3. Uthman ibn Affan

UTHMAN IBN AFFAN

Kalifaat Uthmani valitsusaja kõrghetkel 655. aastal

Valitsus: 11. november 644 – 17. juuli 656

Sündinud: umbes 579

Sünnikoht: Taif, Araabia

Surnud: 17. juuli 656

Surmakoht: Mediina, Araabia

Eelkäija: Umar (raa)

Järglane: Ali (raa)

Uthman ibn Affan (või Usman ibn Affan) oli üks Prohvet Muhammedi (saws) kaaslastest. Ta oli ka üks varasematest moslemitest, saades islamist teada oma sõbra Abu Bakri (raa) kaudu. Islami ajalukku on ta läinud suuresti just kolmanda kaliifina. Ta oli ka Prohveti (saws) väimees, olles järgemööda abielus kahe Prohveti (saws) tütrega.

Varajane elu ja perekond

Uthman (raa) sündis Taifis, mis asub künkal Meka kõrval. Ta isa oli Affan ibn Abi Al-Aas ja ema Urwa bint Kariz. Tal oli õde Amna, poolvennad Walid ibn Uqba, Khalid ibn Uqba ja Amr ibn Uqba ja poolõde Umm Kulthum bint Uqba. Oletatakse, et ta sündis suvekuudel, kuna rikastel mekalastel oli kombeks kuumi suvekuid veidi lahedama kliimaga Taifis veeta. Uthman (raa) sündisse rikkasse Quraiši hõimu Umajja klanni, seitse aastat peale Muhammedi (saws). Uthmani (raa) isa Affan oli rikas palju rännanud kaupmees, kes suri noorelt, kuid jättis oma pojale suure varanduse. Uthman (raa) jätkas oma isa ametiga ja ta äri õitses hästi. Peagi sai temast üks Quraiši hõimu rikkamaid mehi. (Al-Mubarakphuri, Safi-ur-Rahman, „Ar-Raheeq Al-Makhtum”)

Enne moslemiks hakkamist oli tal kaks naist: Umm Amr bint Jandab ja Fatimah bint Al-Walid, kellelt tal oli kaheksa last: Amr, Khalid, Aban, Umar, Maryam; Walid, Said ja Umm Said. Kuna ta esmasündinu nimi oli Amr, kutsuti teda islami-eelsel ajal Abu Amriks.

Kuna ta naised ta juurest lahkusid, kui ta moslemiks hakkas, lahutas ta neist ning abiellus kõigepealt järgemööda kahe Prohveti (saws) tütrega: Ruqayya bit Muhammedi (raa) ja Umm Kulthum bint Muhammediga (raa). Ruqayya bint Muhammed (raa) sünnitas talle poja, kes küll varases lapseeas suri, kuid kelle tõttu teda edaspidi hakati Abu Abdullahiks kutsuma. Peale Prohveti (saws) tütarde surma oli Uthman (raa) abielus veel nelja naisega: Fahida bint Ghazwaniga, kes sünnitas talle poja Abdullahi, kes samuti lapsena suri; Umm Al-Baneen bint Einiyah’ga, kes sünnitas talle Abdulmaliki, kes samuti lapsena suri; Ramla bani Sheibah’ga, kes sünnitas talle tütred Aisha, Umm Abani ja Umm Amri; Nailah bint Fraizah’ga, kes sünnitas talle tütre Maryumi.

Islamisse astumine

Uthman (raa) oli peale Alit, Zaidi ja Abu Bakrit (raa) neljas mees, kes moslemiks hakkas. Ta andis suure osa oma varast almuseks. Kui ta 611. aastal Süüriast kaubareisilt naases, sai ta teada, et Muhammedist (saws) on saanud prohvet. Peale oma sõbra Abu Bakriga (raa) asja arutamist otsustas Uthman (raa) moslemiks hakata. See vihastas tema klanni, kuna nad olid kõik, välja arvatud ta emapoolne tädi Saadi ja poolõde Umm Kulthum (kes ka moslemiks hakkas), Muhammedi (saws) õpetuse vastu. (Ahmad, Abdul Basit, „Uthman bin Affan, the Third Caliph of Islam”) Peale Uthmani (raa) moslemiks hakkamist hülgasid ta naised ta ja Uthman (raa) lahutas neist. Muhammed (saws) pakkus Uthmanile (raa) oma tütre Ruqayya (raa) kätt.

Emigratsioon Abessiiniasse

Koos 11 mehe ja 11 naisega emigreerusid Uthman ja tema abikaasa Ruqayya (raa) 614.-615. aastatel Abessiiniasse. Kuna Uthman (raa) oli varemgi abessiinlastega äri ajanud, jätkas ta oma ametit. Kahe aasta möödumisel levis Abessiinia moslemite seas uudis, et Quraiši hõim oli islami omaks võtnud ning Uthman ja Ruqayya (raa) naassid koos mõnede teiste moslemitega Mekasse. Uudis osutus aga valeks. Uthman (raa) pidi oma äriga taas otsast alustama, kuid kontaktid, mis ta Abessiinias oli loonud, tulid talle kõvasti kasuks, nii et ta äri lõi taas kord õitsele. (Rafi Ahmad Fidai, „Hazrat Usman”)

Elu Mediinas

Uthman ja ta naine Ruqayya (raa) rändasid Mediinasse koos kolmanda moslemite vooluga. Kuna Mediina moslemid olid põhiliselt põlluharijad, tegelesid kaubandusega seal juudid. Uthmanil (raa) oli seega kuldne võimalus seal oma äri püsti panna ja peagi sai temast Mediina üks rikkaimatest meestest.

Kui 624. aastal osad moslemid Quraiši karavani kinni püüdma läksid, põdes Uthmani (raa) abikaasa malaariat. Uthman (raa) jäi Mediinasse tema eest hoolitsema. Ruqayya (raa) suri Badri lahingu ajal, mistõttu Muhammed (saws) ei jõudnud oma tütre matustele. Uhudi lahingu ajal oli Uthman (raa) selle enamuse hulgas, kes, kuuldes, et Prohvet (saws) on surnud, põgenesid.

Kuna Uthman (raa) oli oma abikaasa Ruqayya (raa) surmast väga löödud, pakkus Muhammed (saws) talle oma teise tütre Umm Kulthumi (raa) kätt. Nii sai Uthmanist (raa) ainus mees, kes on Prohveti (saws) kahe tütrega abielus olnud ning keda hüüti seetõttu Dhu l-Nurain („kahe valguse omanik“).

Kraavi lahingu ajal 627. aastal vastutas Uthman (raa) ühe Mediina sektori eest. 628. aastal valis Muhammed (saws) Uthmani (raa) selleks, kes pidi palverännaku ajal Mekasse sisenema, et mekalastega palverändurite sisenemiseks kokkuleppele jõuda. Kuna mekalased hoidsid Uthmani (raa) kauem kinni, kui planeeritud oli ja kuna moslemid arvasid, et Uthman (raa) on surnud, tahtis Muhammed (saws) oma ligi 1400 mehega Uthmani (raa) eest kätte maksma minna. Mekalased saatsid seepeale oma saadiku Hudaybiyya rahulepingut sõlmima ja vabastasid Uthmani (raa).

Uthman (raa) võttis osa mitmetest lahingutest. Kui 629. aastal moslemid Meka vallutasid, võttis ka ta perekond viimaks islami vastu. Uthmani (raa) abikaasa, Prohveti (saws) tütar Umm Kulthum (raa), suri  aga vahetult peale Meka vallutamist. Meka ja Taifi vallutamine oli Uthmanile (raa) erilise tähendusega, kuna tal oli selles piirkonnas palju vara. Kui Muhammed (saws) 630. aastal Tabuki ekspeditsiooni kavandas, annetas Uthman (raa) selle teostamiseks kõige enam: tervelt 1000 dinaari, 1000 kaamlit ja hulgaliselt hobuseid.

Kalifaadi aeg

Uthman (raa) oli Abu Bakri (raa) väga lähedane sõber ja seetõttu sai temast ka Umari (raa) järel teine isik, kes Abu Bakrile (raa) kaliifiks saades truudust vandus. Hiljem oli ta Abu Bakri (raa) siiras abiline ja nõuandja. Surivoodil dikteeris Abu Bakr (raa) oma testamendi just Uthmanile (raa). (Fred Donner, „The Early Islamic Conquests”)

Umari (raa) kaliifiks saamisel oli Uthman (raa) esimene, kes uuele kaliifile truudust vandus. Temast sai ka Umari (raa) nõuandja ja nõukogu liige.

Uthman (raa) kaliifina

Surivoodil määras kaliif Umar (raa) kuuest liikmest koosneva komitee, mis pidi endi hulgast valima järgmise kaliifi. Sinna kuulusid: Ali ibn Abi Talib, Uthman ibn Affan, Abdur Rahman ibn Awf, Saad ibn Abi Waqqas, Al-Zubayr ja Talhah (raa). Talhah (raa) ei olnud Umari (raa) surma ajal Mediinas; Abdur Rahman ibn Awf keeldus kandideerimast, et protsessi vahendada. Kui hääletamiseks läks, ei öelnud Ali (raa) midagi, Uthman (raa) hääletas enda poolt, Zubayr (raa) Ali või Uthmani poolt ja Saad (raa) Uthmani poolt (Fred Donner, „The Early Islamic Conquests”). Abdul Rahman (raa) konsulteeris ka teiste Mediina tähtsate isikutega, kes pooldasid Uthmani (raa). Seega jõuti järeldusele, et Uthman (raa) on saanud enamuse häältest ja valitud kaliifiks. Uthmanist (raa) sai ametlikult kaliif neljandal päeval peale Umari (raa) surma, 11. novembril 644. aastal.

Uthmani (raa) valitsusala ulatus läänes Marokoni, idas Kagu-Pakistanini, põhjas Armeenia ja Azerbaidžanini. Tema valitsusajal asutati esimene moslemite merevägi, vaadati üle riigi administratiivne jaotus ja laiendati ning viidi täide palju erinevaid avalikke projekte. Uthman (raa) valitses kokku 12 aastat, millest kuus esimest olid rahumeelsed, mille ajal Uthman (raa) oli populaarseim nelja õigesti juhitud kaliifi hulgas. Kuut viimast aastat märkisid aga ülestõusud.

Uthman (raa) saatis esimesed moslemitest saadikud Hiina 651. aastal. Seda peetakse ametlikuks islami Hiina jõudmise ajaks, mil püstitati ka esimene Hiina mošee. Ka jõudsid saadikud Sri Lankasse.

Kuna Uthman (raa) oli väga suurte teadmistega kaupmees, tegi ta hulga just kauplemise ja äriga seotud reforme. Näiteks lubas ta vajajatel riigikassast laenu võtta. Tänu Uthmani (raa) reformidele muutus nii islamiriigi moslemite kui ka mitte-moslemite elu majanduslikult hulga paremaks. Kuna inimesed olid rikkamad, hakkasid nad ka rohkem ehitusse investeerima. Uthmani (raa) valitsusajal ehitatud ligi 5000 uut mošeed. Uthman (raa) suurendas ja kaunistas Prohveti (saws) Mediinas asuvat mošeed ja Mekas asuvat Kaabat. Paljudesse linnadesse ehitati külalistemajad, et ringireisivatel kaupmeestel oleks võimalik mugavalt puhata. Ehitati ka aina rohkem turge ja Uthman (raa) määras neile spetsiaalsed ülevaatajad. Iraagis, Egiptuses ja Pärsias kaevati hulgaliselt kanaleid, mis omakorda aitasid kaasa põllumajanduse arengule. Linnades pöörati palju tähelepanu veevärgile. Näiteks Mediinas kaevati mitmeid uusi kaeve ja ka Meka veevarustust parandati märkimisväärselt. Kufasse ja Basrasse vee viimiseks kaevati kanalid. Uthman (raa) valis uueks sadamakohaks Jeddah ja reformis linnade politseijaoskonnad.

651. aastal vermiti esimesed „bismillah“ märgistusega mündid. Umari (raa) ajal oli riigirahadega toimetamine väga range kontrolli all. Umar (raa) võttis enda tarbeks vaid väga väikest palka ega võtnud kunagi kelleltki vastu kingitusi, keelates selle ka oma perel. Uthman (raa) oli selle koha pealt veidi vähem range – ta küll ei võtnud riigirahast üldse palka, kuna oli rikas mees, kuid võttis vastu talle tehtud kingitusi ja lubas seda teha ka oma perel.

Uthman (raa) viis reforme läbi ka riigi administratsioonis. Näiteks muutis ta Egiptuse kaks provintsi üheks ja lõi uue provintsi – Ifriqia. Uthmani (raa) ajal jaotus riik seega 12ks provintsiks: Mediina, Meka, Jeemen, Kufa, Basra, Žaziira, Faris, Azerbaidžan, Khorasan, Süüria, Egiptus ja Ifriqia.

Kõige paremini on Uthman (raa) kaliifina tuntuks saanud vast tänu komitee loomisele, mille ülesandeks oli fikseeritud Koraani teksti ümberkirjutamine. Sellele andis põhjust seik, et mitmetes islami impeeriumi piirkondades, nagu näiteks Kufas ja Damaskuses, hakkas välja kujunema oma Koraani retsiteerimise ja üleskirjutamise stiil, kuid originaali säilitamiseks oli vaja hoida ühtset stiili. Koraani originaali sai Uthman (raa) Hafsalt (raa), Prohvet Muhammedi (saws) naiselt ja kaliif Umari (raa) tütrelt, kelle kätte see peale kokkukogumist hoiule oli antud. Sellest kokkukogutud Koraanist tegidki Zaid ibn Thabit (raa), üks teadjamaid Koraani alal, ja mitmed teised kaaslased, teised käsikirjad. Iga islami impeeriumi provints sai oma koopia Koraanist ja kõik muud Koraani materjalid kästi hävitada, mida inimesed ka vabatahtlikult tegid.

Üheks Uthmani (raa) suureks teeneks oli ka islami impeeriumi laiendamine. Peale Umari (raa) surma toimus Pärsias mitmeid ülestõuse, mis Uthman (raa) oli sunnitud maha suruma, kuni viimane sassaniidide keiser mõrvati. Ka Bütsantsi keiser Konstantinus III püüdis oma alasid tagasi valludada, kuid see tal ei õnnestunud. 649. aastal vallutati tänu mereväe loomisele Küpros, seejärel Kreeta ja Rhodos. Põhja-Aafrika vallutati 647. aastal, Nuubia 652. aastal ja osa Ibeeria poolsaarest 652.-653. aastal. Uthman (raa) mõrvati Konstantinoopoli vallutamise ettevalmistuste ajal ning seetõttu tõmmati väed tagasi ka Ibeeria poolsaarelt.

Uthman (raa) ei olnud nii range käega kui Umar (raa) ja keskendus rohkem oma riigi majanduslikule arengule. Seetõttu sai rahvas Uthmani (raa) all rikkamaks ja neil oli poliitilises plaanis ka rohkem õigusi. Kuna poliitiliseks tegevuseks uued institutsioonid puudusid, tõstis islami-eelse aja hõimusüsteem koos oma rivaalitsemise ja kadedusega pead. Kõik see kulmineeruski viimaks kaliifi mõrvaga. (Mohammad Alias Aadil, „Sirat-i-Hazrat Usman-i-Ghani”) Kaasa aitasid ka naaberriigid, kes tundsid Uthmani (raa) valitsetud riigi majanduslikust õitsengust siirast kadedust. Kuid mitte ainult – ka seestpoolt kostis hääli Uthmani (raa) vastu. Häälekate hulka kuulusid näiteks Muhammad ibn Abi Bakr, kes oli Ali (raa) majas üles kasvanud; Ammar ibn Yasir, kes samuti toetas Alit (raa); Amr ibn Al-Aas (raa), kel oli Uthmaniga (raa) oma kana kitkuda, ja Muhammad ibn Abi Hudhaifa – Uthmani (raa) kasupoeg, keda ta oli keeldunud ühegi provintsi ette panemast. Liikusid kuuldused Uthmani (raa) provintsivalitsejate ebaõiglusest ning Uthmani (raa) pere võimu äratarvitamisest. Uthman (raa) asus neid kuuldusi kontrollima, kutsudes 654. aastal kõigi 12 provintsi valitsejad Mediinasse ja see paljastas suured erimeelsused umajjade (Uthmani (raa) klanni) ja hašimiitide (Ali (raa) klanni) vahel.

Uthman (raa) saatis uurijad tüli tekitanud provintsidesse ja sai sealt vastused, et inimesed on valitsemisega rahul ja neil ei ole midagi kurta. Ainsa provintsina sai probleemide kinnitust Egiptus, kus asevalitsejal oli raske asju kontrolli all hoida, kuna rahvas oli riigivastaselt meelestatud ja pooldas Alid (raa).

Uthman (raa) kutsus 655. aastal need, kel oli midagi kurta, Mekassee palverännakule, kus ta pidas pika kõne ning asju selgitas. (Mohammad Alias Aadil, „Sirat-i-Hazrat Usman-i-Ghani”) Mässajad mõistsid, et neil on raske midagi ära teha. Uthmani (raa) nõbu, Süüria asevalitseja Muawia, pakkus enne Mediinast lahkumist, et Uthman (raa) temaga rahulikku Süüriasse kaasa tuleks, kuid Uthman (raa) keeldus sellest pakkumisest, öeldes, et ei taha Muhammedi (saws) Mediinat mingi hinna eest jätta. (P.M. Holt, Ann K.S. Lambton, Bernard Lewis, „The Cambridge History of Islam”)

Peale 655. aasta palverännakut oli kõik mõnda aega rahulik. Intriigid hakkasid peale 656. aasta alguses. Muhammad ibn Abi Bakr tuli Egiptusest tagasi ja alustas Uthmani (raa) kalifaadi vastu kampaania. Uthman (raa) aga pidas Prohveti (saws) mošees selgitava kõne ja rahvas jäi taas kord temaga rahule.

Surm

Kuid peagi puhkesid osades provintsides rahutused ning Egiptus, Kufa ja Basra said kalifaadist iseseisvateks mässu keskusteks. Egiptusest saadeti Mediinasse Uthmani (raa) mõrvamiseks ja valitsuse kukutamiseks ligi 1000 mässulist. Umbes sama palju mehi tuli ka Kufast ja Basrast. Egiptuse saadikud pakkusid Alile (raa) kaliifi kohta, kuid Ali (raa) keeldus sellest.

Mässulised marssisid Mediinasse sisse ja asusid Uthmani (raa) maja piirama. Uthman (raa) vabastas kõik oma 40 orja ja käskis neil moslemite kodusõjast eemale hoida.

Algselt oli maja piiramine küllaltki vaba ja Uthman (raa) sai isegi mošees käia, kuid aja möödudes muutus see nii tugevaks, et viimaks ei lastud isegi Prohvet Muhammedi (saws) leskesid Ramla bint Abi Sufyani ja Aishat (raa) toidu ja veega sisse. Uthman (raa) keeldus aga endiselt oma pooldajatele võitlusesse asumist lubamast. Uthmani (raa) pooldajad asusid siiski tema maja väravaid valvama.

Sellest hoolimata suutsid mässulised üle müüri siseneda ning, jõudnud Uthmani (raa) tuppa, hakkasid teda pähe taguma. Uthmani (raa) abikaasa Naila püüdis teda oma kehaga mässuliste eest kaitsta, kuid ta sõrmed raiuti maha ning ta ise kisti eemale. Seepeale jõudsid kohale Uthmani (raa) majalised ja asusid võitlusesse. Mõlemad pooled kannatasid kahju ja mässulised laastasid Uthmani (raa) maja. Alles siis, kui mõrtsukad tahtsid Uthmani (raa) keha mutileerima asuda ja tema kaks leske suurt hädakisa tõstsid, jõudsid väravas valvajad kohale, kuid oli juba liiga hilja.

Mässulised ei tahtnud, et Uthman (raa) korralikult maetud saaks. Viimaks õnnestus kolmanda päeva õhtul siiski ta keha surnuaeda toimetada. Ta keha ei pestud, kuna märtrid maetakse pesemata ja samas riietuses, mis nad surma hetkel kannavad.

Uthmani (raa) pärand

Islami ajalugu meentuab Uthmani (raa) väga positiivselt. Ta olevat olnud nägus, lahke ja oma rikkusest hoolimata tagasihoidlik. Ta finantseeris juba Prohveti (saws) ajal paljusid Mediina projekte ja elas väga lihtsat elu nii kaliifina kui ka enne seda. Tal oli ka kombeks igal reedel orje vabastada ja leskede ning orbude eest hoolitseda. Uthmani (raa) peetakse ka üheks nendest kümnest Prohveti (saws) kaaslasest, kellele on lubatud Paradiis ja üheks kuuest, kellega Muhammed (saws) surres rahul oli. Uthman (raa) oli äärmiselt rahumeelne mees, kes keeldus igasugustest tsiviilkonfliktidest osa võtmast.