Abielu eeltingimused
ŠURUUT UN-NIKÄÄH – ABIELU EELTINGIMUSED
1. TÄPSUSTADA PRUUT JA PEIGMEES – näiteks, kui kellelgi on rohkem kui 1 tütar, peab ütlema mitte annan oma tütre mehele vaid täpsustama, millise tütre.
2. ÕIGUS ISLAMI SEADUSE JÄRGI ABIELLUDA – st ei tohi olla keeldu läbi vere-, abielu-, imetamissidemete.
3. KOHAL PEAB OLEMA WALI – Prohvet Muhammed (saws) ütles: „Lää nikäähä illa biwali“ st „Ei ole abielu ilma walita“ (Abu Dawud, At-Tirmidhi, Bukhari jt). Aisha (raa) on edastanud, et Prohvet (saws) ütles: „Kui keegi naine abiellub ilma walita, tema abielu on kehtetu, tema abielu on kehtetu, tema abielu on kehtetu.“ Samal arvamusel on enamik õpetlasi, va hanafi koolkond, kes ütlevad et walit pole vaja, kuna Koraanis on walide jaoks kirjas: „… ärge takistage neid (naisi) (uuesti) abiellumast oma (endiste) meestega …“ (2:232). See värss aga on samal ajal ka nende vastu, sest kui walit ei oleks abielu juurde üldse vaja, ei oleks vaja ka anda talle käsku mitte takistada. Seega, kui tegemist on juba abielus olnud naisega, kes tahab uuesti oma eksmehega abielluda, peab wali küll tseremoonial kohal olema, kuid tal ei ole õigust sellest abielust keelduda. Prohvet Muhammedi (saws) jutule tuli kord naine, kes oli lahutatud ja oma venna juurde tagasi saadetud, kuid kelle mees tahtis temaga uuesti abielluda ja ka naine tahtis oma mehe juurde naasta; tema vend aga ei lubanud. Prohvet (saws) andis õiguse naisele ja ütles: „Juba abielus olnud naisel on oma abielu suhtes rohkem õigusi kui walil ja ka neitsilt tuleb küsida ja tema nõusolekuks on vaikimine.“
4. ABIELUKS PEAB OLEMA MÕLEMA NÕUSOLEK – erinevas vanuses pruutpaarile on seadus erinev.
Peigmehe nõusolek jaotatakse vanuse järgi kahte kategooriasse:
1) enne baalighi iga – isa võib ta paari panna, st teha abielulepingu; see kehtib isegi beebide vahel, kuid füüsiline kontakt pruutpaari vahel puudub. Kui peigmehest on saanud baaligh, võib ta soovi korral selle abielulepingu tühistada.
2) peale baalighi iga – ei saa isa midagi teha, mees ise otsustab.
Pruudi nõusolek jaotatakse vanuse järgi kolme kategooriasse:
1) neitsi enne baalighi iga – nagu ka poissi võib wali ka tüdruku selles eas paari panna, st abieluleping kehtib, kuid füüsilist abielu veel ei ole. Tõend selleks on Aisha (raa) abielu Prohvet Muhammediga (saws), kui ta oli 6-aastane, kuid suguühet ei toimu enne, kui tüdruk on baaligh ja saab otsustada, kas tahab olla selle mehega abielus või mitte.
2) neitsi peale baalighi iga – 3 õiguskoolkonda ütlevad, et võib ilma pruudi nõusolekuta ta mehele panna, hanafid ütlevad, et ei või. Hanafidel on õigus, kuna Muhammed (saws) ütles: „Neitsilt tuleb küsida ja vaikimine on tema nõusolek.“ (Bukhari, Muslim) See tekitab küsimuse, milleks siis küsida, kui pruut ei saa ei öelda? Prohvet Muhammed (saws) õpetas oma kaaslastele, et tuleb tüdruku käest küsida. See oli araablaste jaoks midagi täiesti uut, kuna varem nad ei küsinud kunagi. Kaaslased küsisid: „Oo Jumala Sõnumitooja, neitsi on väga tagasihoidlik, ta ei julge jah öelda.“ Tänapäeval muidugi ei ole nii – kui neitsi käest küsitakse, ütleb ta jah või ei ilma probleemideta. Tol ajal aga olid neitsitüdrukud nii häbelikud, neil oli selline hajaa, et nad ei oleks isegi oma isale julgenud „jah“ öelda. Seega Prohvet (saws) pakkus neile alternatiivi – kui nad on nõus, ei pea nad midagi ütlema. Peavad end väljendama vaid siis, kui nad abieluga nõus ei ole. Ka tänapäeval peavad tüdrukud sellega arvestama, et kui neilt küsitakse ja nad midagi ei ütle, siis islami seaduse järgi tähendab see, et nad on abieluga nõus.
3) mitte-neitsi peale baalighi iga (tajjib – lahutatud või lesknaine) – tema peab oma nõusoleku verbaalselt andma, st ta peab ütlema „jah“ pluss tal on oma abielu suhtes rohkem õigusi kui tema walil. Seega kui tema tahab abielluda, ei tohi tema wali teda keelata. Wali ei pea nõustuma, ta peab vaid kohal olema ja naine ise kas nõustub või keeldub. „Tajjibil on rohkem oma abielule õigus kui tema walil ja neitsilt tuleb nõusolekut küsida ja tema vaikimine on tema nõusolek.“
Miks selline süsteem? Naine, kes on juba olnud abielus, tunneb abielu võlu ja valu ja seega on tal võimalik ka ise otsustada. Noored neitsid on aga ülekõige romantilised ja seega ei näe asja kõiki pooli ja vajavad kedagi, kes neid abieluküsimuses abistaks.
5. KOHAL PEAB OLEMA KAKS TUNNISTAJAT – Tunnistajad peavad olema:
1) mehed,
2) baalighid,
3) vaimselt terved,
4) neil peab olema ’adl.
Tunnistajateks tuleks valida praktiseerivaid moslemeid.
Az-Zuhri on öelnud: „Naiste tunnistust ei võeta asjades, nagu abielu, lahutus ja karistused (zina või mõrva eest näiteks).“ Naiste tunnistus on lubatud näiteks äri küsimustes (1 mees = 2 naist); imetamises piisab ühe naise tunnistusest. Mõnedes asjades võivad tunnistada seega ainult mehed, mõnedes mehed ja naised, mõnedes ainult naised.