3. Ühiskondlik roll
3. ISLAMI FINANTSTEENUSTE ÜHISKONDLIK ROLL
Juurdepääsu põhilistele pangateenustele peetakse kaasaegses ühiskonnas osalemise oluliseks elemendiks.[1] Euroopa Liidu Komisjon soovitab inimeste sotsiaalse eraldatuse vähendamise ühe meetmena edendada liikmesriikidel põhiliste finantsteenuste kättesaadavamaks muutmine.[2] Ilmselt aitab ka Euroopa Liidus islami finantsteenuste kättesaadavaks tegemine moslemeid läänelikku ühiskonda integreerida.
Ühendatud Kuningriigis on moslemeid umbes 1.8 miljonit, st. umbkaudu 3 % kogu riigi elanikkonnast ning pooled neid elavad Londonis ja selle lähistel ning kellele lisandub veel umbes 500 000 muhameedlast, kes aasta jooksul Londonit külastavad[3]. Kui islami finantsteenuste potentsiaalsest klientuurist arvata maha mingi osa moslemeist, kes kasutavad tavapäraseid finantsteenuseid või ei kasuta üldse mingeid finantsteenuseid, on siiski ka kõige tagasihoidlikumate arvestuste järgi seal turgu vähemalt nii suurele inimhulgale, kui terve Eesti kokku.
Prantsusmaal on erinevatel hinnangutel moslemeid 3.7-10 %[4], Encyclopeadia Britannica andmetel on tegemist kindlasti ühe suurima moslemikogukonnaga Euroopas – vähemalt 4 miljonit islamiusulist[5]. Kuigi riigi tasemel on islami finantsteenuste edendamiseks täpsustatud maksualaseid juhiseid võimaldamaks sukuk-võlakirjadele ja murabaha-le mittediskrimineerivat käsitlust võrreldes läänemaailmale tavapäraste võlakirjadega ja ostu-müügitehingutega, ei ole Prantsusmaal veel ühtki islami panka. 2009. a avaldatud Oliver Wyman’i raamatus “The Next Chapter in Islamic Finance. Higher Rewards but Higher Risks” tuuakse välja Prantusmaa moslemi kogukonna suurt huvi islami finantsteenuste vastu – keskmiselt (vastused differentseeriti lähtuvalt sellest, kui palju vastaja antud hetkel sooviks islami panka hoiustada) 84 % küsitletutest sooviks avada konto pangas, mille teenused on šariaga kooskõlas. Koheselt oleks nõus oma senise panga šariaga kooskõlas oleva panga vastu vahetama 64 % küsitletutest, sh 79 % neist, kel oleks koheselt hoiustada üle 4000 EUR.[6] Kuigi muulaste integratsioon on valuline teema paljudes riikides ja selle töö eesmärk ei ole analüüsida moslemite integreeritust erinevates Euroopa Liidu riikides, võib siiski teha (meelevaldse?) järelduse, et Ühendatud Kuningriigis elavad moslemid võivad vähemalt näiliselt rahumeelsemad olla islamimaadest pärinevatest Prantsusmaa kodanikest mh. seetõttu, et riik on edendanud islami finantsteenuste arengut ja šariaga kooskõlas olevate teenusepakkujate turule lisandumist. Nii on moslemist immigrandil, kes võib end ühiskonnas tõrjutuna tunda hoolimata sellest, et ta pere on selles riigis elanud juba mitme põlvkonna vältel, rohkem mõistvust oma elukohariigi suhtes, kui ta peale oma muude päritolust tulenevate kommete järgimise saab kasutada seal ka tema religiooniga kooskõlas olevaid finantsteenuseid.
Alates Islamic Bank of Britain’i litsentseerimisest kuni 2009 maikuuni on pangale lisandunud 47 000 klienti ning panga bilansis oli 2007. a juunis 140 000 000 GBP (Suurbritannia naelsterling). 2006. a tegevusloa saanud European Islamic Investment Bank bilansis oli 2007. a juunis 302 000 000 GBP. Juulis 2007 tegevust alustanud the Bank of London and the Middle East stardikapitaliks oli 174 000 000 GBP. [7] Kahjuks ei ole seni olnud võimalik kindlaks teha, kui palju hoiustatud vahenditest või rahast, millega osteti teisi islami finantsteenuseid, võeti selle jaoks ära nn. traditsioonilistest finantseerimisasutustest või kui palju nn. sukasäärest, kuid ilmselt oli islami finantseerimisasutustesse viidud vahendite hulgas nii teistest asutustest üleviidud kui ka sularahas hoiutud sääste.
Raha riigi poolt litsentseeritud finantseerimisasutustesse suunamine kajastub ka Ühendatud Kuningriigi poliitikas islami finantsteenuste osas. Islami finantsteenuste jaemüügi osas on eesmärgiks on suurendada islami finantsteenused kättesaadavust Ühendatud Kuningriigi peatselt juba ligi 2 000 000 moslemist elanikule ning suures plaanis plaanitakse kindlustada Londoni positsiooni peamise rahvusvahelise finantskeskusena, miks mitte ka islami finatsteenuste osas.[8]
Seega võib järeldada, et riigis islami finantsteenuste arendamist lubava õiguskeskkonna loomine ning õigusteabe arendamine aitavad kindlasti kaasa majanduskeskkonna diversifitseerimisele ning võimaldavad leevendada võimalikke langusperioode majanduses. Oluline osa on islami pangandusel ka islami kogukonna paremal integreerimisel konkreetses riigis.
[1] http://ec.europa.eu/employment_social/spsi/financial_exclusion_en.htm, 31.03.2010
[2] Financial exclusion – Ensure an adequate access to basic financial services, Directorate General Employment, Social Affairs, Equal Opportunities, European Commission, 28th May 2008 p. 4
[3] Islamic Banking in the UK, 9 March 2006, UK FSA,
http://www.fsa.gov.uk/pages/About/Media/notes/bn016.shtml, 31.03.2010.
[4] http://en.wikipedia.org/wiki/France#Religion, 31.03.2010.
[5] Encyclopeadia Britannica France, People, Religion http://search.eb.com/eb/article-41118 , 31.03.2010.
[6] Wyman Oliver The Next Chapter in Islamic Finance. Higher Rewards but Higher Risks, MarshMercer, Kroll, Guy, Carpenter, Oliver Wyman, 2009, lk. 11
[7] Islamic finance in the UK, Regulation and Challenges, UK FSA lk. 12
[8] What is Islamic Finance and how does it compare with the Western Conventional Banking System. A Regulatory perspective, UK FSA, 6 May 2009, lk. 6.