuremate raskusteta, isegi kodust väljumata, kuna olemas on kassetid, arvutid ja internet.
Nii naised kui mehed peaksid teadmiste kogumisel järgima õiget teed, st alustama lihtsast, enne kui keerulise juurde asutakse. Samuti peab õppimine olema tasakaalustatud, st ei tohi ette võtta rohkem kui suudetakse ära teha.
Meie õele soovitaksin ma järgmist: Ole oma teadmisteotsingus, nagu ka kõiges muus, Jumala suhtes siiras. Kui sinu siiraks sooviks on endast teadmatus välja juurida ja õppimise läbi Jumalale läheneda, on see osa Jumala teenimisest. Oma teadmistega ei tohiks teiste ees hoobelda ega mõttetult vaielda.
Kindlasti peaksid osa Koraanist pähe õppima. Seda võib saavutada veid enda jaoks range päevase programmi paikapanemisega, iga päev teatud osa õppides. Parem on selleks igapäevaseks osaks valida väike kogus, kuna regulaarselt tehtud väike hea tegu on parem kui harva sooritatud suur hea tegu.
Alustuseks peaksid lugema kõigist tähtsatest teemadest kokkuvõtteid. Detailid võib jätta hilisemaks. Pea igas teadmiste vallas on olemas raamatuid, mis algavad lühikokkuvõtetega ning lõppevad detailsete analüüsidega.
Peaksid püüdma nii palju kui võimalik pähe õppida, sest tõendite peast teadmine, olgu tegemist siis Koraani või sunnaga, aitab sul õigel teel püsida.
Peaksid lugema ja õppima ka oluliste tekstide kommentaare. Väga hea on sellisel juhul kuulata lindistusi. Soovitan nii meie õele kui kõigile teistele moslemitele šeik Muhammad ibn Saalih ibn Uthaymeeni, kuna ta on oma kassettidel rääkinud pea kõigist moslemitele vajalikest teadmisvaldkondadest ja tema kassette ei tohiks olla ka väga raske leida. Tema audioloengud on kättesaadaval ka internetis.
Meie õde peaks püüdma leida ka teisi õdesid, kes saaksid teda tema õpingutes juhendada ja aidata.
Kindlasti peaks meie õde lugema ka tawhiidi (islami monoteistlikkuse), hadiithiteaduse, fiqhi ja palju muu kohta.
Oma õppimises ja teadmiste jagamises peaks ta alati paluma Jumala abi ja juhatust. Häbelikkus ei tohiks sind teadmiste kogumisel ja küsimuste esitamisel takistada.
Islam Q&A
MILLISEID RAAMATUID LUGEDA?
Küsimus: Milliseid raamatuid peaks lugema moslem, kes soovib end oma usus harida?
Vastus: (Inglisekeelseid tõlkeid võib otsida internetist.)
1. ‘Aqeedah (usu põhiolemus):
1) Thalaathat al-Usool (Šeik al-Islam Imaam Muhammad ibn ‘Abd al-Wahhaab)
2) Al-Qawaa’id al-Arba’ah (Šeik al-Islam Imaam Muhammad ibn ‘Abd al-Wahhaab)
3) Kashf al-Shubahaat (Šeik al-Islam Imaam Muhammad ibn ‘Abd al-Wahhaab)
4) Al-Tawheed (Šeik al-Islam Imaam Muhammad ibn ‘Abd al-Wahhaab)
5) Al-‘Aqeedah al-Waasitiyyah
6) Al-Hamawiyyah (Šeik al-Islam Ibn Taymiyah)
7) Al-Tadmuriyyah (Šeik al-Islam Ibn Taymiyah)
8) Al-‘Aqeedah al-Tahhaawiyyah (Šeik Abu Ja’far Ahmad ibn Muhammad al-Tahhaawi)
9) Sharh al-‘Aqeedah al-Tahhaawiyyah (Abu’l-Hasan ‘Ali ibn Abi’l-‘Izz)
10) Al-Durar al-Saniyyah fi’l-Ajoobah al-Najdiyyah (Šeik ‘Abd al-Rahmaan ibn Qaasim)
2. Hadiithiteadus:
1) Fath al-Baari Sharh Saheeh al-Bukhaari (Ibn Hajar al-‘Asqallaani)
2) Subul al-Salaam Sharh Buloogh al-Maraam ja Jaami’ bayna al-Hadeeth wa’l-Fiqh (al-San’aani)
3) Nayl al-Awtaar Sharh Muntaqaa al-Akhbaar (al-Shawkaani)
4) ‘Umdat al-Ahkaam (al-Maqdisi)
5) Al-Arba’een al-Nawawiyyah (Abu Zakariyya al-Nawawi)
6) Buloogh al-Maraam (al-Haafiz Ibn Hajar al-‘Asqallaani)
7) Nukhbat al-Fikr (al-Haafiz Ibn Hajar al-‘Asqallaani)
8) Hadiithikogude kaanon – Saheeh al-Bukhaari, Muslim, al-Nasaa’i, Abu Dawood, Ibn Maajah and al-Tirmidhi)
3. Fiqh (islami õigusteadus):
1) Aadaab al-mashiy ila’l-Salaah (Šeik al-Islam Muhammad ibn ‘Abd al-Wahhaab)
2) Zaad al-Mustaqni’ fi Ikhtisaar al-Muqni’ (al-Hajjaawi)
3) Al-Rawd al-Murbi’ Sharh Zaad al-Mustaqni’ (Šeik Mansoor al-Bahooti)
4) ‘Umdat al-Fiqh (Ibn Qudaamah)
5) al-Usool min ‘Ilm al-Usool (lühendatud raamat, sissejuhatuseks teemasse)
4. Faraa’id (pärimisseadus):
1) Matn al-Rahbiyyah (al-Rahbi)
2) Matn al-Burhaaniyyah (Muhammad al-Burhaani)
5. Tafsiir (Koraani seletus):
1) Tafseer al-Qur’aan al-‘Azeem (Ibn Katheer) (põhjalik, lahkab ka grammatikat ja stiili)
2) Tayseer al-Kareem al-Rahmaan fi Tafseer Kalaam al-Mannaan (Šeik ‘Abd al-Rahmaan al-Sa’di) (lihtne ja konkreetne, soovitatav)
3) Muqaddimah Šeik al-Islam fi’l-Tafseer (oluline sissejuhatuseks)
4) Adwaa’ al-Bayaan (al-‘Allaamah Muhammad al-Shanqeeti) (räägib nii hadiithidest, fiqhist, tafsiirist kui ka usuul al-fiqhist)
6. Veel kasulikku:
1) Araabia keele grammatika: Matn al-Ajroomiyyah
2) Araabia keele grammatika: Alfiyyah (Ibn Maalik)
3) Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) elulugu: Zaad al-Ma’aad (Ibn al-Qayyim)
4) Rawdat al-‘Uqalaa’ (Ibn Hibbaan al-Busti)
5) Siyar A’laam al-Nubalaa’ (al-Dhahabi)
šeik Muhammad ibn Saalih al-‘Uthaymeen
KAS MOSLEM SAAB MATEMAATIKA ÕPPIMISE EEST TASU?
Küsimus: Kui üliõpilane õpib matemaatikat, kavatsusega selle läbi Jumala rahulolu pälvida, kas ta saab siis selle eest ka tasu või mitte?
Vastus: Kui matemaatika on midagi sellist, mis moslemitele nende elus kasuks tuleb ja see, kes seda õpib, mõtleb õppides just sellele kasutegurile, siis muidugi saab ta ka selle eest tasu. Samas tasuks meeles pidada, et matemaatika ei ole sama mis islami teadused. Kõik oleneb tegelikult inimese enda kavatsusest. Võtame näiteks müügi. See on iseenesest lubatud ja võib tuua palju kasu, seega võib inimene sellega teenida peale sissetuleku veel ka hasanasid, kuid samas võib äri olla ka ebasoovitatav või keelatud, kui seda tehakse valedel põhimõtetel. Kui keegi müüb inimestele toitu, siis on see tema kohustus ja ta saab selle eest tasu. Kui aga keegi müüb veini tegemiseks viinamarju, on see haraam ja tasu asemel saab selle eest karistada. Seega sõltub kõik konkreetse inimese kavatsusest ja tegudest.
šeik Muhammad ibn Saalih al-‘Uthaymeen
KELLELE ESITADA RELIGIOOSSED KÜSIMUSED?
Küsimus: Kui mul on religioosses kontekstis mõni küsimus, näiteks palve, paastu, palverännaku, äri või lahutuse kohta, kas piisab siis, kui esitan oma küsimuse ühele oma teadmistega tuntuks saanud islamiõpetlasele, või võin ma oma küsimuse esitada mitmetele õpetlastele ja nende vastuste seast endale sobiva valida?
Vastus: Religioossete küsimuste puhul tuleb alati pöörduda kellegi poole, kellel on selleks vastavad teadmised. Kui sa oled juba küsinud ühe õpetlase arvamust, kelle teadmised ja taqwa (jumalakartlikkus) on tuntud ja usaldusväärsed, siis pead sa ka seda fatwat järgima. Paljude õpetlaste käest küsimine, et endale meeldiv vastus leida, ei ole lubatud.
„Al-Lajnah al-Daa’imah“, 12/307
KAS PAREM ON TEHA DAWAT VÕI ÕPPIDA?
Küsimus: Mis on parem, kas pühendada end dawale või teadmiste otsimisele?
Vastus: Dawa on eelistatav, kuid samas peab see, kes teisi Jumala juurde kutsub, ise ennem selleks piisavalt õppinud olema. Kuidas saakski olla dawat ilma teadmisteta? Keegi ei saa kutsuda teisi Jumala ja Jumala teadmiste juurde, ilma ise neid teadmisi omamata. Kes kutsub teisi Jumala juude ilma õigete teadmisteta, seda Jumal ei aita.
šeik Muhammad ibn Saalih al-‘Uthaymeen
ÕPPIDA TULEB USALDUSVÄÄRSETELT ÕPETLASTELT
Küsimus: Ma pean teadmiste kogumist äärmiselt oluliseks ja armastan islami kohta õppida. Praegu õpin ühe õpetlase käe all fiqhi, nahwi ja tažwiidi. Ühed vennad ütlesid mulle, et inimesed, kelle juures õpin, laimavad osasid Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslasi ja olen avastanud, et see vastab tõele. Kas peaksin nende juures edasi õppima või oma õpingud katkestama? Olen saanud ka lugemismaterjali Iraanist, kuid tean, et need õpetlased on imamijjad ja liialdavad Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) perekonna austamisega. Kas peaksin neist raamatuist õppima? Loen ramadaani ajal ka palju Koraani, kuid avastasin, et teen seda vigaselt. Läksin ühe õpetlase juurde Koraani retsiteerimist õppima, kuid avastasin, et ka tema teeb vigu. Ma ei tea mida teha, sest minu piirkonnas ei ole haafize ja ramadaani ajal elan ma püsivalt oma külas. Kas tohiksin Koraani retsiteerimist õppida kassettide vahendusel või peaksin siiski püüdma kusagilt leida õpetlase, kes mulle Koraani õpetaks?
Vastus: Õppida tuleb nende õpetlaste juures, kes on oma teadmiste poolest tuntud ja kelle aqiida on õige. Neist, kes uuendusi sisse toovad, tuleb eemale hoida. Uuendajate hulka kuuluvad kahjuks ka šiiidid ja imamijjad. Nende juures ei tohiks õppida ega nende raamatuid lugeda, sest nad võivad sind valele teele juhatada. Koraani tuleks õppida kellegiga, kes seda hästi tunneb. Kui sa kedagi ei leia, siis ei ole mingit põhjust, miks sa ei võiks õppimiseks kasutada kassette.
„Fataawaa al-Lajnah al-Daa’imah“, 12/99
MU MEES EI TAHA ISLAMI KOHTA ÕPPIDA
Küsimus: Hakkasime mehega umbes neli aastat tagasi moslemiteks. Sellest alates olen ma islamist nii palju õppinud kui vähegi võimalik. Mu mees aga on alla andnud ega taha midagi õppida. Sooviksin teada, mida teha, et teda taas islamist huvituma panna. Tema tõttu on mul väga raske oma usku praktiseerida ja meie lapsed ei taha samuti tema tõttu islamit praktiseerida.
Vastus: Islam tähendab seda, et inimene usub oma Loojasse ja teenib Teda sel viisil, nagu Ta on ette kirjutanud. Seega peaks igaüks, kes sellesse usku siseneb, püüdma võimalikult palju selle usu seaduste kohta teada. Moslem ei tea automaatselt, mis on lubatud ja mis keelatud või kuidas ta peab Jumalat kummardama. See, kes islami kohta ei õpi, võib vabalt valele teele sattuda ja keelatuid asju teha, mis võivad tema püüdlused nullida.
Selleks, et su abikaasa jälle islami vastu huvi tundma hakkaks, võid proovida järgnevat:
– viia ta kontakti lähima islami keskusega,
– tuua koju häid raamatuid ja kassette,
– printida kasulikelt islami veebilehekülgedelt välja materjale ja jätta neid talle lugemiseks.
Šeik Muhammad al-Duwaysh
ÕPPIGE KORAANIST JA SUNNAST
Küsimus: Kahe viimase aasta jooksul olen märganud, et mu unenäod täituvad tihti. Kord nägin ma selgelt unes 3. suura 17. värsi esimesi sõnu ja ei teadnud, millega tegemist on, kuni ostsin Koraani ja ühel päeval seal neid nägin. Mäletan isegi täpselt, et nägin sõna walmunfiqiin, kuigi hetkeks arvasin, et tegemist oli hoopis walmunaafiqiiniga. Teisel korral nägin end üles minevat mööda treppi, mille juures oli nool koos sildiga „Prohvetid“. Kohale jõudes tundsin prohvetite kohalolekut. Kõigist oma unenägudest ei ole mul võimalik siin kirjutada, aga viimati olen hakanud end unes nägema, seismas raamatupoodides ja muudes kohtades, vaatamas hadiithiraamatuid. Tunnen, et peaksin tänust Jumalale islami heaks midagi tegema. Palun andke nõu, mida oleks parim sellisel juhul ette võtta.
Vastus: On ilmselge, et sinu unenäod viitavad tugevale soovile õppida Koraani ja sunnat. See on kindlsti parim, mille peale üks moslem võib oma aega, vara ja jõudu kulutada. Moslem, kes Koraani ja sunna kohta õpib, ei too kasu mitte ainult iseendale, veid ka teistele. Meie Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) on öelnud: „Koraani ja sunna teadmiste omandamine on igale moslemile kohustuseks. Inglid on selliste teadmiste kogujate moslemitega nii rahul, et nad lasevad oma tiivad nende üle langeda.“ See näitab, kui oluline see on. Samas pead sa kindlaks tegema, kas sinu soov õppida on veid Jumala rahulolu saavutamiseks või hoopis uhkeldamiseks või tähelepanu tõmbamiseks. Sinu mälestust sõnast almunaafiqiin, mis tähendab „kahepalgelised“, võib olla sulle hoiatuseks, et parandaksid oma kavatsust. Pea meeles, et Jumal võtab vastu veid need teod, mis on tervenisti Temale pühendatud. Enda ja teiste harimine islamis on üks parimeid viise Jumala suhtes tänu üles näidata.
Šeik Muhammed Salih Al-Munajjid
ILMALIKE TEADUSTE ÕPPIMINE JA MILITAARVARUSTUSE TOOTMINE
Küsimus: Kas moslem, kes õpib ilmalike teadusharusid ja toodab militaarvarustust saab selle eest ka tasu?
Vastus: Peale islamiteaduse (st islami seadustiku erinevate osade) õppimise on moslemitele veel kohustuseks õppida näiteks põllumajandusteaduste, metallurgia ja muude teadusharude kohta, millest islamimaailmale kasu võiks olla. See on lausa fard kifaaja (kogukonna kohustus). Riigi valitseja peaks taolist õpet suunama ja toetama, et moslemid saaksid juurde neile kasulikke teadmisi ning saaksid tugevamaks oma vaenlaste vastu.
Iga inimene saab tasu vastavalt oma kavatsusele. Kui inimene teeb midagi Jumala meeleheaks, on see tegu justkui otsene Jumala teenimine, kui ta kavatsus on korrektne ja siiras. Kui inimene teeb aga midagi kasulikku ilma igasuguse kavatsuseta, on ta sooritanud lihtsalt lubatud teo, isegi kui sellest teost kasu tõuseb.
šeik ‘Abd al-‘Azeez ibn Baaz