Malikiyya


Malikiyya õiguskoolkond on oma nime saanud Malik ibn Anasi järgi, kes oli üks neljast islami õiguskoolkonna juhtfiguurist. See on oma vanuselt teine islami õiguskoolkond, suuruselt aga kolmas (järgijaid ligi 15% moslemitest).

Nagu ka teiste koolkondade puhul on ka malikiyyas kõige olulisemal kohal Koraan ja Sunna. Esimene erinevus teiste koolkondadega tuleneb sellest, et malikiyya tunnistab küll Ali kalifaati, kuid ei pea Ali traditsiooni Sunna koosseisu kuuluvaks, samas kui teised õiguskoolkonnad ka Ali traditsiooni Sunnaks tunnistavad. Malik ibn Anas pidas väga oluliseks islamiteadlaste üksmeelt (ižmā‛), kuid lisas siia veel ka Mediina teadlaste üksmeele ja sellest tulenevalt Mediina traditsiooni ehk ‛amali. Võis juhtuda, et vahel oli Mediina traditsioon isegi tugevama kaaluga kui hadith, kuna Malik ibn Anasi kohaselt esindas Mediina traditsioon elavat prohveti (saws) traditsiooni. Seega ei olnud hadithid Malik ibn Anasi jaoks kõige olulisemaks faktoriks ja ta kasutas ka oma isiklikku hinnangut (ra’y), juhul kui ižmā‛ küsimusele vastust anda ei suutnud. Koolkond pani ka rõhku üldise kasulikkuse (maslaha) printsiibile, mis on küllalt lähedane hanafiyya eelishinnangu (istihsān) printsiibile.

Malik ibn Anasi koolkonna üheks suureks edu põhjuseks oli selle ebatolerantsus lahkusulisuse ja müstitsismi suhtes. Mungaks või nunnaks hakkamist peetakse suureks bid‛aks (uuendus).

Nagu mainitud sai arvestab malikiyya ametlikest koolkondadest kõige enam sellise „teisejärgulise” allikaga nagu komme (‛urf). Seda võis öelda juba ka Mediina islami praktiseerimise tava kohta üldiselt Malik ibn Anasi eluajal. Antud tendentsi on rohkelt rakendatud Põhja-Aafrikas, kus tänaseks on kõigile tuntud mitmed põhimõtted, millega teiste koolkondade esindajad kursis ei ole. Kohalikud kombed ja seadused, mis ei olnud islami seadustega vastuolus, võidi seega lülitada seadustike süsteemi.

Kindlasti tuleks märkida seda, et kõigist õiguskoolkondadest on just malikiyya see, mis on kõige enam kannatada saanud „isikliku hinnangu (ižtihādi) uste sulgemise” tõttu. See näib olevat muude religioossete teaduste arengu pärssimise nagu ka lokkavate ebausuga seotud kommete põhjustajaks.

Tänapäeval on malikiyya ametlikuks islami õiguskoolkonnaks pea kõigis Põhja-Aafrika (Magribi) riikides, samuti Musta Aafrika islamiriikides. Antud koolkonna alla kuuluvad seega: Liibüa, Tuneesia, Alžeeria, Maroko, Mauritaania, Senegal, Mali, Niger, Togo, Tšad, Nigeeria. Marokos on ta kogunisti ainukeseks riigi õiguskoolkonnaks. Tuneesias ja Alžeerias on esindatud ka hanafiyya koolkond. Vähemuskoolkonnana on malikiyya tuntud ka Araabia poolsaare äärealadel.

Koolkonna alguseks peetakse 795. aastat (179 AH), mil suri Mediinas tegutsenud islamiteadlane ja õpetlane Malik ibn Anas. Tema õpilased olid juba ta eluajal hoolitsenud tema tööde kogumise eest ning moodustasid peale õpetaja surma koolkonna.

Kõige olulisemaks teoseks koolkonna seisukohast peetakse Muhammad ibn al-Hasan aš-Šaybānī poolt Malik ibn Anasi loengutest kokku kogutud teost nimega „Al-Muwatta”, mis on ühtlasi ka võtmeks kahe esimese õiguskoolkonna – hanafiyya ja malikiyya – erinevuste mõistmisel ja kõige esimene juriidiline teos, mis fiqhi kohta hadithide baasil kirjutatud ja meieni jõudnud on.

Oma viimases versioonis sisaldab „Al-Muwatta” ligi sadat musnad (terve edastajateketiga) hadithi, 222 mursal (kui ketist on puudu prohveti (saws) kaaslaste lüli ja viimane edasiandja on kaaslastest järgmine põlvkond) hadithi, 613 mawkūf (nõrk) hadithi ja 285 tābi‛ūnide (prohveti (saws) järgijate) arvamust. Kõik tsiteeritud on kas mediinalased või teadlased, kes on õppinud Mekas või Mediinas. Enamik edastajate kette viivad välja ‛Abd Allah ibn ‛Umarini.

„Muwatta” on seega seaduseid, õigusteadust ja dogmasid kirjeldav seadusandlus, mis on tuletatud Mediinas tuntud ühisest religioonipraktikast ning sealsest islamitraditsioonist (sunnast) ja millele on lisatud Malik ibn Anasi isiklikud märkused ja seletused.

Teiseks peamiseks teoseks on „al-Mudawwana al-Kubrā”, mille olulisus seisneb eelkõige selles, et see toob esmakordselt välja otsese seose äri ja religiooni vahel.

Oluliseks võib veel ka pidada al-Mahdi ibn Tūmarti poolt koostatud „Muwatta” kokkuvõtet.

Kõik malikiyya õiguskoolkonna esindajad kuuluvad reeglina aš‛rīa teoloogia koolkonda.

Tuntud malikiyya õigusteadlased:

Imam Malik ibn Anas (714 – 796) – Sunni õigusteadlane Ibn Battuta (February 24, 1304 – 1377), explorer

Ibn Khaldun (1332/ah732 – 1406/ah808) – teadlane, ajaloolane ja „Muqaddima” autor

Abdullah ibn Abi Zayd al-Qayrawani (310/922 – 386/996) – Sunni õigusteadlane ja „Risala” (standartne malikiyya seadustekogu)

Sahnun ibn Said (160/776-7 – 240/854-5) – Sunni õigusteadlane ja „Mudawwana” (üks olulisemaid malikiyya õiguskoolkonna teoseid) autor

ibn Rušd (Averroes) – filosoof ja teadlane

Qadi Iyad ibn Musa al-Yahsubi (-1149) – „Aš-Šhifa” autor

Muhammad Alawi al-Maliki (1947 – 2004) – islamiteadlane

Šihab al-Din Qarafi (-1285) – Egiptuse õigusteadlane

Lugejad pidasid seda artiklit kasulikuks. Kuidas on lood teiega?