3. Viimne Tund

Aeg antud elada

Jumal on ka universumile andnud oma saatuse ja aja. Universumi saatus on pühakirjas kinnitatud. Kui kõik see, millest juttu, on juhtunud, rullib Jumal taeva kokku, nagu kirjanik oma kirjarulli kokku rullib. Kui see juhtub, on kätte jõudnud Viimne Tund ehk as-saa’a.

„Päeval, mil Me taeva kokku rullime justkui kirjapoogna, nagu alustasime esimese loomisega, nii ka seda kordame. (See on) Meiepoolne lubadus. Tõesti, Me teeme seda. “ (21:104)

„Ja taeva Me ehitasime väes ja tõesti Me oleme selle laiendajad. “ (51:47 )

Universumi areng peatatakse ühe päevaga ja see kuivab kokku. Tekib tohutu kaos ja kõik elusolendid saavad surma.

Aeg antud surra

As-saa’a, mis tähendab araabia keeles „tund”, on aeg, mil toimub kogu elusa hävitamine. Käsu selleks annab Jumal, kui ingel Israfil pasunat puhub: „Ja puhutakse sarve ning surnult kukuvad maha kõik, kes on taevas ja maa peal, välja arvatud need, keda Jumal tahab. Siis puhutakse seda taas ning otsekohe on nad seismas ning ringi vaatamas.” (39:68)

Esimene kord, kui pasunat puhutakse, tekib kaos, kõik saavad surma, peale nende, kellel Jumal laseb ellu jääda. Koraanis on palju värsse, mis räägivad universumi hävitamisest. Siin on vaid mõned neist:

„Tõesti, mis teile on lubatud, saab teoks. Seega, kui tähed kustutatakse ja taevas avatakse, kui mäed minema puhutakse ja sõnumitoojate aeg on kätte jõudnud … Mis päevale see edasi lükati? Eraldamispäevale (Viimsele Kohtupäevale).“ (77 :7-13)

„Kui taevas rebeneb ja tähed laiali pudenevad …” (82:1-2)

„Kui väriseb maa oma (viimset, suurimat) värisemist ja viskab välja oma koorma (surnud) ja ütleb inimkond: „Mis temaga lahti on?“ … (99:1-3)

„Kui päike kokku rullitakse ja kui tähed tuhmuvad ja kui mäed kõrvaldatakse ja kui tiined kaamlid hüljatakse ja kui metsloomad kokku kogutakse ja kui mered saavad tuleks ja kui hinged (kehade või omasugustega) paari pannakse ja kui elusalt maetud (vastsündinud) tüdrukult küsitakse, mis patu eest ta tapeti. Ja kui (inimeste tegude) lehed laiali laotatakse ja kui taevas paljaks riisutakse ja kui põrgutuli lõõmama lüüakse ja kui Paradiis lähedale tuuakse, teab iga hing, mis on ta (endaga kaasa) toonud. “ (81:1-14)

Hirm

Universumi hävitamise ajal on veel maa peal inimesi. Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) jutustas, et sel ajal on maa uskmatutega kaetud, usk ühte Jumalasse ja puhas õpetus täiesti kadunud.

Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles ka: „Niikaua kui maa peal usklikud Jumalat kutsuvad, ei ole Tund veel käes.“ (Tirmizi)

„Oo inimkond, kartke oma Isandat. Tõesti (viimse) Tunni maavärin on üks kohutav asi. Sel päeval te näete, kuidas iga imetav ema unustab selle, keda ta imetas ja iga rase kaotab selle, keda ta kandis ja te näete inimesi, justkui oleks nad purjus, kuigi nad seda ei ole. Kuid Jumala karistus on võimas.” (22:1-2)

„Sel päeval hülgab mees oma venna ja oma ema ning isa ja oma naise ning lapsed.” (80:34-36)

„Ootamatult saabuv Tund … Mis on see ootamatult saabuv Tund? Ja mis ütleks sulle, mis on ootamatult saabuv Tund? (See on) päev, mil inimesed saavad olema kui laiali pillutud ööliblikad ning mäed saavad olema kui kohev vill.” (101 :1-5)