2. Surm

Surma saabumine

Jumal pani inglid surijate hingi koguma. Nii, nagu antakse hing embrüole, võetakse kehalt ka hing ära. Ingleid, kes sellega tegelevad, kutsutakse Koرضي اﷲ عنهnis mälää’ikätu l-mawt – surmainglid: „Ütle: Surmaingel, kes on teie üle määratud, viib teid kaasa, seejärel viiakse teid teie Isanda juurde tagasi.“ (32:11)

Teised religioonid räägivad ühest inglist, kes tuleb hinge võtma. Sellepärast küsivad osad inimesed, kuidas küll surmaingel saab nii paljudes kohtades samaaegselt olla. Juhtub ju tihti, et erinevates maailma paikades inimesed ühel ja samal ajal elust lahkuvad. Koرضي اﷲ عنهn selgitab, et selle tööga tegeleb hoopis palju ingleid: „Ja Ta on oma sulaste üle Võitmatu. Ja Ta saadab teie üle kaitsjaid (kaitseingleid), kuni surm tuleb ühe juurde teist ja Meie sõnumitoojad (surmainglid) ta kaasa viivad. Ja nemad (oma töös) ei eksi.“ (6:61)

Uks Teispoolsusesse

Surmale ei loe ülbus ega nipsakus, positsioon ega klass, surm ei hooli ei noorusest ega vanadusest. Kui aeg on käes, võtab ta kõik, hoolimata sellest, kas inimene on vaene või rikas. Ta lahutab inimesed nende peredest, rikkad nende uhketest villadest, vanemad nende lastest. Ta võtab inimesed nende soojadest pehmetest vooditest ja asetab nad külma kõvasse mullasängi; maisest seltsielust hauaüksindusse.

Surm on kui uks siinsest elust Teispoolsusesse, kõik meist peavad sellest uksest kunagi sisse astuma. Selle ukse juures võetakse meilt teatud ajaks meie elurõivas (keha), et seda mullas hoida. Mullast saab siis inimihule kate.

Just enne seda, kui me oma hauast lahkume, saame oma kehad uuesti tagasi. Haud on ootesaaliks enne elu Teispoolsuses. See ooteag võib inimestele olla kas meeldiv või pidev piin ning valu. Igaühel meist tuleb see aeg „ära istuda“. Jumal ütleb Koرضي اﷲ عنهnis: „Ütle: Tõesti, surm, mille eest te põgenete, tõepoolest kohtab teid. Siis viiakse teid tagasi nägematu ja nähtu Teadja juurde ja Ta annab teile teada, mida te tegite.“ (62:8)

„Ja kulutage (almuseks) sellest, mis oleme teie osaks andnud, enne kui surm läheneb kellelegi teist ja ta (st surija) ütleb: „Mu Isand, kui vaid annaksid mulle veidike pikendust, et annaksin almust ning oleksin õiglaste hulgast.““ (63:10)

„Ja surmauim toob kaasa tõe. See on see, mida püüdsid vältida.“ (50:19)

Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) on öelnud: „On kolm asja, mis inimest tema hauani saadavad: tema pere, tema varandus ja tema teod. Kaks neist pöörduvad tagasi, üks neist jääb aga temaga. Tema pere ja varandus lähevad tagasi, tema teod jäävad alati temaga.“

Ühest teisest hadithist näeme, et hingele jääb siiski mingi reaalsustaju: Abu Said al Hudri (رضي اﷲ عنه) ütles: „Ma kuulsin Jumala sõnumitoojat (صلى اﷲ عليه وسلم) ütlemas: „Lahkunu teab, kes temast kinni hoiab, teda hauani kannab ja sellesse asetab.““ (Jami As-Saghir)

Abu Said al Hudri (رضي اﷲ عنه) on ka edastanud, et Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Kadunuke kuuleb nende samme, kes haualt lahkuvad.“ (Jami As-Saghir)

Surmaseisund

Abu Huraira (رضي اﷲ عنه) jutustas, et Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Kui surnu maetud saab, tulevad kaks mustade nägude ning taevakarva silmadega inglit. Need on Munkar ja Nakir. Nad küsivad lahkunult: „Mida oskad öelda selle isiku (st prohvet Muhammedi) kohta?“ Kui lahkunu on moslem, ütleb ta: „Ta on Jumala Sõnumitooja. Ma tunnistan, et pole olemas ühtki teist kummardamist väärivat jumalust peale Jumala ja Muhammed on Tema provet.“ Inglid vastavad selle peale: „Me teadsime, et sa seda ütled, kuna ka oma eluajal ei väsinud sa seda tunnistamast.“ Peale seda suureneb kadunukese haud 0,68 m pikkuses ja laiuses ning see valgustatakse. Seejärel öeldakse lahkunule: „Uinu!“ Lahkunu vastab: „Ma tahan oma pere juurde tagasi pöörduda ning siin kogetust kuulutada.“ Inglid aga vastavad: „Maga kui pruut või peigmees, kes ainult oma pere armastusega äratatakse.“ Lahkunu jääb sellesse olekusse kuni ülestõusmiseni. Kui lahkunu aga kahepalgeline on olnud, vastab ta inglitele: „Ma kuulsin inimesi rääkimas, et ta olevat prohvet, ma ainult kordasin nende järel; kas ta ka tegelikult prohvet oli, seda ma ei tea.“ Seejärel ütlevad inglid: „Me teadsime, et sa nii vastad, kuna sa ei väsinud seda ka oma eluajal kinnitamast.“ Peale seda ütlevad inglid maapõuele: „Ole tema jaoks nii kitsas, kui veel saad.“ Ja maapõu pressib lahkunut hauas nii, et ribid üksteise sisse lähavad. Ja nii jääb ta kuni ülestõusmistunnini.“ (At-Tirmidhi)

See kõik paistab meile, maistele elanikele, võõras ja kauge, ent Jumal võib iga hetk oma võimu meie üle näidata. See juhtub eriti just siis, kui me seda oodata ei oska, see tuleb kui suur üllatus:

„Jumal võtab nende hinged surma ajal ja neilt, kes ei sure, nende une ajal. Siis jätab ta endale need, kellele Ta on määranud surma ning saadab teised teatud ajaks (tagasi). Tõesti, selles on märgid inimestele, kes mõtlevad.“ (39:42)

Tegelikult oleme iga kord uinudes kui ajutises surmaseisundis. Vahe on selles, et tõelises surmas on keha oma hingest palju pikema perioodi jooksul lahutatud. Teine erinevus on see, et surm on väga piinarikas ja raske katsumus.

Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) on surma kohta öelnud järgmist:

„Kui te teaksite, mida tean mina, nutaksite te rohkem kui naeraksite.“ (Jami As-Saghir)

„Haud on üks peatuspaik Teispoolsuses. Kes seal päästetud saab, sellel saab hiljem kerge olema. Keda seal ei päästeta, sellel on hiljem veelgi raskem.“ (Jami As-Saghir)