1. Sarnasused ja erinevused

ISLAMI JA TRADITSIOONILISTE FINANTSTEENUSTE SARNASUSED JA ERINEVUSED

1.1. IOSCO poolt läbiviidud võrdlus

Islami finantsteenuste mõtteviisi erinevusi nn. tavapärastest, sh. EL direktiivides reguleeritud finantsteenuste aluseks olevatest põhimõtetest on uurinud mitmed rahvusvahelised organisatsioonid erinevatest aspektidest, nt. Maailmapank ja IOSCO. Uuritud on nii teenusepakkujale seatavaid nõudeid, kui ka teenuseid ükshaaval – näiteks ei toimu islami panganduses intressi arvestamist ei hoiuse ega laenu pealt, vaid kehtib kasumi jagamise ja kahjumi kandmise kontseptsioon, keelatud on tehingute tegemises arvestada tingimuse saabumise ebakindlust[1], jne. Hoolimata sellest, et islami finantsteenuste põhimõtted võivad saada üldjoontes mõistetavaks teiste kultuuride jaoks, on probleemiks islami finantsteenuse pakkujate litsentseerimisel järgida nõudeid, mida esitatakse teiste – täielikult EL direktiivides sätestatud põhimõtete kohaselt tegutsevate – finantsteenuste pakkujatele. Raskustest hoolimata on EL liikmesriikides juba litsentseeritud pangana teenusepakkujaid, kes osutavad islami põhimõtetest lähtuvaid teenuseid, nagu näiteks Ühendatud Kuningriigis Ahli United Bank[2], European Islamic Investment Bank[3]. Samuti on ka Prantsuse[4], Saksa, Hollandi ja Itaalia finantsjärelevalve asutustel kogemusi islami põhimõtetel pakutavate finantsteenustega[5], kuigi islami põhimõtetega kooskõlas olevaid hoiuseid ei kaasata, investeerimisteenuseid või muu litsentseeritavaid finantsteenuseid seal veel ei pakuta.

Investeerimisteenuste osas analüüsitud IOSCO (International Organisation of Securities Commission) kuidas suhestuvad islami investeerimisteenused IOSCP printsiipidega (“core principles”). 2008. a septembris jõudis IOSCO) oma raportis[6] järeldusele, et IOSCO printsiipide rakendamisel islami põhimõtetele finantsturul ei tohiks olla erilisi probleeme. Samas nenditi, et ilmselt oleks asjakohane IOSCO printsiipide rakendamisel neist mõnele rohkem tähelepanu pöörata seoses islami väärtpaberiteenuste eripäradega.[7] Muuhulgas toodi ühe probleemina välja IOSCO 14. printsiibi – toimuma peab täielik, õigeaegne ja tõele vastav finantstulemuste ja muu informatsiooni avaldamine, mis on oluline investoritele otsuste tegemisel – kohaldamine islami pangandusteenustele. Kokkuvõttes leiti, et IOSCO 14. printsiibile[8] vastavaid informatsiooni avaldamise standardeid tuleb kohaldada islami põhimõtetega kooskõlas oleva võlakirja sukuk’i osas. Samale seisukohale jõuti ka IOSCO printsiibi nr. 19[9] osas, st. info avalikustamise standardeid tuleb kohandada ka islami fondide osas. IOSCO raporti hinnangutes juhiti tähelepanu ka vajadusele leida kohane lähenemine islami väärtpaberiteenustega seonduvatele usaldatavusnormatiividele ja šaria-ga kooskõlas olevatele riskihaldamise meetmetele ning võimalikule vajadusele arendada välja alternatiivne – šaria-ga kooskõlas olev – mehhanism väärpaberite laenamise ja laenuks andmise korraldamiseks[10]. Kuigi raporti kokkuvõttes hinnatakse IOSCO printsiibid rakendatavaks islami väärtpaberiturule, leitakse siiski, et islami väärtpaberitoodete ja teenusepakkujate osas on vaja avalikustamiskohustuste ja usaldatavusnormatiivide reegleid täiendada ja tagada nende järgimine. Samuti nenditi lahknevusi islami väärtpaberituru ja nn. konventsionaalse väärtpaberituru oluliste põhimõtete vahel.

1.2. Erinevuste ja sarnasuste käsitlemine EL riikides

Ühendatud Kuningriigis ja Prantsusmaal, kus mõningad islami finantsteenused on olnud kättesaadavad juba mitukümmend aastat (nt. Ühendatud Kuningriigis Islamic Investment Company 1982, AL-Baraka Investment Co 1983, Al Rajhi Company for Islamic Investment Ltd. 1989, jne), on asjatundjad läbi viinud analüüse, hindamaks, kas ja kui palju võib kehtiv õigus takistada islami finantsteenuste käivet sealsel finantsteenuste turul.

Prantsusmaal[11] on leitud, et üldjoontes lubab kehtiv õigus luua ja levitada Koraani põhimõtetele vastavaid finantsteenuseid. Samas nendivad Prantsuse asjatundjad, et mitmed prantsuse õiguslikud ja finantsalased meetmed on küllaltki lähedased islami finantsteenuste põhimõtetele, mistõttu on Prantsusmaal kehtivate reeglite ja islami finantsteenuste põhimõtete vahelised ebakõlad kõrvaldatavad lihtsate uuendustega, mitte tingimata seaduste muutmisega. Näiteks täpsustas Prantsusmaa maksuamet 2009 aastal vastava juhendiga islami finantsteenustest kahe peamise toote – võlakirjade sukuk ja murabaha (st isik A ostab asja edasimüümiseks B-le, kes maksab selle eest osadena ning lisaks ka mitte intressi, vaid teenustasu ja juba tehingu sõlmimisel ettenähtud kasumiosa[12] maksuõiguslikku käsitlust[13].

Ühendatud Kuningriigis on maksualaseid õigusakte alates 2003 korduvalt muudetud eelkõige eesmärgiga võimaldada islami finantsteenustele samasugust maksuõiguslikku kohtlemist, kui nn konventsionaalsetele finantsteenustele[14]. Seal sai tegevusloa ka Euroopa Liidu esimene ainult islami finantsteenuseid pakkuv pank. Tegevusloa menetlemise käigus lähtuti tavaliste pankade puhul kehtivatest põhimõtetest: kapitali ja likviidsusnõuete täitmine laitmatutest allikatest, kohase pädevuse ja reputatsiooniga juhid ning usaldusväärsed juhtimis- ja kontrollisüsteemid. Nõuetele vastavuse kontrollimisel selgus, et kuigi islami finantsteenuseid on olemuslikult erinevad nn. konventsionaalsetest finantsteenustest, ei pruugi see erinevus alati olla ületamatu.

Erinevuste ületamise võimalikkust kinnitavad mitmed kogemused Ühendatud Kuningriigis islami pankadele tegevusloa andmisel üles kerkinud probleemide lahendamisel. Näiteks kogemused, mis saadi 2004 aasta augustis toimunud Islamic Bank of Britain[15] tegevusloa menetlemisega Ühendatud Kuningriigi Finantsjärelevalve Asutuses. Üheks esialgu ületamatuks probleemiks peetud islami õiguses kasutusel oleva hoiuse definitsiooni ühtlustamine Ühendatud Kuningriigis kehtivale hoiuse definitsioonile, leidis lahenduse järgmisel viisil. Ühendatud Kuningriigi õiguses – nagu mujalgi Euroopa Liidus, sh. Eestis ja mujal läänekultuuri kandvates maades – on hoius krediidiasutusele poolt avalikkuselt kaasatud[16] rahasumma, mis makstakse tagasi kindlaksmääratud ajal või poolte kokkuleppel. Hoiuse omanikul on õigus hoius täielikult tagasi saada niikaua kui pank veel maksejõuline on – ja tegelikult hiljemgi vastavalt kas hoiuste tagamise skeemi kaudu või pankrotimenetluses[17]. Islami õiguses kehtiva kahjumi ja kasumi jagamise põhimõtte kohaselt on täiesti lubatav, kui hoiustaja ei saa hoiust 100 % ulatuses tagasi, sest hoius koosneb niisugusel juhul ühe poole panustatud rahast ja teise poole panustatud ärijuhtimisest ning samuti jagavad need pooled omavahel sellest hoiusest saadava tulu, kuid kahju jääks enamasti ainult kapitali panustaja kanda. Ühendatud Kuningriigi Finantsjärelevalve Asutus ei aktsepteerinud niisugust hoiuse kontseptsiooni, mistõttu tegevusloa menetlus venis oluliselt pikemaks (peaaegu 24 kuud), kui see on tavapärane tegevusloa andmisel[18] ja kui seda tol ajal kehtinud EL direktiiv 2000/12 pangandustegevuse alustamise ja tegutsemise kohta[19] lubas (kuni 12 kuud). Menetluse tulemusel nõustus Islamic Bank of Britain kontseptsiooniga, mille kohaselt on hoiustajatel õigus täielikult oma hoius tagasi saada, kuid hoiustajatel on õigus sellest ka religioossetel kaalutlustel loobuda ning saada hoius tagasi vastavalt kasumi jagamise ja kahjumi kandmise põhimõttele islami õiguses. Islamic Bank of Britain poolt lisatud tingimus ei takista islami pangateenuste pakkujatel täitmast EL direktiividest[20] tulenevat kohustust liituda hoiuste tagamise skeemiga. Nii islami põhimõtetega kooskõlas olev pangandus, nagu kogu šariale vastav majandusmudel on orienteeritud eesmärgile, et jõukus ei kontsentreeruks väikese isikute ringi kätte ning keelab rikastuda islami usus keelatu (alkohol, hasartmängud, sealiha, jne) arvelt, ning keelab sõnaselgelt intressi kui liiakasuvõtmise, siis Finantsteenuste Kompensatsiooniskeemi kogutud vahendid tulenevad enamasti allikatest, kus islami usu reeglite kohaselt keelatu endast probleeme ei kujuta. Seega tasub islami pankade osalemist EL direktiividest tulenevates hoiuste tagamise skeemides kindlasti veel uurida, kuivõrd hoiuste tagamise skeemi finantseeritakse turuosaliste endi poolt ning islami panga makseraskustesse sattumise puhul hüvitataks hoiuseid Finantsteenuste Kompensatsiooniskeemi[21] vahenditest, millest kõik ei pruugi vastata islami reeglitele islami hoiuse ja teiste islami finantsteenuste raha moraalse puhtuse osas.

1.3. Islami finantsteenuste omavaheliste erisuste käsitlemine ja standardiseerimine

Lisaks tavapäraste finantsteenuste ja islami finantsteenuste vahel olevatele erisustele, ei ole haruldased ka olukorrad, kus teenuse šariale vastavuse osas on šaria õpetlased andnud erinevaid hinnanguid, mis tuleneb eelkõige asjaolust, et Koraan võimaldab väga erinevaid tõlgendusi, sageli ka seisukohtade kohandamist selle riigi ärikliima- ja tavadega, kus teenusepakkuja tegutseb[22]. Islami finantsteenuste ühetaolist käsitlust eesmärgiks seades asutati 1990. aastal Accounting and Auditing Organization for Islamic Financial Organizations (AAOIFI)[23] ning 2002 Islamic Financial Services Board[24], mis annavad välja standardeid islami finantsteenuste reguleerimiseks ja järelevalveks.

Islamic Financial Services Board’i liikmed on valdavalt islamimaade krediidiasutused, lisaks ka Ühendatud Kuningriigis asutatud islami finantsteenuste pakkujatest 2007. a loodud Gatehouse Bank plc ja 2006. a asutatud European Islamic Investment Bank[25]. Islami Finantsteenuste Nõukogu töös osaleb ka 2006. a. asutatud Limited Lability Company IFC Linova Vene Föderatsiooni Tatarstani Vabariigist, mis väidetavalt on ainus islami finantsteenustealaste konsultatsioonide, sh šaria auditi teenuste pakkuja Venemaal. [26]

Islami Finantsteenuste Nõukogu poolt väljatöötatud standardite pikk nimistu ning kapitalinõuetest teenusestandarditeni ulatuv diapasoon ning Islami Finantseerimisasutuste Raamatupidamise ja Auditeerimise Organisatsiooni arendus- ja koolitustegevus annavad lootust, et praegune – kohati piirkonniti väga erinev – arusaamine teenuste vastavusestšariale tulevikus ühtlustub ning välja on arenemas ning täiustumas ka riskihindamise reeglid. Islami finantseerimisasutuste raamatupidamise ja auditeerimise organisatsiooni eesmärgiks on mh. islami finantsteenuste eripära arvestatavate raamatupidamise ja auditeerimisstandardite arendamine ja erinevate tõlgenduste võrdlemine ning diskussiooni edendamine islami finantsteenuste pakkujate seas sh. koolituste ja uurimuste läbiviimisega. Näiteks on leitud vähemalt 14 erinevalt struktureeritud sukuk-võlakirja, mis tähendab suuremat vajadust sukuk’i erinevate liikide riskihaldusele. Eraldi koolitusprogrammid on šaria nõuniku ja audiitori kutsele ning kursuse edukalt läbinud isikute andmed on sealsamas ka avaldatud,[27] et nii teenusepakkujad kui ka kliendid saaksid veenduda nende pädevuses.

Tulenevalt islami finantsteenuste šariale vastavuse erinevatest tõlgendustest on ka Ühendatud Kuningriigi finantsjärelevalveasutus panustanud Islami Finantsteenuste Nõukogu ja Islami Finantseerimisasutuste Raamatupidamise ja Auditeerimise Organisatsiooni töösse, et edendada islami finantsteenuste standardiseerimist ja aidata investoritel ning klientidel islami finantsturge paremini mõista.[28] Juba praegu on islami finatsteenuste kasutajate hulgas ka neid, kes end moslemiks ei pea.[29] Seega on islami finantsteenuste osas tarbijahariduse edendamine ja muu info levitamine igati põhjendatud, seda enam, et kui ühes liikmesriigis asutatud ja pädevalt asutuselt tegevusloa saanud teenusepakkujad soovivad teises liikmesriigis tegutsemiseks kasutada kas asutamisvabadust filiaali asutamise näol või teenuste osutamise vabadust, st. pakkuda piiriüleseid teenuseid teises liikmesriigis, siis ei ole selle jaoks vaja läbi viia mingeid litsentseerimismenetlusi, piisab vaid teavitada selle riigi pädevat asutust, kus filiaali asutada või piiriüleselt teenuseid pakkuda soovitakse.

[1] Gafoor Abdul A.L.M Interest-free Commercial Banking. Islamic Banking, 1995 http://users.bart.nl/~abdul/chap4.html#4.4%20Islamic%20banking%20in%20non-Muslim%20countries , 31.03.2010.

[2] Alhi United Bank http://www.ahliunited.com , 31.03.2010.

[3] European Islamic Investment Bank, www.eiib.co.uk, 31.03.2010.

[4]Rapport d’infomation fait au nom de la commission des Finances, du contrōle budgétaire et des comptes économiques de la Nation (1) sur la finance islamique, N° 329, Sénat, Session Ordinaire de 2007-2008 Annexe au procés-verbal de la séance du 14.05. 2008, p. 8.

[5] Saksa Finantsjärelevalve Asutus (Bundesanstalt für Finanzdienstleistungaufsicht) Summary of the questionnaire for the meeting of European Passport Experts 17.09.2004. p. 8

[6] Uurimuse koostamisel kasutati Ühendatud Kuningriigi, Austraalia, Bahreini, Prantsusmaa, Jordaania, Malaisia, Lõuna-Aafrika Vabariigi, Araabia Ühendemiraatide ja USA materjale ja kogemusi.

[7] Analysis of the application if IOSCO objectives and principles of securities regulation for islamic securities products, IOSCO, September 2008, p. 4.

[8] sama, lk. 40 – IOSCO Principles of Securities Regulation: Principles for Issuers: 14.There should be full, timely and accurate disclosure of financial results and other information

[9] sama, lk. 40 – IOSCO Principles of Securities Regulation: Principles for Collective Investment Schemes: 19. Regulation should require disclosure, as set forth under the principles for issuers, which is necessary to evaluate the suitability of a collective investment scheme for a particular investor and the value of the investor‟s interest in the scheme.

[10] Analysis of the application if IOSCO objectives and principles of securities regulation for islamic securities products, IOSCO, September 2008, lk. 37.

[11] Rapport d’infomation fait au nom de la commission des Finances, du contrōle budgétaire et des comptes économiques de la Nation (1) sur la finance islamique, N° 329, Sénat, SESSION ORDINAIRE DE 2007-2008 Annexe au procčs-verbal de la séance du 14 mai 2008, lk. 9.

[12] Bank of London and Middle East http://www.blme.com/glossary.php#letterm, 31.03.2010

[13] Initiative en faveur du développement de la finance islamique en France Prantsuse Majandus- Tööstus ja Tööministeeriumi juhend (Direction générale du Trésor et de la politique économique) http://www.minefe.gouv.fr/directions_services/dgtpe/secteur_financier/haut_comite_place/dev_fin_islam.htm , 31.03.2010

[14] Islamic Finance in the UK: Regulation and Challenges, November 2007, lk. 9.

[15] Islamic Bank of Britain www.islamic-bank.com , 31.03.2010

[16] Krediidiasutuste seadus § 4,(RT I 1999, 23, 349, RT I 2010, 9, 41)

[17] Tagatisfondi seadus § 24 (RT I 2002, 23, 131, 2008, 59, 330)

[18] Vt Islamic Finance in the UK: Regulation and Challenges, November 2007, lk. 14

[19]Directive 2000/12/EC of the European Parliament and, of the Council of 20 March 2000 relating to the taking up and pursuit of the business of credit institutions,art. 10

[20] Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/14/EÜ, millega muudetakse direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta seoses hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtajaga

[21] http://www.fscs.org.uk/what-we-cover/eligibility-rules, 31.03.2010.

[22] El-Haawary Dahlia, Grais, Wafik, Iqbal Zamir World Bank: Regulating Islamic Financial Institutions: The Nature of the regulated, March 2004, lk. 32.

[23] Accounting and Auditing Organization for Islamic Financial Institutions http://www.aaoifi.com

[24] Islamic Financial Services Board http://www.ifsb.org

[25] Islamic Financial Services Board http://www.ifsb.org/membership.php

[26] Linova Islamic Finance Consulting http://eng.linova.ru/razdel/35

[27] http://www.aaoifi.com/csaa2.html

[28] Briault, Clive London: Centre of Islamic Finance, 17 October 2007, http://www.fsa.gov.uk/pages/Library/Communication/Speeches/2007/1018_cb.shtml, 31.03.2010.

[29] Islamic Banks: A Novelty No Longer, August 8, 2005, BusinessWeek, http://www.businessweek.com/magazine/content/05_32/b3946141_mz035.htm, 31.03.2010.