Kas ja mida võib vaadata?
Üldiselt on keelatud mitte-mahramist[1] vastassoo esindajaid vaadata. Jumal ütleb Koraanis: „Ütle usklikele meestele, et nad langetaksid oma pilgud ja hoiaksid oma privaatseid kehaosi. Nii on nendele puhtam. Tõepoolest, Jumal on Kõiketeadja selles, mida nad teevad. Ja ütle usklikele naistele, et nad langetaksid oma pilgud ja hoiaksid oma privaatseid kehaosi, et nad ei näitaks oma ilu (nii loomulikku ilu kui ka ehteid), välja arvatud, mis sellest on ilmne (mis on vajalik – nt silmad, et näha teed) ning et nad tõmbaksid oma khimaarid[2] üle oma kaelaava (dekoltee) ja ei näitaks oma ilu, välja arvatud oma abikaasadele või oma isadele või oma abikaasade isadele või oma poegadele või oma mehe poegadele või oma vendadele või oma vennapoegadele või oma õepoegadele või (moslemi)naistele või orjataridele või teenritele, kes on seksuaalihast vabad või väikestele lastele, kel pole veel naiste seksuaalsusest aimu ja et nad ei hargitaks oma jalgu, et mitte tõmmata tähelepanu oma varjatud ilule. Oo usklikud, pöörduge kõik koos patukahetsuses Jumala poole, et teid võiks saata edu.” (24:30-31) Kui vaatamine on keelatud, siis on keelatud ka rohkem, näiteks puudutamine. Seda on kindlasti vaja täpsustada, kuna on inimesi, kes ütlevad, et vaadata ei tohi, aga kätt anda tohib. Tegelikult, kui vaatamine on keelatud, siis keelatud ka puudutamine, suudlemine, kallistamine jne. Näiteks: kui on keelatud vanematele isegi „uuf“ öelda, kas siis tohib neid lüüa või sõimata?
Islami seadus lähtub põhimõttest, et üks halb asi võib viia teiseni ja kui midagi on suures koguses keelatud, siis on see keelatud ka väikeses koguses, et mitte usklikke kiusatusse viia. Vaatamises iseenesest ei pruugi ju olla midagi halba, kuid kui mõelda edasi, et alguses vaatad, siis räägid, siis kohtud ja kõik see võib viimaks väga lihtsalt viia zinani. Vaade on saatana mürgine nool. Kõik saab sellest alguse, seega milleks end narrida. Kui ei vaatagi, ei saa ka probleeme olla.
Vaadata on lubatud mahrameid, kelle puhul võib vaadata seda, mis kultuurisiseselt on lubatud; reeglina igas kultuuris käed, nägu, juuksed; osades kultuurides rohkem.
Vaatamine on lubatud ka erandjuhtudel, näiteks arsti juures või kohtus, kui vaja kurjategijat tuvastada jne.
Meestel on väga kindlalt mitte-mahramitest naiste vaatamine keelatud. Kas aga naised võivad mitte-mahramitest mehi vaadata? Selle suhtese on õpetlased eriarvamusel. Aisha (raa) on edastanud hadithi, milles jutustab, kuidas Prohvet (saws) lubas tal üle enda õla mošees sportlike mängudega tegelevaid abessiinlasi vaadata, kuni ta sellest tüdines. Mõned õpetlased ütlevad seega, et seetõttu on naistel meeste vaatamine lubatud, kuna nende vaatamine ei ole nii ohtlik kui meestel. Aisha (raa) nägi mehi, mehed teda mitte, kuna ta seisis Prohveti (saws) seljataga. Kuid teised õpetlased ütlevad, et ka sellisel juhul ei tohi naised mehi vaadata, kuna Koraanis on selgelt kirjas, et ka naised peavad oma pilgu langetama. Sellest järeldame, et ka naised ei tohiks mehi vaadata, kuid nende puhul on asi veidi vabam kui meeste puhul. Kui aga naisele mõni mees meeldib, siis sellise pilguga vaatamine on keelatud.
Mida tohib aga naisest vaadata mees, kes tema kätt palub? Selle kohta on neli erinevat arvamust: 1) kõige vabam (daahilid) – kõike võib vaadata, 2) nägu ja juuksed (kuigi niqaabi osas on eriarvamus, ei ole eriarvamust selles, kas kosilane võib naise nägu vaadata), 3) kõik, mida mahramidki näevad, 4) ainult nägu ja käsi (kõige rangem).
Õige on see, mida mahramidki näevad. Tõendiks on üks tuntud hadith, mis jutustab kuidas Prohveti (saws) kaaslane Jaabir (raa) tahtis abielluda ja Prohvet (saws) küsis temalt, kas ta naist vaatas. Jaabir (raa) vastas eitavalt. Prohvet (saws) ütles: „Vaata! Võimalik, et armastus tuleb teie vahele.“ Jaabir (raa) ütles, et kui Prohvet (raa) tal vaadata lubas, peitsin end puu taha ja vaatasin teda – majadel ei olnud ust, oli kardin, naine käis sisse-välja. Kui ta oli piisavalt näinud, tegi ettepaneku ja abiellus. Kui ta sellest Prohvetile (saws) rääkis, ei vihastanud too selle peale.
See muidugi ei tähenda, et võib naise järgi luurata või näiteks kaameraid üles panna. Vaadata võib ikka vaid avalikes kohtades, kus naine piinlikkust ei pea tundma.
Vaatamine on küll lubatud, kuid see ei ole kohustuslik, st naine võib ka keelduda, ei ole kohustatud end näitama. Mees võib vaadata, kui naine on nõus end näitama. Seega ei ole naise nägemine mitte mehe õigus vaid pigem privileeg. Kui naine keeldub, on mehe enda asi otsustada, kas ta siiski soovib selle naise kätt paluda või mitte.
Tänapäeval on heaks lahenduseks kasutada ka fotot. Potensiaalsed tulevased abikaasad saavad kõigepealt näha üksteise fotot ja kui ühele neist ei sobi, mis ta näeb, siis on teisel seda lihtsam taluda ja olukord on vähem piinlik.
[1] Mahram – vastassoo esindaja, kellega on islami seaduse järgi keelatud abielluda; ka abikaasa.
[2] Juba islamieelsel ajal kanti araabia naiste seas pearätte, kuid need seoti reeglina kinni kukla tagant. See värss käsib naistel oma rätikud kinnitada eest, et kaetud saaks ka paljas kael ja rind. (Ibn Kathir) Khimaar on seega riideese, mis katab naise keha peast rinnani või isegi vöökohani.