7. Põrgu
„Tõesti, kes tuleb oma Isanda juurde kurjategijana, tõepoolest selle jaoks on Põrgu; ta ei sure seal ega ela.“ (20:74)
Põhjendus
Uskmatute elus tuleb ette hetki, mil nad esitavad endale küsimuse: „Kas Põrgu on päriselt olemas või mitte? Kui jah, kas lähen ka ise sinna?”
Uskmatu pole üksnes see, kes pidevalt usku eitab, vaid ka see, kes selles kahtleb. Jumal nõuab kindlust usus, mis ei põhine kahtlusel.
Mõned inimesed küsivad endilt, miks Jumal inimesi Põrguga karistab. Põrgu õigustuseks on palju põhjuseid. Kui küsitakse, kuidas peaks karistama pedofiili, kes on lapse vägistanud ja seejärel keldris surnuks nälgida lasknud või külmavereliselt mõrvanud, ütlevad mõned kohe: „Põrgu!” ja neilt, kes kahtlevad, piisab vaid küsida: „Kui see oleks sinu laps olnud?”. Kuidas on lood orjakauplejatega, kes terveid rahvusgruppe on hävitanud ja ise rikka ning õnnelikuna surnud? Kuidas on lood rahvarõhujate ja türannidega?
Kui õiglust ei tohiks olla? Kas leiame siis hea olevat, et sellised inimesed ilmas palju häda põhjustasid, massiliselt mõrvasid ja paljusid õnnetuks tegid?
Jumalale see igatahes ei meeldi. Ta lõi Põrgu just nende jaoks, kes selle ära on teeninud.
Jumal on kogu maailma ajaloo vältel saatnud erinevaid prohveteid, kes kutsusid inimesi üles Jumalasse uskuma ja oma elu Tema tahtmise ja seaduste järgi kohandama. Prohvetid on inimesi uskmatuse, ebajumalate teenimise ja muude pattude eest hoiatanud. Ent inimesed kaldusid siiski omi ihasid järgima. Mis puutub tänapäeva inimestesse, siis pole praegugi asjalood teisiti. Järgmised sõnad Prohvet Muhammedilt (صلى اﷲ عليه وسلم) kehtivad nii tema aja inimeste kui ka praeguste inimeste kohta: „Räägin mehest, kes lõkke süütab. Kui tuli ümbrust valgustab, ümbritsevad seda kärbsed (kes otsivad valgust). See mees püüab kärbseid tuleleegist eemale hoida, ent viimased põikavad mehe eest ja viskuvad tulle. See on võrdluseks teile ja mulle. Ma püüan teid takistada, isegi riietest tirides ja öeldes: „Hoia tulest eemale, hoia tulest eemale!” Teie aga põikate mu eest ning viskute tulle.” (Muslim)
Need, kes Põrgusse maanduvad, on uskmatud, ebajumalateenijad ja usklikud, kelle patud on raskemad kui nende heateod.
„Ja nende jaoks, kes ei uskunud oma Isandasse, on karistuseks Põrgu; (see on) vilets sihtpunkt.“ (67:6)
„Ja kartke tuld, mis on valmis pandud uskmatute jaoks.“ (3:131)
„ … välja arvatud parema kaaslased (st need, kelle eluraamat anti paremasse kätte, kuna tegid rohkelt head), kes (Paradiisi)aedades üksteiselt pärivad kurjategijate kohta (ja küsivad neilt) „Mis viis teid Põrgusse?“ Nad vastavad: „Me ei olnud palvetajate hulgast ega toitnud ka vaeseid. Ja me rääkisime nendega, kes seda tegid, mõttetut juttu. Me eitasime ka Tasu Päeva, kuni meieni jõudis Kindlus (st Surm).““(74:39-47)
Põrgu kirjeldus
Purskav vulkaan kujutab veidi Põrgu sisu. Tule kuumus on nii suur, et kivid seetõttu sulavad ja voolavad kui jõed. Kujuta ette, et elaksid igavesti sellises keskkonnas, kus pole ei teid ega radu ja kui on, siis sulavad need iga hetk kuumuse tõttu ära.
Põrgu on selline koht, ent veelgi hullem on see, et inimene ei leia selles asu ei päeval ega ööl; ta ei saa jahutust ega puhast vett. Ta peab elama põletava tuule, tule, keeva vee, põlevate inimeste kisa ja kärssava inimliha haisu keskel:
„Tõesti, põrgu on olnud ootel, seaduserikkujaile (viimseks elu)paigaks, nad jäävad sinna pikaks ajaks. Nad ei saa seal maitsta (midagi) külma ega juua, vaid keeva vett ja mäda.“ (78:21-25)
Ilm põrgus on väga palav. See kuumus tungib nahani ja põletab seda. Vesi ei kustuta janu, vaid haiseb vastikult või on nii kuum, et kõrvetab sisikonda. Varju nähes otsitakse selles jahutust, ent varjus olles avastatakse, et sellel on kummalised omadused:
„Liigu kolme sambaga (suitsu)varju suunas, millel pole jahedat varju ja mis ei aita leegi vastu. Tõesti, see pillub sädemeid, suuri kui kindlused, justkui need oleksid kollakad kaamlid.“ (77.30-33)
„ … selle ulualuseks saab (põrgu)sügavik. Ja mis ütleks sulle, mis see on? (See on) kuum tuli.“ (101:9-11)
„Kõrvetavas tules ning kuumas vees ja musta suitsu varjus, (mis ei ole) ei jahe ega kasulik.“ (56:42-44)
Inimene peab Jumalale end siinses elus tõestama ja ennast Paradiisi vääriliseks tegema. Kui ta pole seda Jumala arvamuse kohaselt suutnud, läheb ta karistuseks kas ajutiseks või igaveseks Põrgusse. Põrgu karistus on usklikele ajutine koht ning üks kasvatusvorm. Teistele saab sellest aga igavene elupaik:
„Tõesti, kes Meie värsse salgavad, need viime Me tulle. Iga kord, kui nende nahad on läbi kõrbenud, asendame need uute nahkadega[1], et nad võiksid karistust maitsta. Tõesti, Jumal on Kõikvõimas ja Tark.“ (4:56)
„Päeval, mil nende nägusid tules edasi-tagasi pööratakse, ütlevad nad: „Kuidas me soovime, et oleksime allunud Jumalale ja Sõnumitoojale.““ (33:66)
„Nende rõivad on vedelast pigist ja nende nägusid katab tuli.“ (14:50)
„Tuli kõrvetab nende näod ja nemad on seal sees mornid.“ (23:104)
„Kui nad sinna sisse visatakse, kuulevad nad (kohutavat) hingamist, samal ajal kui see keeb. See peaaegu põleb raevust. Iga kord, kui sinna uus seltskond sisse visatakse, küsivad selle valvajad: „Kas teie juurde ei tulnud hoiatajat?““ (67:7-8)
„Ja tõesti, Põrgu on lubatud paik neile kõigile. Sellel on seitse väravat. Igale väravale on neist teatud hulk määratud.“ (15:43-44)
Põrgu väravaid, ka Põrgu korruseid – erinevate karistusastmete korruseid – on erinevaid. Mida madalamale Põrgusse satutakse, seda hullem on karistus.
Enamik õpetlasi on arvamusel, et järgmised nimed Koraanis tähistavad erinevaid Põrgu korruseid: Djahannam, Sakar, Hutamah, Sa’ir, Djahiem, Lazi, Havi yah.
Päästa end tulest!
„Tõesti, teie ja mida te Jumala kõrval kummardate, on Põrgu kütteks. Te sisenete sellesse.“ (21:98)
Põrgut valvavad inglid on Jumalale eriti kuulekad ja teevad vaid seda, mis neil on kästud. Nad tuletavad inimestele ka meelde Jumala keelde maises elus:
„Oo teie, kes te usute, hoidke endid ja oma perekondi tule eest, mille kütteks on inimesed ja kivid; mille üle on inglid, karmid ja tõsised. Nad kuuletuvad Jumalale Tema käskudes ja teevad, mida neid kästakse.“ (66:6)
„Kui nad sinna sisse visatakse, kuulevad nad (kohutavat) hingamist, samal ajal kui see keeb. See peaaegu põleb raevust. Iga kord, kui sinna uus seltskond sisse visatakse, küsivad selle valvajad: „Kas teie juurde ei tulnud hoiatajat?“ Nad vastavad: „Jah, hoiataja tuli meie juurde, kuid me salgasime ja ütlesime: „Jumal ei ole midagi alla saatnud. Te olete vaid suuresti eksinud.“ Ja nad ütlevad: „Kui oleksime vaid kuulanud või mõelnud, ei oleks me leegi kaaslaste hulgas.““ (67:7-10)
Põrgutoit
Kõik, mida sööme ja näeme, on Jumala kingitus. Pole midagi, mis poleks Tema oma. Kui arvutada, mida me oma elus tarbime, peame rääkima arvudest, mis ületab tonne. Ainuke mida Jumal oma annetusest tagasi küsib, on usk Temasse ja Tema ülistamine. Need, kes Teda ülistavad ja tänulikult elavad, saavad Teispoolsuses paremad varud kui maises elus.
Inimesed, kes keeldusid Temasse uskumast või kummardasid Tema kõrval ebajumalaid, saavad Põrgus põrgutoitu maitsta:
„Ja päeval, mil need, kes ei uskunud, tulele paljastatakse (öeldakse): „Te kulutasite oma siinses elus ära kõik hea ja tundsite sellest mõnu. Seega täna määratakse teile alanduse karistus, kuna olite maa peal uhked ilma igasuguse õiguseta ja kuna olite sõnakuulmatud.““ (46:20)
Põrguelanikud joovad Põrgus mäda või haisvat vett, mis on kas nii külm või kuum, et sisikonda põletab või külmutab. Toiduks on neile põrguvili zaqquum, mis ei toida:
„Kas on see (st Paradiis) paremaks majutuseks või zaqquumipuu? Tõesti, me tegime sellest piina patustajatele. Tõesti, see on puu, mis väljub Põrgupõhjast. Selle kasv on justkui saatanate peadel. Ja tõesti, nad söövad sellest ja täidavad sellega oma kõhud. Siis tõesti saavad nad peale seda segu keevast veest. Siis tõesti naasevad nad Põrgutulle.“ (37:62-68)
„Te sööte zaqquumipuudest ja täidate sellega oma kõhtu ja joote selle peale keevat vett, nagu joovad janused kaamlid.“ (56:52-55)
„See – las nad siis maitsevad seda – on keev vesi ja mäda.“ (38:57)
„ … vaid keeva vett ja mäda.“ (78:25)
„Neid joodetakse keevast allikast, söögiks ei ole neil muud kui mürgine põrgupuu, mis ei toida ega kustuta nälga.“ (88:5-7)
„Tal ei ole sel päeval pühendunud sõpra ega midagi süüa, välja arvatud haavavedelik.“ (69:35-36)
Elu Põrgus
Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Sel ajal kui Paradiisi elanikud on Paradiisis ja põrguelanikud Põrgus, tuuakse Surm ja ta surmatakse. Pärast seda ütleb üks hääl: „Oo Paradiisi elanikud, surma enam ei eksisteeri. Oo põrguelanikud, surma enam ei eksisteeri.” Sellega suureneb rahulolu Paradiisis ja rahutus Põrgus.“ (Bukhari)
Teispoolsuses pole surma. Millise karistuse inimene Põrgus ka saab, see kestab igavesti ning karistatu ei sure enam selle läbi.
„Tõesti, kes tuleb oma Isanda juurde kurjategijana, tõepoolest selle jaoks on Põrgu; ta ei sure seal ega ela.“ (20:74)
[1] Tänapäeva teadlased on kindlaks teinud, et valuretseptorid asuvad peamiselt nahas. Seega, kui nahka enam pole, ei tunne inimene ka valu. (Tõlkija märkus)