2. Juhtimine ja tootearendus

2. ISLAMI FINANTSTEENUSTE PAKKUJATE JUHTIMINE JA TOOTEARENDUS

2.1. Šaria nõukogu

Islami finantsteenused peavad kooskõlas olema šaria põhimõtetega, seega ei piisa islami pangas tootearenduse ja ettevõtja juhtimises osalevate isikute puhul EL finantsteenuste pakkumist reguleerivate õigusaktide kohaselt eeldatavast oskusteabest, olulised on ka teadmised, mis võimaldavad hinnata teenuste vastavust šariale. Nii on oluline roll islami finantsteenuste pakkujate juures tegutseval šaria nõukogul (shariah board). Ühendatud Kuningriigis peetakse väikeseks sealsete šaria õpetlaste hulka, kel on vajalik oskusteave islami finantsteenuste šariale vastavuse hindamiseks. Praktikas tähendab see samade isikute tegutsemist mitme teenusepakkuja šaria nõukogus, mis omakorda võib kujutada konkurentsiriski teenusepakkujate vahel ning tõstatada küsimusi konfidentsiaalsuskohustuse järgimisest.

Teisalt ei saa šaria nõukogu muutuda teenusepakkuja juhtimisorganiks, sh. põhjusel, et šarianõukogu liikmed ei pruugi vastata finantsteenuse pakkuja juhtimisorgani liikmetele esitatavatele nõuetele hariduse ja töökogemuse osas, nagu märgitakse Ühendatud Kuningriigi Finantsjärelevalve Asutuse senisest praktikat kirjeldades.[1] Ideaalseks peetakse olukorda, kus šaria nõukogu liikmed orienteeruksid võrdselt hästi nii islami õiguses kui ka konventsionaalses ärireeglites. Siinkohal on kohane viidata näiteks Malaisia väärtpaberijärelevalveasutuse praktikale, kus 2005. aastal tunnistati 27 füüsilist ja 3 juriidilist isikut pädevaks andma nõu toote vastavuse ülešariale. 13 osariigist koosnevat ja 30 000 000 rahvaarvuga riigi kohta ei tundu see esmapilgul väga suur arv olevat, kuid Maailmapank pidas seda igati kohaseks arvestades, et iga teenusepakkujat teenindab 3 šaria nõunikku ning iga šaria nõunik omakorda võib teenindada ka kahte või veelgi rohkemat teenusepakkujat. Islamimaades, kus kogukond on kultuuriliselt homogeensem ja šaria nõunikke on rohkem, kasutatakse sagedamini nn. majavälist šariaoskusteavet, st. finantsteenuste pakkujat nõustab teenuste šariale vastavuse osas ja teeb vastavat auditit šaria auditeerimisettevõte (external shariah auditing firm).[2]

Ühendatud Kuningriigi finantsjärelevalveasutus on korduvalt rõhutanud, et Finantsjärelevalve asutus kontrollib teenusepakkuja finantsseisundit, juhtimiskvaliteeti ning äritegevust, kuid ei teosta järelevalvet usuliste põhimõtete järgimise üle. Samas on teenuse puhul, mille struktuuri mõjutavad nii religioossed kaalutlused kui ka praktilised vajadused, finantsjärelevalvel ja tarbijakaitsega tegelevatel riigiasutustel ning asjakohastel vabatahtlikel organisatsioonidel keerulisem jälgida, kas teenus on piisavalt “läbipaistev”. Islami keerulisemate finantsteenuste osas on eelkõige välja toodud sooduspakkumisi ja uusi “mitmekihilisi” tooteid, mis vajavad põhjalikku tutvumist, et veenduda reklaami ja muu teabe selguses, õigsuses ja selles, et reklaam ei oleks eksitav.[3]

Kui kapitali, likviidsuse ja riskikontsentratsiooni ja muude usaldatavusnormatiividega reguleeritud näitajate osas on riigil rohkem võimalik teenusepakkujatele juhiseid anda, siis šaria õpetlaste vahelised erimeelsused teenusešariale vastavuse osas on probleemina oluliselt raskemini lahendatav. Ka käesoleva artikli koostamiseks materjale kogudes võis leida väga erinevaid käsitlusi sama nimetuse all esitatava teenuse osas. Islami finantsteenuseid pakutakse väga paljudes riikides ja nende kirjeldused võivad riigiti erineda hoolimata sellest, et kõik teenused läbivad enne tarbijani jõudmist teenusepakkuja juures šaria nõukogu kontrolli. EL finantsjärelevalveasutused, sh ka Ühendatud Kuningriigi finantsjärelevalve asutus täidab riigi nimel ilmalikke ülesandeid ning tema ülesannete hulka ei kuulu teenuse šariale vastavuse kindlakstegemine või islami finantsteenuste pakkujate teenust hindavate šaria õpetlaste pädevuse analüüsimine. Seega piirdub finantsjärelevalveasutuse pädevus teenuste šariale vastavuse hindamisel fikseerimisega, et kas teenuse vastavusest šariale informeeritakse kliente põhjalikult ja põhjendatult. Mitmed Ühendatud Kuningriigis tegutsevad islami finantsteenuste pakkujad on avaldanud oma veebilehel šaria nõukogu koosseisu, et kõik saaksid veenduda teenuseid hindavate šaria õpetlaste kogemustes ja pädevuses[4].

Arvestades seda, et riigi poolt tegevusloa saanud finantsteenuste pakkujad peavad vastama usaldatavusnormatiividele, siis ei ole üllatuseks, et Ühendatud Kuningriigi Finantsjärelevalve asutus on hinnanud islami finantsteenuseid ohustavaid riske samasuguseks nagu nn. tavapärastel finantsteenuste pakkujatel. Islami finantsteenuste pakkujate osas on siiski välja toodud mõned tegurid, millest tulenevate riskide haldamine ilmselt täiendavat tähelepanu vajab. Nt murabaha-teenused sarnanevad oma struktuurilt järjest rohkem pankadevaheliste deposiitidega, mida tuleb kajastada ka teenusepakkuja riskijuhtimise reeglites. Kuivõrd islami finantsteenuste osas tootearendus edeneb ja turule tuleb uusi tegijaid, on vaja riskihaldusele järjest rohkem tähelepanu pöörata.[5]

Olgugi, et käesoleval ajal peetakse islami finantsteenuste mahtu Ühendatud Kuningriigi turul veel suhteliselt marginaalseks (0.0x %), on nende teenuste kasutajaid – arvestades suurt ja elavat finantsturgu Ühendkuningriikides – siiski palju, nt. vahemikus 2003-2007 kasvas islami hüpoteeklaenude turg oluliselt, ületades 1 miljard GBP, seejuures umbes 50 % sellest kasvust toimus vahemikus 2006-2007. Islami hüpoteeklaenude niivõrd hüppelist kasvu võib pidada ühest küljest suureks, kuivõrd selleks vajalike vahendite akumuleerimiseks on piirangud (keeld genereerida vahendeid alkoholi, sealiha, hasartmängude ja muu islami mõttes ebapuhta abil), mis võib-olla ei haaku paljude inimeste elustiiliga, teisest küljest ei tohiks selline kasv olla väga üllatav, kuivõrd nende summade kasvatamisele aitasid kaasa islami finantsteenuste kasutajad, kellest mõnede vahendid tulevad nt. naftatööstusest ning on eeldatavasti väga suured.

Islami finantsteenuste paremaks käsitlemiseks asutati Ühendkuningriigi majandus- ja rahandusministeeriumi juurde islami rahanduse ekspertgrupp (Islamic Finance Expert Group), milles osaleb esindajaid nii mitmesugustest finantseerimisasutustest, börsilt, audiitorbüroodest, pädevatest riigiasutustest kui ka autoriteete islamikogukonnast, sh moslemitest parlamendiliikmeid. [6]

2.2. Islami finantsteenuste pakkumine nn. tavapäraste finantseerimisasutuste poolt

Kui eespool on kirjeldatud islami finantsteenuse litsentseerimisprotsessi, siis uue teenusepakkuja asutamisele on enamasti eelnenud vastav tootearendus mõne nn. tavapärase finantsteenuste pakkuja poolt, st. islami finantsteenuse pakkumine lisaks nn. tavapärastele finantsteenustele. Paraku ei saa selline tegevus seisneda lihtsalt uue toote turustamises, kuivõrd islami majandusmudel seab väga konkreetsed nõudmised raha teenimisele. Nii võib ka islami finantsteenuseid pakkuda ainult nende vahendite arvel, mille tekkimine on kooskõlas islami majandusmudeliga, st. vara tekkimisele ei tohi olla kaasa aidanud ei intressi võtmine, alkoholi ja sealiha tootmine, töötlemine ja kaubandus, hasartmängud, jne. Islami rahanduse olulise põhimõtte – kõigi tehingute moraalse puhtuse – põhimõtte tagamiseks on teenuse pakkuja jaoks vältimatuks islami finantsteenuste ja traditsiooniliste finantsteenuste ja neist saadavate või nende pakkumiseks kasutatavate vahendite segunemise ärahoidmine. Seega peavad islami finantsteenuseid pakkuvad traditsioonilised finantseerimisasutused hoidma eraldi neid vahendeid, mida kasutatakse traditsiooniliste ja neid, mida kasutatakse islami finantsteenuste pakkumiseks, sh. on vajalik ka eraldi raamatupidamine ja aruandlus. Nii on mitmed traditsioonilisi finantsteenuseid pakkuvad ettevõtjad (Citibank, Deutsche Bank, HSBC, Royal Bank of Scotland, Lloyds TSB, Standard Chartered Bank) alustanud üksikute finantsteenuste pakkumisest, milleks on vahendeid kogutud piiratud tegevusaladelt ning alles seejärel jõutakse islami finantsteenuste pakkumisele laiemalt.[7] Seega on islami finantsteenuste pakkumisele nn. tavapärase finantsteenuste pakkuja poolt eelnenud islami reegleid järgides raha teenimine, ning alles seejärel on hakatud pakkuma islami finantsteenuseid teenitud “moraalselt puhaste” vahendite arvelt. See tähendab, et tavapärasesse finantseerimisasutusse on loodud islami põhimõtetele vastav varakogum, mis on ainult islami finantsteenuste jaoks. Niisugust üksust nimetatakse nn. islami aknaks e. Islamic window. Asjaolu, et islami põhimõtteid järgides on toodetud vaid islami finantsteenuste pakkumiseks vajalikke vahendeid, mitte aga kogu panga vara, on küll väärinud kriitikat[8], kuid üldjuhul suhtutakse sellesse siiski mõistvalt. Samas soovitatakse finantseerimiseasutuse islami akna osas soovitatakse, et islami finantsteenuseid pakkuv kontor oleks selgesti eristatav finantsteenuste pakkuja tavapäraseid finantsteenuseid pakkuvast osast ning islami akna töötajad peaksid samuti olema spetsialiseerunud ainult islami finantsteenustele.

2.3. Kontode kontseptsioonide erinevused

Omavahendite kõrval tuginevad islami pangateenuste pakkujad vahendite osa kahele peamisele allikale: riskivabadele hoiustele, mis ei tooda tulu, ning investeerimishoiustele, mis võivad küll tulu toota, kuid ei ole riskivabad. Islami pangateenuste osas võib eristada nelja tüüpi kontosid – arvelduskonto, hoiukonto, investeerimiskonto ja spetsiaalne investeerimiskonto. Jättes kõrvale šariast tuleneva nõudmise, mille kohaselt ei tohi kontol hoitavatest vahenditest saada ette kokkulepitud määras intressi, vaid saadav tulu peab tulenema kasumi ja kahju poolte (st. panga ja kliendi vahel) vahel jagamise põhimõttest, on islami kontod sarnased traditsioonilistes pankades peetavate kontodega. Šaria õpetlased ise aga eristavad rangelt kasumit intressist – erinevalt intressist põhineb kasum reaalselt tehtud tööle. Keelatuks loetakse nõudeõigust, mis põhineb aja arvestamisel rahasse, kui selle juures ei arvestata lepingu poolte poolt reaalselt tehtud tööd.[9]

Islami arvelduskontole raha hoiustades ei saa hoiustaja tasu selle eest, kui paneb oma vahendid arvelduskontole, kuivõrd seda loetakse kliendi poolt pangale antud laenuks ning laenajal ei ole õigust rohkematele vahenditele kui see, mis pank temalt laenuks sai. Niisugune mõtteviis kehtib isegi juhul kui pank sai neid vahendeid edasi laenates tulu. Seega on lubatud arvelduskontole kogunevaid vahendeid kasutada ainult panga likviidsuse huvides ning panga lühiajalisteks tehinguteks, kuid mitte muudeks investeeringuteks.

Arvelduskonto käsitluste erinevused ilmnevad aga siiski mõnede teoreetikute – fiqh-ide (islami õigusteadus, islami õigusteadlased) töödes[10], kus arvelduskontot nimetatakse garanteeritud laenuks pangale, mõnel juhul aga ka panga hoolde usaldatud vahenditeks.[11]

Igapäevasteks arveldustest ülejäävaid vahendeid paigutatakse hoiukontole, mis islami panganduses sarnaneb konventsionaalse hoiukonto teenusega, peamiseks erinevuseks see, et ka sel juhul ei ole saadava tulu osas eelnevalt võimalik kokku leppida. Hoiukontot kirjeldavad erinevad käsitlused kui lepingulist korraldust vara kaitseks (al-wadiah – setting up an agency contract for the purpose of protecting one’s wealth), mille käigus on hoiustaja andnud siiski loa kasutada oma vahendeid panga riisikol nii, et kliendile oleks tagatud hoiustatavate vahendite täielik tagastamine ning võimaliku kasumi jagamine panga ja hoiusatja vahel. Teise käsitluse kohaselt on hoiukonto heategevuslik (benevolent, beneficence) laen (qard hasan), mille eest saab raha hoiustanud isik pangalt kas rahalist või mitterahalist tulu. Nagu paljude teiste islami finatatseenuste osas, on ka qard hasan’i puhul mitmeid vastuolulisi käsitlusi. Qard hasan’i algne tähendus oli laen puudustkannatavatele isikutele, mille tagasimakse pidi toimuma samas suuruses, nagu oli antud laen, st. ilma šaria’s keelatud intresside või muude juurdemakseteta.[12] Qard hasan’i kui tänapäevast pangateenust nähakse panga ja kliendivahelist suhtena, kus pank kasutab hoiustatud vahendeid nagu enda omi, ei maksa selle eest kliendile tasu, kuid klient võib hoiuse igal ajal välja võtta.[13] Hoiukontode kolmas valitsev käsitlus kombineerub investeerimishoiuse tunnustega, kus hoiuse investeerimisest saadud tulu jagatakse mudaraba (suhe, kus üks osalejatest annab vahendid, mida valitseb teine osaleja) põhimõtete kohaselt.[14] Šaria kohaselt ei peaks poolte vahel jagamisele kuuluma mitte ainult koostegevusest saadud tulu, vaid ka sellest tekkinud kulu. Kuivõrd hoiustamisest saadav tulu pole sugugi mitte alati garanteeritud, lubatakse hoiustamise edendamiseks hoiustajatele osalmist väikeste projektides nt. mudaraba põhimõtte kohaselt.

Investeerimiskonto on konto, mille kasutajad on eelkõige huvitatud kasumi teenimisest mudaraba või al-mutlaq’a (inglise keeles “vastuvõtja”, recipient[15]) põhimõtetest. Niisuguse kontoteenuse kasutamist iseloomustavad eelkõige hoiuse kõrgem fikseeritud miinimumsuurus, hoiuse pikaajalisus ning see, et hoiustajal on võimalik kaotada osa või kogu oma hoiustatud raha, kui pangal peaks ettevõtmine ebaõnnestuma. Kui mudaraba tehingu üheks pooleks on antud juhul raha paigutav pangaklient, siis teiseks pooleks olev pank on raha käsutama hakkav isik e mudarib, kellel niisuguse lepingu puhul on täielik tegutsemisvabadus kapitali investeerimisel. Siiski on kliendil õigus ka teatud etteteatamistähtajaga raha pangast välja võtta.

Lisaks tavalistele investeerimiskontodele tuntakse ka spetsiaalseid investeerimiskontosid[16], mis töötavad samuti mudaraba põhimõtte kohaselt ning on enamasti suunatud suurematele investoritele. Investeerimiskontost eristub spetsiaalne investeerimiskonto seeläbi, et viimane on seotud konkreetse projektiga. Loomulikult saab hoiustaja ise valida, kas investeerib oma raha otse või eelistab panga poolt läbiviidavat projekti. Kasumi jaotamise tähtaja saabumise osas lepitakse iga spetsiaalse investeerimiskonto osas eraldi kokku lähtudes seejuures investeerimisprojekti edukusest.[17] Siinkohal tuleb märkida, et islami investeerimisteenused ja kindlustustooted väärivad eraldi pikemat käsitlust ja selles artiklis neil põhjalikumalt ei peatuta.

2.4. Tarbijakrediit

Islami finantsteenustest on tarbijakrediidiga kõige enam võrreldav tawarruq – meetod, kus finantseerimisasutus kas vahetult või kaudselt ostab mingi vara A-lt 100 ühiku eest ja müüb selle koheselt kliendile B järelmaksuga 110 ühiku eest. Seejärel müüb klient B sama vara kolmandale isikule C ning annab selle koheselt üle 100 ühiku kohese maksmise vastu. Tehingu tulemusena on kliendil B kolmandalt isikult saadud raha ning järelmaksukohustus finantseerimisasutusele.[18] Teise käsitluse kohaselt on tawarruq müügileping, mille käigus ostja omandab vara järelmaksuga ja müüb selle kahjumiga algsele müüjale koheselt väljamakstava raha eest.[19]

Tawarruq on meetod, mille abil mõnes islami finantsteenuste pakkujad edendavad klientide rahavooge ning mille abil saab finantsteenuse pakkuja garanteerida kindlaksmääratud kasumiosa tähtajalise deposiidi hoiustajale. Iga tawarruq tehing loob võlaõigusliku(d) suhte(d). Veelgi enam – tawarruq tehingu tulemusel tekkiv kohustus on alati suurem kui summa, mis asja eest lõplikult makstakse. Tawarruq tehingute ahel on sageli ebaproportsionaalselt suurem kui tehingute aluseks olev vara väärtus.[20]

Islami finatsteenuste pakkujate seas on tawarruq populaarne nii oma kasutamise lihtsuse ja paindlikkuse poolest. Olukorras, kus šaria seab tegutsemisvabadusele teatavad piirangud, on raske leida šaria’ga kooskõlasolevat finantsteenust, mis teeks raha kiirelt kättesaadavaks. [21]

Islamimaailma geograafilise ulatuse ja suure järgijate arvuga – u. 1.4 miljardit inimest – käib kaasas ka mõtteviiside diasporaa – nii nagu erinevates kohtades räägitakse araabia keele nime all teineteisest väga erinevaid dialekte, nii on ka sama märksõna alla toodavad finantsteenuste sisu kirjeldused vahel teineteisest väga erinevad. ÜRO juures alalise delegatsiooniga esindatud Islami Konverentsi Organisatsioon (Organisation of the Islamic Conference (OIC), mis ühendab 57 liikmesriiki, sh. Aafrikast, Lähis-Idast, Kesk-Aasiast, Kaukasusest, Balkanilt, Kagu-Aastiast ja Lõuna-Ameerikast Guajaana ja Surinami, juures tegutseg Islami Õiguse (Fiqh) Akadeemia (edaspidi ka Fiqh Akadeemia), mis 2009 aastal hindas moslemitele ebasobivaks kasutada tawarruq teenuse kaasaegset versiooni. Nimelt eraldas Islami Õiguse Akadeemia tawarruq-i klassikaliseks tawarruq-ks ja kaasaegseks tawarruq-ks leides, et klassikalises tawarruq’is luuakse rahalised vahendid spontaanselt reaalmajanduse toimimise käigus, kuid kaasaegses tawarruq’is on kõik tehingud korraldatud toimima praktiliselt samaaegselt ning tehingu objektiks oleva vara hind kõigub nende samaaegselt toimuvate tehingute käigus. Alternatiivina tawarruq-le soovitab Islami Õiguse Akadeemia kasutada qard hasan’at (heategevuslikud intressivabad laenud) ning julgustab asutama spetisaalselt qard hasan fondi.

Arvestades seda, et tawarruq’i hindavad kasulikuks ja efektiivseks teenuseks islami finantsteenuste pakkujad, sh. need, kes teevad seda EL-s välja antud krediidiasutuse tegevusloa aluse,l ning seda, et tänapäeval osutataksegi suur osa finantsteenuseid mitte spontaanselt (nt laenaja ja laenuandja juhuslikul kohtumisel), vaid spetsialiseeritult, korraldatult, siis tuleb aru saada islami finantsteenuste pakkujate murest Islami Õiguse Akadeemia tauniva suhtumise pärast tawarruqi ning mõista nende muret teiste islami finantsteenuste pärast, mis võivad sattuda Fiqh Akadeemia teravdatud tähelepanu alla.

Islami Õiguse Akadeemia tawarruq’i taunivale otsusele eelnesid hindajate konsultatsioonid mitmesuguste teenusepakkujatega, mille käigus need ei pidanud kohaseks Islami Õiguse Akadeemia ettepankut edendada tawarruq’i asemel qard hasan’at, põhjendades seda islami pankade kui sotsiaalset rolli kandavate asutustega, mille juurde kuulub aktsionäride ja sotsiaalse klientide ootuse saada tehingutest tulu, mida qard hasan ei võimalda.

Teenusepakkujate ja ka paljude klientide jaoks taandub kõik küsimusele, et millise islami finantsteenusega saaks klient mõistliku ajavahemiku jooksul käsutusse vajaneva rahasumma või on tal selle jaoks vaja pöörduda mõne meie mõistes tavapäraseid finantsteenuseid pakkuva teenusepakkuja poole. Finantsteenuste “islamilikkuse” rõhutajad soovitavad pöörata rohkem sellele, et kas tawarruq teenusest huvitatud isikul ikka on seda raha koheselt vaja ning rõhutavad vajadust elada oma võimaluste piires. Samas on ka islami kogukondades tarbimise kasv suurenemas mida õhutab omalt poolt ka finantsteenuste järjest põhjalikum korraldatus. [22]

Tänapäeval on Ühendkuningriigis auto soetamiseks šaria-ga kooskõlas olevat finantsteenust otsival moslemil kaks võimalust: nn. kogukondlik (communal) võimalus ja kaubanduslik (commercial) võimalus. Kogukondliku finantseerimist on võimalik saada pöördudes nt. Ansar Finance Group-i[23] poole, mis loodi 1994 esimese Ühendkuningriigis loodud intressivaba finantseerimisasutusena ning mis pakub šaria’ga kooskõlas olevaid erinevaid finantseerimislahendusi. Huvilistel on võimalik liituda selle ühistuga, mille liikmed on kõikvõimalike elualade esindajad, ning teha sinna regulaarseid makseid ja teatud aja pärast on võimalik saada ühistult qard hasan ehk intressita laen. Niisugune skeem näib krediidi efektiivse korraldamisena oma kogukonna piires, kuid ei ole kohane suuremale kogukonnale suunatud teenusena, tulenevalt sellest, et niisuguse skeemi abil kättesaadavaks tehtavad vahendid ei võimalda enamasti rohkearvulisi ja/või suuremahulisi tehinguid.

Niisugune teenus meenutab Eestis hoiu-laenuühistute korraldust, milles olulist rolli mängib liikmete piiritletus[24] ning sellest tulenev sotsiaalne kontroll, mis on oluliseks meetmeks kohustuse täitmise tagamiseks, mida toob esile ka Islami finantsteenuseid käsitlev Saksa jurist Killian Bälz[25]. Auto ostmiseks islamiga kooskõlas olev kaubanduslik finantseerimisteenus on Ühendatud Kuningriikides kättesaadav finantsjärelevalve asutuselt krediidiasutuse tegevusloa saanud islami finantsteenuseid pakkuvalt ning end Euroopa suurimaks islami pangaks nimetavalt Bank of London and Middle East poolt ning lisaks traditsioonilistele finantsteenustele ka islami finantsteenuseid pakkuvalt HSBC pangalt, mille islami finantsteenuste osa nimi on Amanah[26] ja Islamic Bank of Britain vahendusel. Nimetatud teenusepakkujate poolt pakutav tawarruq-tehing on põhimõtteliselt sarnane nn. tavapärases pangas pakutava tarbijakrediidiga. Erisus on selles, et islami pangas ei ole tehing mitte rahapõhine vaid varapõhine, st. finantseerimistehingu keskmes ei ole ka formaalselt mitte raha vaid vara, mille abil finantseerimine toimub.

Täpsemaid järeldusi tawarruq ja EL tarbijakrediidi reeglite sarnasuste ja erisuste osas saab teha, kui AAOIFI poolt väljatöötatud standardid tawarruq kohta kas elektrooniliselt või paberkandjal või muul andekandjal kättesaadavaks saavad.

[1] Islamic finance in the UK, Regulation and Challenges, UK FSA, lk. 15

[2] Grais, Wafik, Pellegrini, Matteo Corporate Governance and Shariah Compliance in Institutions Offering Islamic Financial Servies, World Bank Policy Research Working Paper 4054, November 2006, lk. 11 ja 22.

[3] Briault Clive, London: Center of Islamic Finance http://www.fsa.gov.uk/pages/Library/Communication/Speeches/2007/1018_cb.shtml, 31.03.2010

[4] http://www.islamic-bank.com/sharia-finance/sharia-supervisory-committee , 31.03.2010.

[5] Briault Clive London: Center of Islamic Finance http://www.fsa.gov.uk/pages/Library/Communication/Speeches/2007/1018_cb.shtml , 31.03.2010

[6] City Minister Kitty Ussher chairs Islamic Finance Experts Group meeting on feasibility study into Government SUKUK, http://www.hm-treasury.gov.uk/press_89_07.htm, 31.03.2010

[7] Rosly, Saiful Azhar Prof. Dr. 31 October 2005 From Windows to Subsidiaries for Islamic Banking Malaysian Institute of Economic Research, p. 5 http://www.mier.org.my/mierscan/archives/pdf/drsaiful31_10_2005.pdf 31.03.2010.

[8] Mohammed Taqi Usmami, Islamic Banking Windows, New Horizon No 119, May 2002, -3-5. http://www.financeinislam.com/article/1_35/1/442, 31.03.2010.

[9] Wülfing, Thomas Dr. Rechtliche Aspekte des islamischen Bankwesens & Scharia-konformer Investments, http://www.competence- site.de/downloads/0d/2b/i_file_43534/Vorlesung_Islamic_Banking-Skript_deutsch.pdf lk. 8. 31.03.2010.

[10] Wülfing, Thomas Dr. Rechtliche Aspekte des islamischen Bankwesens & Scharia-konformer Investments, http://www.competence-site.de/downloads/0d/2b/i_file_43534/Vorlesung_Islamic_Banking-Skript_deutsch.pdf , lk. 10. , 31.03.2010

[11] Lewis, Mervin Latifa M. Algaoud Islamic BankingMPG Books Ltd, Bodmin Cornwall, 2001, lk. 47.

[12] Mohammad Omar Farooq Qard Hasan, Wadiah/Amanah and Bank Deposits, Lk. 4

http://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=1418202, 31.03.2010

[13] Mohammad Omar Farooq Qard Hasan, Wadiah/Amanah and Bank Deposits , lk. 36.

[14] Lewis, Mervin Latifa M. Algaoud Islamic BankingMPG Books Ltd, Bodmin Cornwall, 2001, lk. 47

[15] http://www.arabicenglishdictionary.org/ 31.03.2010.

[16] Iqbal, Jaquir Dr. Islamic Finance Management, GLobal Visiion Publishing House, India, 2009, lk. 131

[17] Lewis, Mervin Latifa M. Algaoud Islamic BankingMPG Books Ltd, Bodmin Cornwall, 2001, lk. 48.

[18] http://finance.practicallaw.com/5-367-4016; http://www.blme.com/glossary.php#lettert

[19] Al-Shaloob Salah, Organized Tawarruq in Islamic law; A Study of organised tawarruq s Practised in the Financial Institutions in Saudi Arabia, https://eprints.kfupm.edu.sa/14894/1/organised_tawarruq_in_Islamic_law_(Conf_23_Apr_2007).pdf, p. 2

[20] Siddiqi, Mohammad Nejatullah, Economics of Tawarruq, A Methodological issue in Shariah-Compliant Finance, February 1, 2007, http://www.siddiqi.com/mns/Economics_of_Tawarruq.pdf, p.7

[21] Analysis; Tawarruq declared impermissible by the OIC Fiqh Academy: Analysis on Islamic Banking, June 2009, http://www.islamicbanker.com/tawarruq-fiqh-academy-aaoifif.html, 06.05.2010

[22] Analysis; Tawarruq declared impermissible by the OIC Fiqh Academy: Analysis on Islamic Banking, June 2009, http://www.islamicbanker.com/tawarruq-fiqh-academy-aaoifif.html, 06.05.2010

[23] Ansar Finance Group, http://www.ansarfinance.com, 06.05.2010

[24] Hoiu-laenuühistu seadus, § 3, § 6 lg. 1, § 16, 17, 22, 23,

[25] Bälz, Killian Islamic Finance for European Muslims: The Diversity Management of Shari’ah-Compliant Transactions Symposium: Islamic Business and Commercial Law , Chicago Journal of International Law 2006, 2007, p. 551 http://heinonline.org/HOL/Page collection=journals&handle=hein.journals/cjil7&id=555&terms=consumer credit#557, 06.05.2010

[26] http://www.hsbcamanah.com/amanah/about-amanah/faq.html#34, 06.05.2010