Kes on kaliif?
Kaliifi all mõeldakse tavaliselt sunniitide ülemaailmse usujuhi tiitlit (loodi 632 ja kaotati 3. märtsil 1924). See on olnud aga ka ühe šiiitide sekti (Fatimiidide) valitseja- ja usujuhi tiitel ning Córdobas valitses samuti oma kaliif. Tänapäeval tiitel enam kasutuses pole.
Kalifaadi all mõeldakse kaliifi poolt valitsetud riiki (impeeriumi).
Peale Muhammedi (saws) surma oli islamikogukonnal vaja uut juhti, kes oleks nii usuline kui poliitiline valitseja. Nii tekkiski kaliifi (Muhammedi (saws) järglase) ametikoht. Esimeseks kaliifiks sai Abu Bakr.
Esialgu oli kaliifil väga tugev võim. Temas olid ühendatud nii absolutistliku riigipea kui ka universaalse usujuhi institutsioonid. Siiski ei peetud teda enamasti väljavalituks ega eriliseks, vaid suhteliselt tavaliseks inimeseks, kel on aga täita väga oluline ülesanne.
Esimest nelja kaliifi peavad sunniidid Allahi poolt õigesti juhituks (Rashidun), šiiidid aktsepteerivad aga vaid neljandat kaliifi, Ali ibn Abu Talibit. Kui Ali 661 tapeti, sai võimule Omaijaadide dünastia. Nende ajal toimusid suurimad islamivallutused: Põhja-Aafrikas, Hispaanias ja Kesk-Aasia. Samuti piirati mitmel korral Konstantinoopolit. Omaijaadidest kaliifid olid küll sõjaliselt ja majanduslikult edukad, kuid usu pinnal tekkis neil mitmeid vastuolusid. Seda kasutasid ära Abassiidid, kes 750 Kalifaadis võimu haarasid. Abassiidide kalifaat kestis Bagdadis 1258. aastani, edasi Egiptuses 1517. aastani, mil Osmanid (türklased) tiitli üle võtsid.
Abassiidide ajal oli 9.–13. sajandil islamitsivilisatsiooni õitseng: arendati edasi antiigi kultuuripärandit ning loodi uusi kultuuriväärtusi ning tehti mitmeid tehnoloogilisi uuendusi. Ilmselt tuntuim kaliif, Harun ar-Rašid, pärineb samuti sellest perioodist (9. sajandi algusest).
Aja jooksul Abassiidide võim aga vähenes ning reaalne politiline võim libises türgi hõimude kätte, kes moodustasid alates 9. sajandist Kalifaadi sõjaväe põhiosa. Kõige tugevamad neist olid Seldžukid, kes valitsesid Kalifaadis sultanitena 11.–12. sajandil. 12. sajandi lõpus hakkas kaliifivõim tänu Seldžukkide nõrgenemisele taas tugevnema, kuid sellele arengule tõmbas kriipsu peale mongolite invasioon, mis 1258. aastaks Kalifaadi hävitas. Kaliifid põgenesid Egiptusesse, kus nad olid pelgalt usujuhid Mamelukkide sultanivõimu all kuni 1517. aastani.
Siis vallutas Egiptuse Türgi sultan Selim I Sünge ning viis kaliifi Istanbuli. Pärast mõningast resideerimist Türgi pealinnas lasi Selim kaliifi korruptsiooni tõttu vangi heita ning omastas tema tiitli. Selimi poeg Syleiman Tore lasi kaliifi küll vangist välja, ent sundis teda vandega kõigist kaliifi õigustest loobuma. Seejärel oli kaliifi tiitel Türgi sultanite käes kuni 20. sajandi alguseni. 1924. aastal sundis aga ilmalikku Türgit üles ehitav Kemal Mustafa Atatürk viimase kaliifi tema tiitlist loobuma ning seda ei ole tänaseni enam kasutusele võetud.
Peale kaliifide on läbi ajaloo islamimaailmas olnud loomulikult ka hulgaliselt kohalikke dünastiaid. (Põhjalikku (kuid prantsusekeelset) tabelit võib vaadata siit.)