Avaleht       Algajad       Teated       Tugisambad       Edasijőudnud       Kontakt    
Täna on   » Tugisambad » Palverännak - HADŽ » Minu palverännaku plaan  
Minu palverännaku plaan

ENNE MEKAT

● Palverännakuks ihraami võtta on võimalik šawalikuus, dhu-l-qadaas või dhu-l-hižžas, seega on võimalik Mekasse minna juba kaks kuud enne palverännaku aega ja seal oodata. Kui olen kohale jõudnud, võin omra ära teha, seejärel ihraami seisundist väljuda ja uuesti ihraami võtta alles dhu-l-hižža 8. päeval, kui algab hadž.

● Enne kodust lennuväljale minemist teen ghusli mõttega, et see on ihraami jaoks, mis algab lennukis. Panen selga ihraami riided.

● Lennukis teatatakse, millal peab igaüks kuulutama end ihraami seisundisse. Kui enne seda on vaja uuesti teha wudu, ei kuluta ma selleks liialt palju vett ega aega, tuleb arvestada ka teistega.

● Kui öeldakse, et nüüd ollakse miqaatil (piiril), tõstan parem käe ja ütlen (valides tamattu palverännaku): „Läbbäik allahumma omra.“ („Siin ma olen, oo Jumal, omra jaoks.“) (Hadži jaoks ütlen nija hiljem, kui omra on läbi.)

● Iga kord, kui lennukis toimub oluline tõus või langus, tuleb seda korrata, kuid kätt ei pea enam tõstma.
● Kogu tee palverännakule kordan talbijat – läbbäik allaahumma läbbäik, läbbäikä lää šäriika läkä läbbäik, innä l-hämda wa nä‛mätä läkä wa-l-mulk, lää šäriikä läk. Eesti keeles kõlaks see järgmiselt: „Siin ma Sul olen, mu Jumal, siin ma Sul olen! Siin ma Sul olen, Sinule ei ole kaaslasi! Tõesti, kiitus, halastus ja võim on Sinu! Sinule ei ole kaaslasi!” Kordan seda pidevalt, kui vähegi võimalik, päevade viisi. Alates Arafati päevast (9. dhu-l-hižža päev) ei korda ma enam mitte talbijat, vaid ütlen: „lää ilääha illallaah”.

 

OMRA RITUAALID

● Mekasse jõudes teen kõigepeal omra. Jõudnud Masžid Al-Haraami, võin kõigepealt teha kõigi ja kõige eest duaad, mida soovin.

● Seejärel teen nija omra tawaafi jaoks. Lähen Kaaba juurde, asetan end selle nurga kohale (ükskõik kui kaugel raadiuses sellest), kus asetseb Must Kivi, tõstan mõlemad käed taeva poole, nägu Kaaba suunas, ja ütlen „bismillääh, allaahu akbar“.

● Seejärel teen seitse vastupäeva ringi ümber Kaaba. Kolm esimest ringi proovin teha kiiremini, neli järgmist normaalsel kõnnakul. Kui selleks võimalus avaneb, võin suudelda Musta Kivi; kui seda ei saa, siis käega katsuda; kui seda ka ei saa, siis katsuda kepiga; kui seda ka ei saa, siis lihtsalt selle suunas viibata ja öelda „allaahu akbar“.

● Enne iga ringi lõpetamist (st Musta Kivi nurka jõudmist) on Jeemeni nurk, kus ütlen duaa: „Rabbanaa äätinaa fii dunia häsänätän wa fi l-aakhirati häsänätän wa qiinaa adhääbän naar.“ – „Meie Isand, anna meile siinses elus head ja teispoolsuses head ja päästa meid (Põrgu)tulest.“

● Peale seitsmendat ringi teen kaherakalise palve, soovitatavalt kusagil maqaam Ibrahimi (Aabrahami seismiskoha) ees, kuid kuna see rahvamassi tõttu võimatu on, proovin hoida vaid õiget suunda. Palves loen esimeses rakas peale Fatihad suura Kääfiruun, teises aga suura Ikhlaas.

● Sellega on tawaafi rituaal lõppenud.

 ● Enne edasi Safa ja Marwa juurde asumist võin juua ja Zamzami juures puhata.

● Jõudes Safale, ütlen: Innä l-safa wal-marwata min šä‛ää’iri lläähi fämän häžžä l-bäitä äu i‛tamara fälää žunäähä ‛äleihi än yattauwwafa bihimää wamän tatauwwa‛a khairan fäinnä llaaha šākirun ‛äliym. Eesti keeles kõlaks see järgmiselt: „Tõesti, Safa ja Marwa on Jumala määratud riituskohtade hulgast. See, kes teostab hadži (Isanda) Kotta või omra, sellel ei ole pattu, kui ta käib kahe künka vahel edasi-tagasi. (Teadku) see, kes teeb puhtsüdamlikult head, et Jumal on Tänulik ning Teadja.”  
● Safa ja Marwa vahel käin 7 korda edasi-tagasi (4 x edasi ja 3 x tagasi). Kui võimalik, püüan alguses joosta (seda kohta näidatakse roheliste tuledega).

 ● Jõudes seitsmenda korraga (4 x edasi, 3 x tagasi) Marwa juurde, tõstan käed taeva poole ja lausu valjusti duaa (nagu tegi seda kunagi Hažar oma poja Ibrahimi eest).

● Sellel kohal lõpeb omra. Kuna valisin tamattu palverännaku variandi, pean veidi juukseid ja küüsi lõikama ja tavariided selga panema. Kuni hadži alguseni võin puhata ja loengutes käia.

 

HADŽI 1. PÄEV – 8. DHU-L-HIŽŽA[1]

● Kuna valisin tamattu palverännaku, teen dhu l-hižža 8. päeva hommikul ghusli nijaga (kavatsusega) hadžile, panen selga oma ihraami riided ja ütlen talbija hadži jaoks - läbbäik allaahumma häžž (Siin ma olen, mu Jumal, palverännaku jaoks).

● Lahkun Mekast ja suundun Minaa poole (kui ma juba seal ei ole), sest esimene palverännaku päev  - jaum at-tarawija (niiskuse päev) ongi seal.

● Kohale jõuan enne dohri palvet. Dohr ja asr on siin vaid 2 rakat (kõik eelnevad palved olid tavapikkusega), maghrib 3 rakat ja iša 2 rakat.

● Minaasse jään dohrist järgmise päeva fažrini. Aega sisustan Koraani lugemise ja loengute kuulamisega.

● Sunnaks on veeta öö Minaas, kuid võin ka varem end Arafati poole teele asutada.

 

HADŽI 2. PÄEV – 9. DHU-L-HIŽŽA

● 9. dhu-l-hižža päev on palverännaku kõige olulisem päev ja seda juba koidust alates. Muide, kes 9. päeva lõpuks (päikeseloojanguks) Arafati territooriumile ei jõua, selle hadž on kehtetu.

● Sõidan bussiga Minaast Arafatile. Arafatil võin end sättida ükskõik kuhu, ei pea tingimata ronima mäe otsa.

● Arafatil asub Namira mošee. Enne dohri palvet kuulan seal khutbat (kuigi see ei ole kohustuslik). Kui mošeesse siseneda ei õnnestu, võin istuda ka väljas. Peale khutbat palvetatakse dohr ja asr siin üksteise järel (1 adhaan, 2 iqaamat), mõlemad vaid 2 rakat.

● Peale asri palvet seisan püsti, käed taeva poole, näoga Kaaba suunas, ja palun Jumalalt mida iganes või lihtsalt retsiteerin Koraani.

● Jään paigale kuni päikese täieliku loojumiseni.
● Peale päikeseloojangut liigun edasi Muzdalifasse (ligi 5 km kaugusel).

Maghrib ja iša palvetan seal üksteise järel (iša on 2 rakat).

● Kohustus on sinna jääda vähemalt keskööni. Väsinud naised, nõrgad mehed ja vanad inimesed võivad alates keskööst edasi liikuda.

● Peale išat palvetan ka witri.

● Vaba aega kasutan õppimiseks ja palvetamiseks. Siin korjan ka väikeseid kivikesi, mida hiljem viskamiseks vaja läheb.

 

HADŽI 3. PÄEV – 10. DHU-L-HIŽŽA

● 10. dhu-l-hižža päeva hommikul liigun tagasi Minaasse.

● Minaas viskan seitse Muzdalifast (või kui ei jõudnud, siis tee pealt või Minaast) korjatud väikest kivikest suure Džamara (saatanat sümboliseeriva samba) pihta, öeldes iga kord: „bismillääh, allaahu akbar”. Peale seda, kui kivid on visatud, ei ole mul vaja enam talbijat korrata.

● Kui järgmisest viiest teost on ükskõik mis järjekorras kolm sooritatud, võin tagasi „tavaelu” juurde pöörduda (v.a. abielusuhtes, mis on lubatud alles 3. päeval peale aidi): 1) kivivise – ar-ramii, 2) ohver – an-nahr, 3) tawaaf al-ifaada – seitse ringi ümber Kaaba (nagu eelpool kirjeldatud), 4) 7 korda Safa ja Marwa vahel jooksmine, 5) juuste ja küünte lõikamine. Ideaalne järjekord oleks: 1) kivid, 2) ohver, 3) juuste ja küünte lõikamine, 4) tawaaf al-ifaada, 5) Safa ja Marwa. See kõik peaks olema tehtud maksimaalselt päikeseloojanguks.

 

HADŽI 4.-6. PÄEV – 11.-13. DHU-L-HIŽŽA

● Kolm viimast ööd veedan Minaas. (Kui on väga kiire, siis alates 12. dhu-l-hižža päevast võib lahkuda.)

● Igal nendest kolmest päevast (NB! päev algab juba päikesekalendri mõistes eelmise päeva päikeseloojangul!) viskan seitse kivi kõigi kolme Džamara pihta, dohri ja maghribi (või ka iša) vahel. Alustan kõige väiksemast, siis suundun keskmise ja seejärel kõige suurema juurde.

● Peale dhu-l-hižža 13. päeva on hadž ametlikult läbi.

● Enne lõplikku lahkumist lähen uuesti Mekasse, teen Kaaba ümber 7 ringi tawaaf al-wadaad (hüvastijätuks) ja palvetan 2 rakat.

 



[1] Kuigi islamikalendri järgi algab uus päev koos päikeseloojanguga, arvestame siin „päevana“ siiski meile harjumuspäevast 00.00 süsteemi.