Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   » Edasijõudnud » ISLAMI PROHVETID » Prohvetlus islamis  
Prohvetlus islamis

Aabrahamlikele religioonidele nagu judaism ja kristlus ei ole prohvetluse idee võõras. Sellele vaatamata on islamis prohvetlusel eriline staatus ja tähendus.

Islami õpetuse kohaselt on Jumal loonud inimese õilsal eesmärgil – Teda kummardama ja Tema õpetuste ning juhtnööride järgi vooruslikult elama. Kuidas saabki inimene teada, milline on tema roll ning eksistentsi eesmärk, kui ta ei ole saanud selgeid ja praktilisi juhiseid selle kohta, mida Jumal temalt ootab? Sellest ka vajadus prohvetluse järele, mistõttu on Jumal valinud iga rahva hulgast vähemalt ühe prohveti Tema sõnumit edasi andma.  

Nüüd võiks küsida, kuidas prohveteid valiti ja kellel oli sellisele suurele aule õigus?

Prohvetlus on Jumala õnnistus ning teene, mida Ta võib jagada kellele vaid soovib. Siiski, uurides erinevaid sõnumitoojaid läbi ajaloo, võib prohvetitel täheldada kolme ühist omadust:

1. Nad on nii moraalselt kui intellektuaalselt oma kogukonnas parimad. See on vajalik, kuna prohveti elu on tema järgijatele eeskujuks.  Nende isiksus peaks pigem aitama inimestel nende sõnumiga nõustuda kui oma puuduliku iseloomuga nad eemale peletada. Pärast sõnumi saamist on nad eksimatud; see tähendab, et nad ei tee ühtki pattu. Nad võivad teha mõningaid väikesi vigu, mida ilmutus tavaliselt parandab.

2. Neid toetavad imed, mis annavad tunnistust sellest, et nad ei ole petised. Need imed saavad teoks Jumala jõu ja loaga ning toimuvad tavaliselt valdkonnas, milles nende rahvas on parim ja tuntud oma ülekaalukuse poolest. Seda võib illustreerida peamiste maailma religioonide, judaismi, kristluse ja islami kolme prohveti peamiste imedega.

Moosese kaasaegsed olid suurepärased maagid, seega oli tema suurimaks imeks oma aja Egiptuse parimate maagide üle võidu saavutamine. Jeesuse kaasaegsed olid tuntud oskuslike ravitsejatena, mistõttu olid tema imedeks surnute elluäratamine ja lootusetult haigete tervendamine. Araablased, Prohvet Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) kaasaegsed, olid tuntud oma ilukõne ja suursuguse luule poolest. Nii oli Prohvet Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) peamiseks imeks Koraan, mille sarnast ei suutnud luua kogu Araabia poeedid ja kõnemehed, vaatamata Koraanis korduvalt esitatud väljakutsele. Siiski on Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) imes midagi erilist. Kõik eelnevad imed olid piiratud aja ja kohaga, mis tähendab, et neid näidati teatud inimestele teatud ajal. Kuid see ei ole nii prohvet Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) ime, Koraaniga. Koraan on universaalne ja igavene ime. Eelnevad põlvkonnad olid selle tunnistajaks ja ka tulevased põlvkonnad tunnistavad selle imelist loomust, selle stiili, sisu ja vaimset elulisust.

Kõik prohvetid väidavad selgelt, et neile ilmutatu ei ole neilt endilt, vaid Jumalalt inimkonna heaoluks. Nad kinnitavad ka seda, mis ilmutati enne neid ja mis võidakse ilmutada pärast neid. Prohvet teeb seda näitamaks, et ta edastab kõigest tõelise Jumala poolt talle usaldatud sõnumit igas vanuses inimestele. Sõnum ja eesmärk on alati samad, seetõttu ei tohiks konkreetne sõnum erineda sellest, mis ilmutati enne või mis võib tulla pärast.

Prohvetid on vajalikud Jumala juhiste ja õpetuste edasiandmiseks inimkonnale. Kuidas meid loodi? Mis saab pärast surma? Kas oleme oma tegude eest vastutavad? Nendele ja paljudele teistele küsimustele Jumala, inglite, Paradiisi, Põrgu ja muu kohta ei ole võimalik vastata ilma otsese ilmutuseta Loojalt ja Nähtamatu Nägijalt. Need vastused peavad olema autentsed ja toodud indiviidide poolt, keda usaldame ja austame. Sel põhjusel kuuluvad sõnumitoojad oma ühiskonna eliiti selles osas, mis puudutab moraalset käitumist ja vaimseid võimeid.

Seega ei aktsepteeri moslemid piiblilugusid mõnest suurest prohvetist. Näiteks väidetakse, et Lot (عليه السلام) saatis purjus peaga korda verepilastuse. Väidetavasti olevat Taavet (عليه السلام) saatnud surma ühe oma juhtidest, et tema naisega abielluda. Prohvetid tähendavad moslemitele enamat kui see, millele need lood viitavad. Islami vaatevinklist ei saa need lood olla tõesed.  

Jumal toetab prohveteid imedega ja juhendab neid, et tagada sõnumi katkematus. Prohvetite poolt inimkonnale edasi antava sõnumi sisu võib kokku võtta järgmiselt: 

a) Jumala selge mõiste: Tema tunnused, Tema looming, mida tuleks Talle omistada ja mida mitte.

b) Selge idee nähtamatust maailmast, inglitest, džinnidest (vaimudest), Paradiisist ja Põrgust.

c) Miks Jumal on meid loonud, mida ta meilt ootab, millised on tasud või karistused kuulekuse ja sõnakuulmatuse eest.

d) Kuidas juhtida meie ühiskonda Tema soovi kohaselt; see tähendab selgeid juhiseid ja seadusi, mille õiglase ja ausa kohaldamise puhul on tulemuseks sujuvalt toimiv, harmooniline ühiskond.

Ülaltoodust tuleb selgelt välja, et prohveteid ei ole võimalik asendada. Isegi tänapäeval teaduse edenedes on ilmutus ainus autentne teabeallikas üleva maailma kohta. Juhiseid ei ole võimalik saada ei teadusest ega müstilistest kogemustest. Esimene on liialt materialistlik ja piiratud, teine liiga subjektiivne ja sageli eksitav.

Kui palju prohveteid on Jumal inimkonnale saatnud? See ei ole täpselt teada. Mõned islami õpetlastest on pakkunud, et ligi 240 000 prohvetit. Kindlad oleme aga üksnes selles, mis on selgelt Koraanis öeldud – Jumal on kord saatnud sõnumitooja igale rahvale. Seda seetõttu, et see on üks Jumala põhimõtetest: Ta ei pane inimesi aru andma tegude eest, kui Ta ei ole neile selgeks teinud, mida teha ja mida mitte. Koraanis on kirjas 25 prohveti nimed ja vihjed, et on olnud veel teisigi, kelle nimesid Prohvet Muhammedile (صلى اﷲ عليه وسلم) ei mainitud. Nende 25 hulgas on Noa, Aabraham, Mooses, Jeesus ja Muhammed (عليهم السلام) – need viis on suurimad Jumala sõnumitoojate seast.

Moslemid usuvad ja austavad eranditult kõiki Jumala prohveteid. Kõik prohvetid saadeti ühe ja sama Ainujumala poolt samal eesmärgil: juhtida inimkond Jumalani. Seega on uskumine neisse kõigisse oluline ja loogiline. Ühtede aktsepteerimine ja teiste eitamine tähendab, et on valesti aru saadud prohveti rollist või on lihtsalt tegemist rassiliste eelarvamustega.

Moslemid on ainus kogukond maailmas, kes peavad uskumist prohvetitesse usu osaks. Nii eitavad juudid Jeesust ja Muhammedi (عليهم السلام) ning kristlased Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم). Moslemid aktsepteerivad kõiki Jumala sõnumitoojaid. Sellest hoolimata on ilmutused, mis need prohvetid enne Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) Jumalalt inimkonnale tõid, ühel või teisel moel tänapäevaks võltsitud.

Uskumine kõikidesse Jumala prohvetitesse on Koraanis moslemitele kohustuslikuks tehtud:

„Öelge (oo moslemid): Me usume Jumalasse ja sellesse, mis meile on saadetud, ja sellesse, mis on saadetud Aabrahamile ja Ismaelile ja Iisakule ja Jaakobile ja nende järeltulijatele, ja sellesse, mis anti Moosesele ja Jeesusele, ja sellesse, mille prohvetid said oma Isandalt. Me ei tee vahet nende vahel ja oleme Temale alistunud.“ (2:136)

Koraan jätkab ka järgnevates värssides moslemite juhendamist. Kui teised rahvad usuvad sama, kõnnivad nad õigel teel. Kui mitte, järgivad nad  iseendi kapriise ja eelarvamusi. Niisiis loeme:

„Ja kui nad usuvad sellesse, mis on sarnane teie usule, on nad õigesti juhitud. Kuid kui nad pöörduvad ära, siis on nad vaid vastu ja Jumal on teile nende vastu piisav. Ta on Kuulja, Teadja. (See on) Jumala religioon ja milline religioon on Jumala religioonist parem? Ja meie oleme tema sulased.“ (2:137–138)

On vähemalt kaks olulist prohvetlusega seotud punkti, mida tuleb selgitada. Need punktid puudutavad Jeesuse (عليه السلام) ja Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) rolli prohvetitena, millest tavaliselt valesti aru saadakse.

Koraani seletus Jeesuse (عليه السلام) kohta eitab ühemõtteliselt tema „jumalikkust” ja „jumala pojaks olemist” ja näitab teda Jumala suure prohvetina. Koraan teeb selgeks, et Jeesuse (عليه السلام) sünd ilma isata ei tee temast veel Jumalat ja mainib selles suhtes Aadamat, kes loodi Jumala poolt ilma ema ja isata.   

„Tõepoolest, Jeesuse suhe Jumalaga on sama, mis Aadama suhe Jumalaga; Ta lõi tema tolmust ja siis ütles talle „Ole!” ja ta sai olema.“ (3:59)

Sarnaselt teiste prohvetitega tegi ka Jeesus (عليه السلام) imesid. Näiteks äratas ta surnud ellu ja ravis pimedaid ning pidalitõbiseid, kuid neid imesid korda saates tegi ta alati selgeks, et see kõik tuleb Jumalalt. Tegelikult jõudsid väärarusaamad Jeesuse (عليه السلام) isiksusest ja misjonist tema järgijateni sel põhjusel, et tema poolt kuulutatud jumalikku sõnumit ei pandud kirja tema eluajal, vaid see kirjutati üles ligikaudu saja aasta möödudes. Koraani kohaselt saadeti ta Iisraeli lastele, ta kinnitas Toora kehtivust, mis ilmutati Moosesele (rahu olgu temaga) ja tõi ka häid uudiseid, et peale teda tuleb viimane sõnumitooja.     

„Ning kui Jeesus, Maarja poeg, ütles: 'Oo, Iisraeli lapsed, tõesti, ma olen teile (saadetud) Jumala Sõnumitooja, kes kinnitab Toorat (mis on tulnud) enne mind ning annab edasi hea uudise Sõnumitoojast, kes tuleb peale mind ning kelle nimi on Ahmad[1] („kiidetu”).'“ (61:6)

Sellele vaatamata eitas enamik juute tema õpetusi. Nad sepitsesid salaplaane tema eluküünla kustutamiseks ning lõid ta endi arvates risti. Kuid Koraan lükkab selle väite ümber, öeldes, et nad ei tapnud teda ega löönud ka risti, vaid ta tõusis üles Jumala juurde. Koraanis on värss, mis annab mõista, et Jeesus tuleb tagasi ning kõik kristlased ja juudid usuvad temasse enne, kui ta sureb. Seda toetavad ka Prohvet Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) autentsed ütlused.   

Muhammedist (صلى اﷲ عليه وسلم) sai inimkonna viimane prohvet. Jumal saatis temaga oma viimase ilmutuse, mis kordas kõike eelnevalt saadetut ning korrigeeris seda, mida inimene oli muutnud. Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم)  kaaslased õppisid juba tema eluajal Koraani pähe ning kirjutasid palmilehtedele ja loomanahkadele üles. Seega on tänapäeval kasutuses olev Koraan täpselt seesama, mis ilmutati, silpigi ei ole muudetud, kuna Jumal ise on taganud selle säilimise.



[1] Üks Muhammedi nimevariantidest, tuleb samast sõnatüvest – HMD.