Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Edasijõudnud »  ISLAMIKALENDER »  9. Ramadaan  
9. Ramadaan

Ramadaan on islamikalendri üheksas kuu. Sellel kuul sai Prohvet Muhammed (saws) kõige esimese ilmutuse ja see kuu on igal aasta moslemite jaoks üks erilisemaid aegu.

Ramadaanikuul paastumine on üks islami viiest tugisambast. Iga täiskasvanud, terve, täie mõistuse juures moslem peab sel kuul päikesetõusust päikeseloojanguni hoiduma toidust, joogist ja seksuaalvahekorrast.

Kuu nimetus on pärit islamieelsest ajast, kui ka kuukalendrikuud seisid iga kolme aasta tagant lisatava lisakuu tõttu umbes samal aastaajal ja ramadaan oli seega paigal suve lõpus. Ramadaan tähendab „kõrvetavat kuumust“. Ka ramadaanikuu paastu kohta öeldakse, et see justkui põletab kõik eelnevad patud.

Prohvet Muhammed (saws) ütles, et ramadaanikuul on taevaväravad valla ja põrguväravad suletud. Kõiksugu heategude eest saab sel kuul aga rohkem tasu kui tavaliselt.

Ramadaanikuu on ka palvetamise, mõtiskluste ja endasse vaatamise kuu, mil moslemid püüavad paastuga puhastada nii oma keha kui ka hinge. Ramadaanikuu lõpul, ehk siis ramadaanikuule järgneva kuu esimesel päeval, peetakse ühte kahest islami pühast – eid ul-fitrit.

Paljud moslemid nõuavad, et ramadaanikuu algust saab ainult määrata noorkuu nägemisega, teised jälle kasutavad kuu alguse määramiseks arvutamismeetodit. Kuna noorkuu ei ole üle maailma igas kohas samal ajal nähtav, algab ja lõpeb ka ramadaanikuu erinevates paikades erineval päeval. Kui noorkuud on juba ühes kohas nähtud, peab see ka ülejäänud maailmas lähima 24 tunni jooksul olemas olema.

Igal järgneval aastal algab ramadaan kümme päeva varem kui eelmisel, seega mida kaugemal asub riik ekvaatorist, seda suuremad on ka erinevatel aastatel paastutavate päevade pikkuste vahed. Eestis näiteks on suvel paastupäevad väga pikad, talvel aga jälle väga lühikesed. Ekvaatori lähedal asuvates riikides on aga paastupäevad aastaajast hoolimata alati umbes sama pikad. Iga 32,58 aasta järel jõuab ramadaan täpselt samasse kohta Gregoriusi kalendris ja seega on kõik moslemid üle kogu maailma 32,58 aasta jooksul täpselt sama arvu tunde paastunud.

Olulised sündmused:

10. ramadaan – Muhammedi (saws) esimese naise Khadija (raa) surm

17. ramadaan – moslemid võitsid Badri lahingu

21. ramadaan – islami neljanda kaliifi Ali ibn Abi Talibi (raa ) surm

Ramadaani  viimane kolmandik – 21., 23., 25., 27. või 29. ramadaani ööd nimetatakse leilat-ul-qadr (saatuse öö). See öö on Koraani kohaselt parem kui tuhat kuud, mida interpreteeritakse tihti kui, et see, kes terve selle öö palvetab, saab samasuguse tasu kui tuhat kuud palvetanu. See on ka öö, mil Koraan taevast alla laskus.