4. Ülestõusmine

Teadaanne

Ülestõusmisest teavitatakse samaaegselt Viimse Tunniga, see leiab aset samal ajal, kui ingel Israfil pasunat puhub:

„Ja sarve puhutakse. See ongi ähvarduste (täideviimise) päev.” (50:20)

„Ja sarve puhutakse ning koheselt ruttavad nad oma haudadest oma Isanda juurde. Nad ütlevad: „Häda meile! Kes on meid meie puhkepaigast üles äratanud?“ See on, mida Kõige Armulisem on lubanud, ning sõnumitoojad rääkisid tõtt.” (36:51-52)

Teostumine

Vastupidiselt teistele religioonidele õpetab islam, et ülestõusmine on füüsiline. Inimese hing jääb püsima, samal ajal kui tema keha laguneb. Ülestõusmisega taastatakse inimkeha ja see saab tagasi oma hinge. Koraan on selle kohta väga täpselt öelnud:

„Kas inimene arvab, et Me ei kogu ta konte kokku? Jah, Me oleme võimelised ka ta sõrmeotsad samasugusena looma.” (75:3-4)

„Sel päeval pitseerime nende suud ja nende käed räägivad Meiega ning nende jalad annavad tunnistust sellest, mis nad välja on teeninud.” (36:65)

„… kui nad selleni jõuavad, tunnistavad nende kuulmine, nägemine ning nahk nende vastu sellest, mida nad on korda saatnud. Ja nad ütlevad oma nahkadele: „Miks te meie vastu tunnistate?“ Nad vastavad: „Meid pani rääkima Jumal, Kes on pannud kõik rääkima ja Tema teid esimesel korral lõi ning Tema juurde te ka naasete. Ja te ei kaitsnud end, seega teie kuulmine, nägemine ning nahk tunnistavad teie vastu, kuid teie arvasite, et Jumal ei tea palju sellest, mida te korda saadate. …” (41:20-22)

Käegakatsutavad tõendid

Inimkehasse on kokku koondunud pea kõik maapõues leiduvad ained. See tõendab, et inimene on loodud maisest mateeriast ning me ei tule teiselt planeedilt. Eitades päritolu maisest mateeriast, eitame ka esiisa Aadamat. Eitades maailma esimest inimest, eitame ka omaenese olemasolu.

Ja nad ütlevad: „Kui oleme kondid ja põrm, kas (tõesti) tõuseme üles uues loomises?“ Ütle: „Olgu te kas või kivi või raud või (mõni muu) loodu, mis on suurem (raskem luua) teie südametes.“ Siis nad küsivad: „Kes meid tagasi toob?“ Ütle: „See, kes teid on kord juba loonud.“ Seejärel raputavad nad sulle pead ja küsivad: „Millal see saab olema?“ Ütle: „Võib-olla juhtub see peagi.“ (17:49-51)

Eitades inimkeha materiaalset koostist, ei eita me üksnes ennast ja kogu inimkonda, vaid ka paljusid teaduslikke fakte.

Kui me teavasse vaatame ja modernse aparatuuriga universumi uurime, jõuame äratundmisele, et inimene ja isegi Maa ise kulgeb tühjuses. Me elame hiigelsuures universumis, kus maakera paistab pisikese liivaterana  ning inimene tundub selles peaaegu olematu. Jumal julgustab meid selle üle järele mõtlema, kuna selle tulemusena jõuame teadmiseni, et Jumal on olemas.

„Kas olete teie keerulisemad luua või taevas? Ta püstitas selle.“ (79:27)

„Tõesti, taevaste ja Maa loomine on suurem kui inimkonna loomine, kuid enamus inimesi ei tea.“ (40:57)

Tõepoolest, taevaste ja Maa loomine on suurem kui inimese loomine. Enamus inimesi piirdub oma mõtlemises vaid inimese loomisega, mis viib tihti selleni, et eitatakse ülestõusmist. Universum oma suuruses tõestab, et „algus” ei saa mitte naise ja mehe seksuaalsuhtest. Jumal loob, mida ta ise tahab, seejuures pole Ta kellestki ega millestki sõltuv.

„Ütle: „Rända läbi Maa ja vaata, kuidas Ta alustas loomist. Seejärel loob Jumal Teispoolsuse loomingu. Tõesti, Jumal on kõigeks võimeline.“ (29:20)

Oli aeg, kus meil polnud materiaalset keha; meist polnud olemas midagi, isegi mitte juuksekarva. Esimese inimese loomine tõestab, et inimest on võimalik ka uuesti luua.

„Kuidas saate te Jumalasse mitte uskuda, kui olite surnud ning Tema andis teile elu? Siis annab Ta teile surma, seejärel (Viimsel Kohtupäeval) jälle elu, siis pöördute tagasi Tema juurde.“ (2:28)

Kuidas on see võimalik, et liha, veri ja luustik võib elada? Kes annab sellele mateeriale elujõu? Kuidas saab üks rusikasuurune lihatükk mõelda? Kuidas saab liha näha või kuulda? Kes usuks, et liha, millest koosneme, on teist sorti maisest mateeriast?

„Ja üks Tema märkidest on see, et Ta lõi teid põrmust, seejärel sai teist inimkond ning te asustasite Maa.“ (30:20)

Universumis leiab aset pidev areng. Iga päev oleme selle tunnistajateks, kuidas Jumal oma loomingut meie ümber ja meie sees jätkab. Ülestõusmine on loomise jätk ja on kuidagi imelik, kui me seda endile ei tunnista.

„Oo inimkond, kui te kahtlete ülestõusmises, siis tõesti Me lõime teid põrmust, seejärel seemnetilgast, seejärel rippuvast vereklombist, seejärel lihatükist, et teile selgeks teha. Ja me hoiame üsas, keda tahame, kindla ajani, seejärel laseme teil lapsena välja tulla, siis (anname jõudu) , et võiksite suureks kasvada. Ja teie hulgas on neid, kes surevad (noorelt) ja neid, kes jõuavad nii vanasse ikka, et pärast teadmist ei tea enam midagi. Ja sa näed maad viljatuna, kuid kui Me saadame sellele alla vett (vihma), see võbiseb, paisub ning laseb välja tulla kõiksugustel ilusatel (taimedel). See on seepärast, et Jumal on Tõde ning tõesti, Tema annab elu peale surma ning Ta on kõigeks võimeline.“ (22:5-6)

Neist värssidest saame järeldada, et Jumal võrdleb ülestõusmist elutu maaga, mis ainult Tema käsu peale tärkab. Meie ülestõusmine on teatud protsess. See värss teeb meile selgeks, et nagu vihm aktiveerib maapinnale kukkudes geneetilise koodi ja äratab selle ellu, nii aktiveeritakse ka inimese kood, ja seda kohe peale Jumalikku käsku: „Ärka ellu ja eksisteeri!”

Maakeral on elanud miljardeid inimesi. Iga isiku formaat on umber 15 mikronit. Kui see kõik kokku panna, ei suudaks me isegi klaasi täita. Kui Jumal inimese geneetilise koodi aktiveerib, taastatakse surnud ühe silmapilguga, kuna Jumalal on võim kõige üle.

Kogunemine

Saabub päev, mil inimesed oma haudades ärkavad ja avastavad, et nad olid surnud. Nad tulevad kiiresti oma haudadest välja ning teavad kohe, et saabunud on Viimne Kohtupäev. See on, nagu tuleksid sa uksest, mille taha olid surres suletud. Teisel pool ust on aga elu pärast surma.

Kui inimesed oma hauad hülgavad, kogunevad nad kõik kokku. Koraani värss kirjeldab, kuidas see kogunemine toimub:

„Alandlikkus silmis, väljuvad nad haudadest kui hajuv rohutirtsuparv.“ (54:7)

Rohutirtsud elavad kohati miljonisuurustes gruppides. Nad kaevavad oma munad maapõue ja kui nad sealt väljuvad ja maapinnale tulevad, on see, kui tuleksid nad hauast. Ja nii tulevad ka inimesed oma haudadest.

Meie ümber toimuv igapäevane looming on tõend Jumala piiritust võimust: „Ja Tema märkidest on see, et taevad ja Maa seisavad Tema käsul. Siis, kui Ta teid üheainsa kutsega maa seest välja kutsub, te ka välja tulete.“ (30:25)

Teadlased avastavad pea iga päev uusi liike. Jumala looming on tohutu suur. Inimesed peaksid selle üle järele mõtlema, sest see on Jumala piiritu võimu tõend. Ta loob, hävitab ja loob uuesti, millal iganes tahab. On imelik, et inimesed, kes seda loomingut iga päev näevad ning oma silmadega tunnistavad, siiski ülestõusmist eitavad ning võimatuks peavad.

„Siis teid tõesti Ülestousmispäeval üles lastakse tõusta.“ (23:16)

„Ja iga hing tuleb, temaga koos juht ning tunnistaja.“ (50:21)

„Tõesti, see on märgiks sellele, kes kardab Teispoolsuse karistust. See on päev, mil inimesed kokku kogutakse ning see on päev, millest tunnistatakse.“ (11:103)

Meid ei hoia uskumisest mitte midagi tagasi: iga inimene on võimeline uskuma. Jumal soovitab meil uskuda ja uskmatust peab Ta suurimaks patuks.

„Sel päeval kogub Ta teid Kogunemispäevaks kokku. See on võidu ja kaotuse päev ning kes usub Jumalasse ja teeb head, sellelt võetakse ta halvad teod ja tal lastakse siseneda aedadesse, mille all voolavad jõed. Nad jäävad sinna igaveseks. See on võimas saavutus.“ (64:9)

Ärkamine

Inimesed, kes universmi ja selle uurimisega tegelevad, on palju selle üle juurelnud, mis universumiga juhtub, kas ja kuidas see hävineb ning kuidas see häving välja võiks näha. Täpsed andmed selle kohta puuduvad. Vaid Jumal teab, kuidas universum peale Viimset Tundi välja näeb.

On olemas Koraani värsid, mis kirjeldavad Maa struktuuri peale Viimset Tundi. Maa on siis lame, täiesti tasane ja sellel puuduvad künkad ja orud: „Ja nad küsivad sinult mägede kohta, seega vasta: „Mu Isand teeb nad pihuks ja põrmuks, jättes järele vaid sileda pinna, kus ei ole näha ei nõgu ega kõrgendikku.“ Tol päeval järgitakse Kutsujat; sellest pole kõrvalekaldumist. Hääled vaikivad Kõige Armulisema ees ning pole kuulda muud kui sammude sahinat.“ (20:105-108)

Ülestõusmispäeva kardavad kõik. Sellesse päeva usutakse, seda eitatakse, selles kaheldakse. Kõigil on selle kohta oma arvamus. Meie oleme kindlad, et see päev saabub:

„Ja sarve puhutakse ning koheselt ruttavad nad oma haudadest oma Isanda juurde. Nad ütlevad: „Häda meile! Kes on meid meie puhkepaigast üles äratanud?“ See on, mida Kõige Armulisem on lubanud, sõnumitoojad rääkisid tõtt. (36:51-52)

„Päev, mil inimesele meenub, mille poole ta püüdles.“ (79:35)

„Ja kui sarve puhutakse, tuleb raske päev, see ei saa olema kerge neile, kes ei usu.“ (74:8-10)

„Ja kui põrgutuli lõõmama lüüakse ja kui Paradiis lähedale tuuakse, teab iga hing, mis on ta (endaga kaasa) toonud. Siis vannun ma taganevate tähtede nimel, kulgevate ja loojuvate nimel.“ (81:12-16)

„Kui see sündmus teoks saab, ei saa seda salata. See alandab (osasid) ning ülendab (teisi).“ (56:1-3)

„Seega jäta nad nende tühja jutu ja lõbustuste juurde, kuni koidab päev, mida neile ette kuulutati; päev, mil nad nõnda kiiresti oma haudadest väljuvad, kui (varem) püstitatud iidoli juurde kiirustasid. Alandlikkus on neil silmis, alandus katab neid. See on päev, mida neile ette kuulutati.“ (70:42-44)

Võimetus

Ülestõusmispäeval saavad inimesed ruttu aru, et neil pole ei abilisi ega mingit võimu millegi üle. Maises elus hävitasid osad inimesed terveid rahvaid, kuritarvitades ühel või teisel viisil oma võimu, ent ülestõusmise ajal roomavad ka nemad alasti ja võimetutena oma haudadest välja. Nende võim, jõud ja abilised võetakse neilt ära:

„ … päeval, mil uuritakse läbi kõik saladused, ja tal (inimesel) ei ole ei võimu ega abilist.“ (86:9-10)

Suleiman ibn Amir (رضي اﷲ عنه) edastas Prohvetilt (صلى اﷲ عليه وسلم): „Peale ülestõusmist tuleb päike 1-2 aasrenit inimestele lähemale.“ Suleiman ütles edasi: „Ma ei tea, millist mõõtu sõnumitooja sellega mõtles. Miklan jutustas, et Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) oli korduvalt öelnud: „Päike tuleb inimestelenii lähedale, et nad sulavad:mõned pahkluudeni, mõned põlvedeni ja mõned nabanija veel mõned kõrini…” (Tirmidhi)

Päeval, mil päike nii lähedale tuleb, kaitstakse osa inimesi varjuga, mille Jumal nende jaoks loob. Neid, kes kaitset naudivad, on seitset erinevat tüüpi, kellest prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) rääkis: „Jumal kaitseb seitset erinevat tüüpi inimesi kosmose varjuga, samas kui teised seda kaitset ei saa:

1. Õiglased valitsejad;

2. noored, kes kasvavad Jumalat ülistades;

3. need, kelle südamed on seotud mošeedega, kes palvetavad ja ootavad kogukonna palvet;

4. need, kes Jumala nimel üksteist armastavad ja oma elu alandlikkuses ja headuses elavad;

5. need, kes armastusest Jumala vastu pisar silmis varjatule mõtlevad;

6. need, kes hirmust Jumala ees kauni, positsioonika ja end pakkuva naisega abielu ei riku;

7. need, kes maksavad vaestemaksu, ilma et neid märgataks, ja kelle vasak käsi ei tea, mida parem käsi almuseks annab.“ (Jami us Saghir)