7. Palverännak
PALVERÄNNAK ILMA ABIKAASA LOATA
Küsimus: Mis ütleb islami seadus naise kohta, kes läheb (esimesele kohustuslikule) palverännakule ilma abikaasa nõusolekuta?
Vastus: Kohustuslik palverännak on ainult siis kohustuslik, kui kõik tingimused selleks on täidetud ja abikaasa nõusolek ei kuulu nende tingimuste hulka. Mehel ei ole õigust oma naist palverännakule minekus takistada; ta peab hoopis teda selles kohustuses abistama.[1]
Islamiuuringute ja fatwade alaline komitee
„Fataawa al-Lajnah ad-Daa.imah lil-Buhooth al-‘Ilmiyyah wal-Iftaa“ – köide 11, lk 20, fatwa nr 5866.
10-AASTASE PALVERÄNNAK
Küsimus: Ma käisin palverännakul, kui olin 10-aastane ja uuesti, kui olin 13-aastane. Kas mõlemad need palverännakud lähevad mulle kirja kui kohustuslikud palverännakud?
Vastus: Kohustuslik palverännak läheb arvesse, kui see on tehtud peale teatud ikka jõudmist. Selle ea tunnusteks on seemnepurse unes või karvade kasvamine intiimpiirkonnas. Tütarlastel on sellesse ikka jõudmise tunnuseks ka menstruatsiooni algus. Kui kõik need tunnused viibivad, on selleks eaks 15 eluaastat.
Islamiuuringute ja fatwade alaline komitee
„Fataawa al-Lajnah ad-Daa.imah lil-Buhooth al-‘Ilmiyyah wal-Iftaa“ – köide 11, lk 23, fatwa nr 10938.
KAS IHRAAMI ON LUBATUD VAHETADA?
Küsimus: Kas on lubatud ihraami vahetada, et seda pesta?
Vastus: Ihraami pesemises või vahetamises ei ole midagi halba, nagu ka teise ihraami kasutamises.
Šeik Ibn Baaz
„Majmoo’ Fataawa Samaahatu ash-Šeik Ibn Baaz“ – köide 6, lk 96, fatwa nr 45.
NAISTE IHRAAM
Küsimus: Kas naine võib tõesti ihraami astuda ükskõik millises riietuses?
Vastus: Jah, ta võib ihraami astuda ükskõik mis riietes, st tal ei ole mingit erilist riietust selleks otstarbeks, kuid talle on parem, kui ta astub ihraami riietes, mis ei ole ilusad ja seega ei tõmba teiste tähelepanu. See on sellepärast, et palverännakul puutub ka paratamatult kokku meestega, seega ei tohi ta riietus meestes tähelepanu äratada. See peaks olema tavapärane ja lihtne.
Šeik Ibn Baaz
„Fataawa al-Mar.ah“
SOKID JA KINDAD NAISTE IHRAAMI JUURES
Küsimus: Mida ütleb islami seadus selle naise ihraami kohta, kes kannab sokke ja kindaid? Kas ta võib ära võtta midagi, mis ta ihraami astudes selga oli pannud?
Vastus: Talle on parem kanda sokke või jalanõusid. Piisab, kui ta riietab end tagasihoidlikesse rõivastesse. Kui ta paneb jalga sokid ja siis eemaldab need, ei ole selles midagi halba. Ka mehed võivad kingad jalga panna ja siis need ära võtta ja sellest ei juhtu midagi halba. Kuid samas ei ole naisel õigus ihraami seisundisse asuda, kandes kindaid, sest ihraami ajal ei tohi naised kindaid kanda. Ka ei tohi naine oma nägu loori või millegi muu sarnasega katta, sest Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) on selle keelanud. Kuid samas peaks naine oma loori näole laskma, kui tema juures on mitte-mahramist mehi. Sama peab ta ka tegema tawaafi ja saii ajal. Aisha (raa) ütles: „Ratsutajad möödusid meist, kui olime Jumala Sõnumitoojaga (صلى اﷲ عليه وسلم). Kui nad olid meie vasta või meiega paralleelselt jõudnud, lasime me (st naised) oma loorid oma nägudele ja peadele langeda ja kui nad möödusid, võtsime loorid jälle nägude eest ära.“ (Abu Dawud, Ibn Majah).
Mehed võivad kanda susse või kingi, isegi kui need ei ole lõigatud; see on õige arvamus. Samas enamik õpetlasi on arvamusel, et nad peaksid need siiski lõikama. Õige arvamus on, et kingi ei ole vaja lõigata, kui mees ei ole sandaale leidnud. Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) pöördus Arafatil inimeste poole ja ütles: „See, kes ei leia izaari (õmblusteta riidetükki), kandku pükse ja kes ei leia sandaale, kandku kingi.“ (Al-Bukhari, Muslim). Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ei käskinud neil oma kingi lõigata.
Šeik Ibn Baaz
„Fataawa Muhimmah tata’allaq bil-Hajj wal-‘Umrah“ – lk 18, fatwa nr 6.
WUDU TAWAAFI JA SAII AJAL
Küsimus: Kas tawaafi ja saii ajal on wudu kohustuslik või mitte?
Vastus: Tawaafi ajal on wudu kohustuslik. Mis puutub aga saiisse, siis oleks parem selle ajal wudus olla, aga kui ei ole, ka siis on saii lubatud.
Šeik Ibn Baaz
„Fataawa al-Hajj wal-‘Umrah waz-Ziyaarah“ – lk 78.
TAWAAF JA SAII KOHUSTUSLIKU PALVE AJAL
Küsimus: Mida peaks tegema, kui algamas on kohustuslik palve, aga palverändur ei ole veel tawaafi või saiid lõpetanud?
Vastus: Sellisel juhul peaks palverändur teistega koos palvetama ja hiljem oma tawaafi või saiid sealt jätkama, kus see pooleli jäi.
Šeik Ibn Baaz
„Fataawa al-Hajj wal-‘Umrah waz-Ziyaarah“ – lk 80.
KAKS RAKAT AABRAHAMI SEISMISKOHA TAGA
Küsimus: Kas on kohustuslik peale tawaafi kaks rakat Aabrahami seismiskoha taga palvetada ja mis peaks tegema see, kes selle unustab?
Vastus: Kahe raka Aabrahami seismiskoha taga palvetamine ei ole kohustuslik, seda võib teha ükskõik mis kohas Masžid Al-Haraamis. Kui aga keegi unustab need palvetada, siis sellest ei ole midagi, sest need on soovituslikud ja mitte kohustuslikud.
Šeik Ibn Baaz
„Fataawa al-Hajj wal-‘Umrah waz-Ziyaarah“ – lk 81.
NAISED KOOS MEESTEGA SAFAL JA MARWAL
Küsimus: Nii palju kui ma tean, siis Safa on kitsas ja Marwa on veel kitsam. Siiski näeme naisi, kes koos meestega Safa ja Marwa otsa ronivad ja seal koos meestega trügivad. Kas sunna järgi naised peavad sinna ronima?
Vastus: Õpetlased on seisukohal, et naistele ei ole Safa ja Marwa otsa ronimine kohustuslik. Selle asemel võivad nad kummagi mäe jalamil seista ja siis tagasi liikuda, kuni edasi-tagasi käigud on tehtud. Samas võib olla, et naised, keda on nähtud Safale ja Marwale ronimas, on seal koos oma mahramitega. Sellisel juhul on neil õigus, kuna nad võib-olla kardavad oma mahrami ära kaotada ja seetõttu liiguvad koos nendega. Kuid naistele oleks muidugi parem mitte koos meestega kusagil trügida, kui see just kohustuslik ei ole.
Šeik Ibn Uthaymeen
„Daleel al-Akhtaa.a yaqa’a feehaa al-Haaj wal-Mu’tamir wat-tahdtheer minhaa“ – lk 56.
ENNE PÄIKESELOOJANGUT ARAFATILT LAHKUMINE
Küsimus: Mida ütleb islami seadus selle kohta, kes pidi palverännakut tehes töö tõttu Arafatilt enne päikeseloojangut lahkuma?
Vastus: Enamik õpetlasi on arvamusel, et see, kes Arafatilt enne päikeseloojangut lahkub, peab maksma fidja (lunaraha), aga kui ta öö jooksul sinna tagasi läheb, pole fidjat maksta vaja. Fidjaks on ohvriloom, mille liha peaks Meka vaeste vahel ära jaotama.
Šeik Ibn Baaz
„Fataawa al-Hajj wal-‘Umrah waz-Ziyaarah“ – lk 96.
PALVERÄNDURITE VEAD MASŽID AL-HARAAMI SISENEDES
Küsimus: Mis vigu palverändurid Masžid Al-Haraami sisenedes teevad?
Vastus: Vigu on mitmeid, kuid tähtsamad neist:
1. Mõned inimesed arvavad, et palverännakut või omrat tehes tuleb Masžid Al-Haraami siseneda ühest kindlast uksest. Näiteks arvatakse, et omrat tehes peab sisenema uksest nimega „omra uks“ (baab ul-umra) ja et sealt sisenemine on kohustuslik. Teised jälle arvavad, et on kohustuslik siseneda uksest nimega „rahu uks“ (baab us-salaam) ja et ükskõik millisest teisest uksest sisenemine on patt või ebasoovitatav. Tegelikult võib palverändur või omral olija siseneda ükskõik millisest uksest soovib ja ta peak sisenemisel jälgima, et astub parem jalg ees ja ütlema seda, mida mošeesse sisenemisel öeldakse. Seega ta saadab tervituse Prohvetile (صلى اﷲ عليه وسلم) ja ütleb: „Oo Jumal, andesta mulle mu patud ja ava mulle Oma halastuse uksed.“
2. Mõned inimesed leiutavad ise duaasid selleks puhuks, kui nad Masžid Al-Haraami sisenevad või Kaabat näevad. Nad leiutavad midagi, mida Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ei ole õpetanud ja paluvad sellega Jumalat. See on bida (uuendus, leiutis, innovatsioon). Iga leiutis, mida me Jumala teenimisel sõnas või teos kasutame või usume ja mida Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) või tema kaaslased ei ole meile õpetanud, on bida ja seega keelatud, kuna Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) on meid selle eest hoiatanud.
Šeik Ibn Uthaymeen
al-Bid’u wal-Muhdathaat wa maa laa Asla lahu – lk 384; „Fiqh al-‘Ibaadaat“ – lk 344.
JEEMENI NURGA SUUDLEMINE
Küsimus: Kas Kaaba Jeemeni nurka on lubatud suudelda?
Vastus: Jeemeni nurga suudlemist ei ole Prohvet Muhammedilt (صلى اﷲ عليه وسلم) edastatud. Iga jumalateenimisega seotud tegu, mida Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) ei ole kinnitanud, on aga bida ja mitte midagi, mis meid Jumalale lähemale viiks. Sellest tulenevalt ei tohiks islami seaduse järgi Jeemeni nurka suudelda. Seda tegu on mainitud vaid ühes nõrgas hadiithis, mida tõendina kasutada ei saa.
Šeik Ibn Uthaymeen
al-Bid’u wal-Muhdathaat wa maa laa Asla lahu – lk 388; „Fiqh al-‘Ibaadaat“ – lk 348.
TALBIJA KOORIS LAUSUMINE
Küsimus: Kas talbijat on lubatud kooris lausuda?
Vastus: Osad palverändurid lausuvad talbijat kooris koos – üks neist ütleb ees ja teised järgi. Seda ei ole edastanud ükski Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslastest. Anas ibn Malik (raa) ütles: „Me olime (hüvastijätu palverännaku ajal) koos Prohvetiga (صلى اﷲ عليه وسلم) ja meie hulgas oli neid, kes laususid „Allaahu akbar!“ ja neid, kes laususid „Lää ilääha illallaah!“ ja neid, kes laususid talbijat.“ Seega peaksid moslemid ka samamoodi toimima – igaüks öelgu talbijat omaette.
Šeik Ibn Uthaymeen
al-Bid’u wal-Muhdathaat wa maa laa Asla lahu – lk 394; „Fiqh al-‘Ibaadaat“ – lk 343.
TAWAAFI VEAD
Küsimus: Milliseid vigu tehakse tawaafi ajal?
Vastus: Paljud palverändurid lausuvad mingeid kindlaid duaasid, samal ajal kui nad tawaafi teevad. Osad isegi lasevad kellelgi oma grupist midagi ette lugeda ja lausuvad siis kõik kooris ettelugeja järgi. See on kahel põhjusel vale: 1. Inimesed lausuvad duaad, mille kohta selles paigas (tawaafi ajal) lausumisest info puudub, kuna ükski religioosne allikas ei maini ühtki kindlat duaad, mida Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) olevat tawaafi ajal lausunud. 2. Grupis duaa tegemine on bida, mis segab teiste palverändurite keskendumist. Islami seadus näeb ette, et igaüks palub Jumalat omaette, ilma häält tõstmata.
Šeik Ibn Fowzaan
al-Bid’u wal-Muhdathaat wa maa laa Asla lahu – lk 398; „al-Fataawa Fadheelatush-Šeik Saalih Ibn Fowzaan al-Fowzaan – köide 2, lk 30.
KIVIVISKE KIVIDE PESEMINE
Küsimus: Mida ütleb islami seadus selle kohta, kui Džamaraatil kivikiskeks kasutatavad kivid enne puhtaks pesta?
Vastus: Neid kive ei tohi pesta. Kui keegi neid kive sellepärast peseb, et arvab, et see Jumala teenimisel parem on, on tegemist bidaga, kuna Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) ei teinud seda.
Šeik Ibn Uthaymeen
„al-Bid’u wal-Muhdathaat wa maa laa asla lahu“ – lk 404.
NAISTE PALVERÄNNAK
MIDA TEHA, KUI PÄEVAD HAKKAVAD ENNE OMRA SOORITAMIST?
Küsimus: Kui naine läheb palverännakule ning soovib sooritada tamattu[2] palverännakut ning astub selleks ihraami seisundisse, enne Kaaba juurde jõudmist hakkavad tal aga päevad, mida peaks ta tegema? Kas peaks ta kõigepealt sooritama hadži ja alles siis omra?
Vastus: Ta peab oma omra jaoks võetud ihraami seisundisse jääma. Kui ta päevad lõppevad enne 9. dhu-l-hižžat (st Arafati päeva) ja ta saab omra ära teha, peab ta seda tegema, seejärel võtma ihraami hadži sooritamiseks ning minema Arafatile. Kui ta päevad aga enne Arafati päeva ei lõpe, peab ta muutma oma palverännaku kavatsust, öeldes: „O Allah, astun ihraami seisundisse hadži ja omra jaoks.“ Seejärel sooritab ta oma palverännaku qiraani variandis. Tema ihraami astumine ning aidi päeval või hiljem ümber Kaaba kõndimine on piisavad nii hadži kui ka omra jaoks ning asendavad seega esimest ümber Kaaba ning Safa ja Marwa vahet käimist. Ta peab ohverdama ka qiraani ohvrianni.
Šeik Ibn Baaz
KAS SEE NAINE, KELLEL MAHRAMIT EI OLE, ON KOHUSTATUD PALVERÄNNAKUT SOORITAMA?
Küsimus: Üks vagaduse poolest tuntud keskealine või pigem juba teatud vanuses naisterahvas tahab sooritada palverännakut, kuid tal ei ole mahramit[3]. Samast riigist läheb palverännakule üks samuti vagaduse poolest tuntud meesterahvas, kellega lähevad kaasa ka tema perekonna naised. Kas too naine tohib palverännakut sooritada koos selle mehega, kui ta on pidevalt tolle perekonna naistega koos ning mees nende üle valvab? Kas tolles olukorras naine on kohustatud palverännakut sooritama või see kohustus temale ei kehti, kuna tal ei ole mahramit, kuigi on olemas majanduslikud võimalused?
Vastus: Naine, kellel ei ole mahramit, ei ole kohustatud palverännakut sooritama, kuna mahram on naise puhul üks tingimustest, mis palverännaku sooritamiseks täidetud peavad olema, nagu ka majanduslikud ning füüsilised võimalused. Kui kõiki tingimusi täidetud ei ole, ei ole ka palverännak kohustuslik. Jumal ütleb:
„Inimkonnast need, kes võivad seda endale lubada, võlgnevad Jumalale palverännaku Kotta.“ (3:97)
Tal ei ole lubatud palverännakule ega muule reisile minna ilma abikaasa või muu mahramita. Al-Bukhari on kirja pannud, et Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles:
„Naisel ei ole lubatud reisida päeva ja öö distantsi ilma mahramita.“ [4]
Al-Bukhari ja Muslim on ibn Abbasilt kirja pannud, et Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles:
„Mees ei tohi naisega üksi olla, kui juures ei ole naise mahramit. Ja naine reisib vaid koos mahramiga.“ Üks mees küsis: „O Jumala Sõnumitooja, mu naine läks palverännakule ning mina panin end kirja teatud sõjakäiguks.“ Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) vastas: „Mine koos oma naisega palverännakule!“[5]
Sellel arvamusel on al-Hasan, Ahmad, Ishaq, ibn al-Mundhir ja juriidilise arvamuse õpetlased (ashab al-ra’i). Seda peetakse õigeks arvamuseks, kuna see on kooskõlas sellega, mida prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) on hadiithides naise reisimise kohta öelnud. Malik, al-Shafi’i ja al-Auza’i on teisel arvamusel, kuid nende arvamus põhineb tõenditeta tingimustel.
Islamiuuringute ja fatwade alaline komitee
KAS NAINE VÕIB IHRAAMI ASTUDA ÜKSKÕIK MILLISES RIIETUSES?
Küsimus: Kas naine võib ihraami astuda ükskõik millises riietuses?
Vastus: Jah, ta võib tõesti ihraami astuda ükskõik millises riietuses, see tähendab naise jaoks ei ole palverännaku tegemiseks määratud mingit kindlat riietust. Kuid parim talle on astuda ihraami riietuses, mis ei ole mingil viisil ilustav ega jää teistele silma, kuna palverännakul puutub ta väga lähedaselt kokku võõraste meestega. Seega ei tohiks ta riietus olla mitte silmapaistev vaid pigem tavaline.
Šeik ibn Baaz
KAS IHRAAMI RIIETUST VÕIB VAHETADA?
Küsimus: Kas palveränduril on õigus oma riideid vahetada, et neid pesta?
Vastus: Ihraami riiete pesemises ei ole midagi halba, nagu ei ole ka midagi halba teiste riiete selga panemises, et esimesi puhtaks pesta.
Šeik ibn Baaz
KUI NAISEL ON PÄEVAD JA TAL EI OLE AEGA OODATA, ET NEED LÄBI SAAKS
Küsimus: Ifadhana[6] tuntud Kaaba ümber kõnd on kahtlemata üks palverännaku väga olulisi tegusid. Kui menstrueeriv naine ei saanud seda oma päevade tõttu sooritada ning tal ei olnud ka aega oodata, kuni päevad läbi saavad, mis on legaalne seisukoht selles küsimuses?
Vastus: Naisel ning tema mahramil on kohustuseks oodata, kuni menstruatsioon läbi saab, et ifadha Kaaba ümber kõndi sooritada. See arvamus põhineb Prohvet Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) ütlusel, mille kohaselt, kui talle teatati, et ta naisel Safiyah’l on päevad, ta küsis: „Kas ta paneb meid ootama?“ Kui talle teatati, et Safiyah oli juba ifadha sooritanud, vastas ta: „Lähme siis!“[7]
Kui naisel ei ole võimalik oodata, kuid ta saab hiljem Mekasse tagasi pöörduda, et ifadhat sooritada, võib ta koju sõita ning hiljem tagasi tulla, kui päevad läbi on, et ifadha sooritada. Kui tal ei ole võimalust hiljem tagasi pöörduda, nagu paljude lääne ühiskonna või Indoneesia moslemite puhul, on tal õigus end (vere maha tilkumise eest) kaitsta ning nii ifadha sooritada, et ta palverännak täielik oleks. Seda lubavad paljud islami õpetlased, kaasa arvatud Šeik al-Islam ibn Taimiya ning viimase õpilane ibn al-Qayyim.
Šeik ibn Baaz
[1] Kui mees keelab naisel palverännakule minna, kuid naise isa, vend, poeg või onu saab temaga minna, on naisel õigus minna isegi siis, kui mees on selle vastu, kuna tegemist on islami ühe tugisambaga. (Tõlkija märkus.)
[2] Kõigepealt omra ja siis hadž. Täpsem info palverännaku erinevate variantide kohta –
[3] Mahram – meessoost sugulane, kellega islami seaduse kohaselt veresuguluse tõttu ei ole lubatud abielluda, st isa, vend, vanaisa, onu, täiskasvanud poeg, lapselaps jne; või abikaasa.
[4] Al-Bukhari
[5] Al-Bukhari
[6] Ümber Kaaba kõnd, mida sooritatakse 10. dhu-l-hižža päeval või hiljem.
[7] Al-Bukhari