Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   » Edasijõudnud » LASTE KASVATAMINE » - Islamirõivastus lastele  
- Islamirõivastus lastele

KUIDAS INNUSTADA LAPSI ISLAMIRÕIVAID KANDMA?

Enamikel uskudel ja kultuuridel on oma eripärad, läbi mille teistest erinetakse. Islami üheks eripäraks on riietus. Peaksime oma lapsi innustama islamiriideid kandma; mitte lihtsalt selleks, et teistest erineda,vaid selleks, et nad õpiksid tagasihoidlikkust ja oma kehaga mitte manipuleerimist, mis on islamis väga oluline.

Oluline on, et me mõistaksime, et kui kasvatame oma lapsi Euroopas, ei saa me neid sundida riides käima samamoodi, kui nad seda teeksid islamiriikides. Me peame neile siiski jätma vabaduse valida riideid vastavalt kohalikule kultuurile ja etnilistele traditsioonidele, samas neile meenutades, et tagasihoidlikkus on äärmiselt oluline ja õpetades, mis on islami seaduse järgi riietuse tingimused. Näiteks, kui meie teismeline poeg soovib kanda lühikesi pükse ja T-särki, siis ei ole meil mõtet talle thaubi või šalwar-khamiisi peale suruda; meie ülesanne on talle meenutada, et mehe riided peavad ulatuma vähemalt põlvini, peavad olema piisavalt laiad ja ei tohi sisaldada mingeid širki sümboleid.

Samuti võib meie tütar valida ükskõik millised riided, mille materjal ei paista läbi, mis on piisavalt laiad, katavad kõik vajalikud kehaosad ja ei ole liialt ekstravagantsed ega silmatorkavad.

Islamlik riietus on midagi, mille üle peaksime uhkust tundma, mitte seda häbenema. Kui kanname riideid, mis on Jumala seadusele vastavad, ei tähenda see, et lõikame end ülejäänud ühiskonnast ära, vaid seda, et kohaldame oma usu ühiskonnaga, kus me elame. Islamlik rõivastus ei ole mitte lihtsalt tagasihoidlik vaid ka väga mugav. Seega, kui lapsele islamirõivastusest räägime, ei tohiks minimata jätta ka seda, et laiemates riietes on meil endil ka palju mugavam olla. Eriti puudutab see punkt just tütarlapsi, kellele tänapäeva lääneühiskond igasuguseid füüsilisi kriteeriume seab. Tihti kasvavad noored tüdrukud üles mõeldes vaid selle peale, kui kõhnad ja ilusad nad välja näha tahavad. Laiemaid riideid kandval tütarlapsel ei ole vaja nii väga selle pärast muretseda, kui suur või väike näiteks ta taguots hetkel on.

Laste innustamiseks võime ka neile öelda: „MašaAllah, sa näed täna nii hea välja! Nendes riietes on sul hea ringi liikuda ja palvetada, sest neis on piisavalt liikumisruumi.“ Vanemate laste innustamiseks võime veel näiteks öelda: „MašaAllah, sa näed nii hea välja nagu Prohveti (saws) kaaslased! Küllap Jumal on sinuga rahul inšaAllah!“

Laste enesehinnangule tähelepanu pööramine on äärmiselt oluline. Nad peaksid end tundma kindlalt; vaid siis saavad nad elus hakkama. Kiitkem oma lapsi, kui nad millegi heaga hakkama saavad, see innustab neid edaspidigi meie kiitust otsima ja hästi käituma.

Kui lapsel on raskusi, kuna ta kaaslased tema islamlikku rõivastust selle erinevuse tõttu kummaliseks peavad, võid talle öelda, et sellest pole midagi, kuna enamike inimeste üle mõistetakse meie ühiskonnas nende välimuse ja riiete üle kohut; olgu need riided siis islamlikud või päris tavapärased. Tõelised sõbrad aga näevad pigem seda, milline inimene riiete sees on ja mitte vaid riideid. Jumala Sõnumitooja (saws) on ka öelnud: „Islam sai alguse kui midagi kummalist ja see muutub uuesti kummaliseks. Seega head uudised neile, kes on kummalised.“ (Muslim)

Jutusta oma lastele Prohvetist (saws), tema kaaslastest ja kuulsatest moslemitest, kes on läinud maailma ajalukku. Nii mõistavad nad, et ei ole sugugi ainsad, kes Jumala seaduse järgi riietuvad ja selles ei ole tegelikult midagi imelikku.

Äärmiselt oluline on ka see, et näitaksime vanematena oma lastele head eeskuju. Kas me ise kanname islamirõivaid? Kas need vastavad ikka islami seadusele? Kas kanname oma rõivaid uhkusega? Kas hoiame need alati tagasihoidlikud ja puhtad? 

Ära vihasta lapse peale, kui ta ei taha islamirõivaid kanda; eriti kui ta on veel väike. See võib ta hoopis eemale hirmutada. Käskimise ja vihastamisega ei saavuta me midagi. Innusta oma last, anna talle valikuvõimalusi ja aega, sest usus ei ole sundi – meie teod peavad olema pühendatud Jumalale ja mitte ainuüksi vanemate meeleheale.