Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   » Edasijõudnud » ISLAM JA TEADUS » Kus on islamiteadust? » 1. Kodus  
1. Kodus

Alates  8. sajandist on islami traditsioon ja kultuur mõjutanud meie stiili, söömis- ja muid harjumusi. Enamik meist ei tulegi selle peale, et oleme siiani kõigest sellest vägagi mõjutatud, kuigi peame enamusi taolisi leiutisi oma elu nii normaalseks osaks, et ei pane neid tähelegi. 

Vaadake oma kodus ringi ja mõelge, mis sellest kõigest, mis teid ümbritseb, võiks olla pärit islamimaailmast?

Kas teadsite näiteks, et Al-Jazari leiutas juba ligi 800 aastat tagasi veekella, mis näitas aega minuti täpsusega? Ka pendelkell leiutati islamimaailmas. Selle leiutajaks oli 10. sajandil elanud ibn Yunus. Ka sisse/välja (on/off) nupp pärineb islamimaailmast. Algselt käivitati ja lülitati selle abil välja veekellasid. Peale ülitäpse veekella ja pendelkella on moslemid leiutanud ka näiteks astronoomilise äratuskella, hammasratastega kella ja raskuse abil töötava mercury-kella.

Tänapäeval nii tavalise vesikloseti eelkäija leiame samuti islamimaailmast. Selleks võib pidada automaatset kätepesumasinat, mis kasutas sama vee pealetõmbamissüsteemi, mis meie tänapäeva WCd.

Vaibatraditsioon pärineb islamimaailmast, kust võime leida pea lõputu hulga vaibastiile; mitmeid iga riigi kohta. Tuntuimad meie jaoks on vast Pärsia ja Maroko vaibad.

Kohvi on iga läänemaailma perekonna hommikusöögi nii tavaline osa, et me tihti ei oska endalt küsidagi, kust see tegelikult pärit on. Esimest korda hakati kohti keetma 9. sajandi Jeemenis, kust see viidi edasi Kairosse. 13. sajandil jõudis kohvi Türki ja alles alates 16. sajandist on võimalik seda jooki maitsta ka Euroopas, kuhu üks Veneetsia kaupmees selle tõi.

Islamimaailm on palju ära teinud ka meie igapäevase hügieeni heaks. Samal ajal kui keskaeg oli Euroopas tuntud kui räpane ja hügieeni eirav periood, arendasid moslemid juba 7. sajandil välja äärmiselt hügieenilise elukorralduse, mis oli populaarne nii rikaste kui tavainimeste hulgas. Näiteks on nii tahke seep, šampoon kui ka hambapesu harjumus pärit just sealt. Hambaharja eellaseks peetakse miswakipuu oksa, millega juba Prohvet Muhammedki (saws) oma hambaid puhastas. Miswak sisaldab analoogseid aineid, mida kasutatakse ka tänapäevastes hambapastades. Kosmeetilist hambahooldust ja hambavalgendamist kirjeldab aga Abulcasis oma teoses „Al-Tasrif“ juba 1000. aasta paiku.

Moslemid töötasid välja ka tehnika, mille abil toota roosivett. Oletatavasti sai see alguse Pärsiast. Ka sõna „roos“ ise pärineb just pärsia keelest. Moslemid tõid roositaimed Hispaaniasse, kust need edasi Euroopasse levisid.

Naiste ilu tarvis on olulisel kohal ka hennaga juuste värvimise traditsioon, mis pärineb samuti islamimaailmast. Parfüümitööstusele panid aluse kaks andekat moslemit: Jabir ibn Hayyan ja Al-Kindi, kes arendasid selleks otstarbeks välja mitmeid tehnikaid, nagu näiteks destilleerimine, evaporatsioon ja filtratsioon.

Esimene kosmeetikakool ja ilusalong avati juba 9. sajandil islami impeeriumi kuuluvas Hispaanias. Kooli omanik õpetas Hispaania naistele näiteks, kuidas soovimatuid kehakarvu erinevate vahendite abil eemaldada. Abulcasis kirjeldab oma teoses „Al-Tasrif“, kuidas blonde juukseid mustaks värvida ja vastupidi või kuidas lokkidest lahti saada. Abulcasis on ka esimeste tahkete huulepulkade ja käte- ning päikesekreemi leiutaja. Ziryab leiutab 9. sajandil deodorandi kaenla alla kasutamiseks.

8. sajandil kolis Bagdadist islami impeeriumi Euroopa ossa – Hispaaniasse – mees, kelle hüüdnimeks oli „Mustlind“. Ta tõi endaga kaasa eraldi igaks aastaajaks ette nähtud rõivad ja kolmekäigulise söömaaja etiketi. Kolmekäiguline lõuna nägi ette supi, pearoa ja magustoidu pakkumist.

Ventilaatorid leiutati Egiptuses, neid oli keskaegse Kairo pea igas majapidamises ja neid võis osta väga erineva suuruse ja hinnaga.

Moslemid õppisid paberitegemiskunsti hiinlastelt, kuid arendasid seda edasi, kasutades lina asemel mooruspuu koort ning puidust trükiblokkide asemel metallist või klaasist blokke. Ka raamatute köitmiskunsti arendasid nad väga revolutsiooniliselt edasi, muutes raamatud tänu siidiköitele hulga kergemaks. Raamatud ise pandi nahkkaante vahele, et need oleks niiskuse suhtes vähem tundlikud. Raamatute müügist sai tõeline majandusharu. 12. sajandil näiteks oli Marrakechi linnas tänav nimega Kutubiyyn („raamatumüüjad“), kus oli üle 100 raamatukaupluse.

Esimene täitesulepea leiutati juba 10. sajandil, kui Egiptuse kaliif nõudis kirjapulka, mis ei määriks ta riideid ja mida ei peaks pidevalt tindi sisse kastma.

Kui soovime suvel oma tavapärase kodu asemel veidi aega looduses veeta, kasutame tihti magamiseks telki, mis on araabiamaailma üks vanimaid sümboleid. Türklased muutsid telgi igapäevast funktsiooni elupaigana ning tegid sellest suurejoonelise „välimajakese“, kus valitseja oma reiside ajal puhata võis. Samas funktsioonis jõudis telk ka Euroopasse.

Leiutisi on veel hulgaliselt, kuid huvitavamatest tasuks vast veel mainida näiteks tulekindlat paberit, pimedas helendavat tinti, roostevaba rauda ja veekindlat riiet.