Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Edasijõudnud »  ISLAMIKALENDER »  Islami ajaarvamise algus  
Islami ajaarvamise algus

Islamieelses Araabias märgiti aastaid tavaliselt iga aasta kõige värvikama sündmuse järgi. Seega nimetati näiteks Prohvet Muhammedi (saws) sünni aastat (570 või 571 pKr) elevandi aastaks, kuna sel aastal püüdis kristliku Etioopia Jeemeni provintsi valitseja Abraha oma armeega, millesse kuulusid ka elevandid, Kaabat vallutada ja hävitada, kuid see ebaõnnestus.

Ka kümnel esimesel hižri aastal kasutati veel vana süsteemi. Nende aastate nimed olid järgmised:

1. loa aasta

2. võitluskäsu aasta

3. katse aasta

4. abielu puhul õnnitlemise aasta

5. maavärina aasta

6. uuringu aasta

7. võidu saavutamise aasta

8. võrdsuse aasta

9. vabastuse aasta

10. hüvastijätu aasta

638. aastal (17. aastal peale hižrat) kurtis kaliif Umari (raa) üks ametnikke Basras – Abu Musa Al-Ashari – kuupäevade määramise süsteemi puudumise üle Umari (raa) kirjades, mistõttu tal oli raske aru saada, millised kaliifi määrused olid varasemad ja millised hilisemad. Selle kaebuse tõttu otsustas Umar (raa), et moslemid vajavad hädasti oma kalendrisüsteemi. Peale nõunikega teema arutamist otsustas ta islamikalendri alguspunktiks võtta aasta, mil Muhammed (saws) Mediinasse jõudis. Uthman ibn Affan (raa) tegi ettepaneku alustada islamikalendri aastat muharramikuust, nagu araablastelgi kombeks oli. Seega alustatigi islami ajaarvamist selle aasta muharramist, mil Muhammed (saws) Mediinasse oli jõudnud.

Arvutuste järgi sai esimese aasta esimeseks päevaks reede 16. juuli 622. Muhammed (saws) kolis Mediinasse sama aasta septembris.

Kuna kalendri esimeseks aastaks valiti hižra aasta, nimetatakse islamikalendrit hižri kalendriks. Kõige esimene säilinud islamikalendri süsteemi kasutav dokument on 22 AH Egiptuse papüürus.