Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   » Edasijõudnud » FATWAD » 6. Ramadaanipaast  
6. Ramadaanipaast

SELLE PAAST, KES EI PALVETA

Küsimus: Kas selle paast läheb kirja, kes kohustuslikke palveid ei palveta?

Vastus: Selle paast, kes ei palveta, ei ole korrektne ja seda ei võeta temalt vastu, kuna see, kes ei palveta, on uskmatu. Jumal on öelnud: „Kuid kui nad kahetsevad, (perfektselt kohustuslikke palveid) palvetavad ja zakaati maksavad, siis on nad teie usuvennad.“ (9:11). Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) on öelnud: „Nende- ja meievaheline leping on palve; seega kes selle jätab, on uskmatu,“ ja „Inimese ja uskmatuse vahel on palve jätmine.“ Selle järgi on talitanud ka Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslased. Tuntud järgija Abdullah ibn Shaqiq on öelnud: „Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) ei näinud ühegi teise teo mitte-sooritamises uskmatust peale palve.“ Sellel kõigel põhinevalt võime öelda, et selle inimese paast, kes ei palveta, on asjata, seda ei võeta temalt vastu ja tal ei ole sellest mingit kasu, kuna uskmatutelt ei võeta mingeid tegusid vastu.

„Fataawa Ramadhaan“ – 2. köide, lk 751, fatwa nr 763; „Fiqh al-Ibaadaat libni 'Uthaymeen“ - lk 178-179.

 

KES EI PAASTU, ON USKMATU?

Küsimus: Kas see, kes ei paastu, kuigi ta ei ole haige ega ole tal ka muud islami seaduse järgi lubatud õigustust, on uskmatu, kuigi ta palvetab?

Vastus: See, kes ei paastu, kuna ta ütleb, et see ei ole kohustuslik, on õpetlaste üksmeelsel arvamisel uskmatu. Kui keegi aga ei paastu, kuna ta on laisk või hoolimatu, siis see ei tee temast veel uskmatud, kuid ta on suures ohus, kuna on jätnud täitmata ühe islami tugisammastest, millel meie usk seisab.

Islamiuuringute ja fatwade alaline komitee

„Fataawa Ramadhaan“ – 2. köide, lk 748, fatwa nr 759; „Fataawa al-Lajnah ad-Daa.imah lil-Buhooth al-'Ilmiyyah wal-Iftaa“ – fatwa nr 6060.

 
PAAST ILMA SUHUURITA

Küsimus: Kui keegi läheb ramadaani ajal enne suhuuri[1] magama ja kuigi tal oli plaanis suhuuriks tõusta ja süüa, magab ta kuni hommikuni ja jääb seega söömata, kas siis ta paast võetakse temalt vastu?

Vastus: Tema paast võetakse temalt vastu, kuna suhuur ei ole üks paastu tingimustest, kuigi see on soovitatav, kuna Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Sööge suhuuri, kuna selles on õnnistus,“ (Al-Bukhari ja Muslim).

„Fataawa Ramadhaan“ – 1. köide, lk 185, fatwa nr 124; „al-Fataawa libni Baaz - Kitaab ad-Da'wah“, 2. köide, lk 161.

 

KUI PAASTU KATKESTAMISEKS POLE MUUD KUI VETT

Küsimus: Kui keegi reisib ramadaanipaastu ajal teises riigis ja tal ei ole paastu katkestamiseks käepärast muud kui vett, mida siis teha?

Vastus: Kui inimene paastub ja päike on loojumas ja tal ei ole oma paastu millegi muu kui veega katkestada, siis katkestab ta oma paastu veega, sest datlitega paastu katkestamine on küll eelistatavam, kui mitte kohustuslik.

Islamiuuringute ja fatwade alaline komitee

„Fataawa Ramadhaan“ – 1. köide, lk 188, fatwa nr 128; „Fataawa al-Lajnah ad-Daa.imah lil-Buhooth al-'Ilmiyyah wal-Iftaa“ – fatwa nr 11803.

 

KUI PÄIKE LOOJUB VÄGA HILJA

Küsimus: Me elame riigis, kus päike loojub väga hilja – alles 21.30 või isegi 22.00. Millal peaksime oma paastu katkestama?

Vastus: Te peate oma paastu katkestama siis, kui päike loojub. Seni, kuni 24 tunni jooksul öö ja päev siiski vahelduvad, peavad moslemid paastuma hakkama päikesetõusul ja paastu lõpetama päikeseloojangul.

Fataawa Ramadhaan – 1. köide, lk 212, fatwa nr 155.

 

MILLAL LENNUKIS PAAST KATKESTADA?

Küsimus: Kuidas peaks teadma, millal paastu katkestada, kui lendad lennukiga?

Vastus: Kui keegi on ramadaanipaastu ajal lennukis, siis peab ta seni paastuma, kui päike on looja läinud ja tal ei ole lubatud enne oma paastu katkestada.

Islamiuuringute ja fatwade alaline komitee

„Fataawa Ramadhaan“ – 1. köide, lk 214, fatwa nr 158; „Fataawa al-Lajnah ad-Daa.imah lil-Buhooth al-'Ilmiyyah wal-Iftaa“ – fatwa nr 5468.

 
KUI VANALT PEAKS LAPS PAASTUMA?

Küsimus: Millal muutub paast lapsele kohustuslikuks ja kas selleks on mingi kindel iga?

Vastus: Last peaks käskima palvetada, kui ta on saanud seitse ja kümneselt võib teda keeldumise korral füüsiliselt karistada. Kohustuslikuks muutub regulaarne palve alates sellest, kui laps on jõudnud puberteediikka. Puberteediea tunnusteks on:

1. seksuaalse erutuse korral sperma väljutamine,
2. intiimkohas karvade kasvamine,
3. „märjad“ unenäod,
4. (kui muud tunnused veel puuduvad) 15-aastaseks saamine.

Sama käib ka tütarlaste kohta, va et sperma asemel on tupevedelik ja neil algab ka menstruatsioon.

Sama kehtib ka paastu kohta; st paastu muutub kohustuslikuks alates puberteediikka jõudmisest.

Aisha (raa) jutustas, et Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Kirjasulg on üles tõstetud[2] kolmel juhul: magaja puhul, kuni ta ärkab; lapse puhul, kuni ta jõuab puberteediikka ja vaimse puudega inimese puhul, kuni ta hakkab mõistma.“

Islamiuuringute ja fatwade alaline komitee

„Fataawa Ramadhaan“ – 1. köide, lk 233, fatwa nr 177; „Fataawa al-Lajnah ad-Daa.imah lil-Buhooth al-'Ilmiyyah wal-Iftaa“ – fatwa nr 1787.

 

PUBERTEEDIEELSE LAPSE PAAST

Küsimus: Mida peaks arvama selle lapse paastust, kes ei ole veel puberteediikka jõudnud?

Vastus: Puberteediea eelses vanuses lapsel ei ole kohustuslik paastuda, kuid see, kes selle lapse eest vastutav on, peaks teda vahel käskima paastuda, et ta sellega harjuks. Taolise lapse paast on sunna, st ta saab paastudes küll tasu, kuid ta ei ole patune, kui oma paastu katkestab.

„Fataawa Ramadhaan“ – 1. köide, lk 237, fatwa nr 182; „Fataawa ash-Šeik Muhammad as-Saalih al-'Uthaymeen“ – 1. köide, lk 493.

 

MITTE-MOSLEMIST ARST KEELAS MUL TERVISLIKEL PÕHJUSTEL PAASTUDA

Küsimus: Arst soovitas mul mitte paastuda, kuna ütles, et paast mõjub mu tervisele halvasti. Kui ma juba 15 päeva ei olnud paastunud, sain teada, et see arst ei olegi moslem. Mida peaksin tegema?

Vastus: Sa pead need päevad, mis sul paastumata jäid, järgi paastuma. Sa tegid vea, kuulates sellises asjas mitte-moslemist arsti, kuna tal puudub vastav kompetents. Kui sul on tervisehädad, peaksid paastu ja muu islamisse puutuva koha pealt konsulteerima moslemist arstiga. Pead sellega tulevikus arvestama.

„Fataawa Ramadhaan“ – 1. köie, lk 292, fatwa nr 236; „Fataawa libni Fowzaan, Kitaab ad-Da'wah“ – 1. köide, lk 153.

 

RASE NAINE, KES EI SAA RAMADAANIST PUUDU JÄÄNUD PÄEVI TASA TEHA

Küsimus: 1409. (1988.) aastal ei paastunud mu naine ramadaani ajal oma menstruatsiooni tõttu 14 päeva. Hiljem tegi ta 7 päeva tagasi ja 7 jäi tegemata. Nüüdseks on ta 6 kuus rase. Kas võib need 7 järelejäänud päeva tema seisukorra tõttu annuleerituteks lugeda? Mida teha?

Vastus: Sinu naine on kohustatud need päevad, mis tal sellest ramadaanist paastumata jäid, järele paastuma. Kui tal jäid need päevad enne järgmise ramadaani saabumist järgi tegemata, peab ta need esimesel võimalusel järgi paastuma ja iga päeva eest trahvi maksma. Tema trahviks on iga päeva eest, mis tegemata, ühe vaese inimese toitmine poole mõõdu datlite, nisu või muuga, mida peres tavaliselt süüakse, või ühel päeval nii mitme inimese toitmine, kui mitu päeva tal paastumisest puudu jäi. Kui ta hilines aga raseduse või haiguse tõttu, siis peab ta vaid hiljem need päevad järgi paastuma ja ei midagi muud.

Islamiuuringute ja fatwade alaline komitee

„Fataawa Ramadhaan“ – 2. köide, lk 583, fatwa nr 568; „Fataawa al-Lajnah ad-Daa.imah lil-Buhooth al-'Ilmiyyah wal-Iftaa“ – fatwa nr 13545.

 
DUAA PAASTU KATKESTAMISEL JA MUESSINILE VASTAMINE

Küsimus: Kas Prohvet Muhammedilt (صلى اﷲ عليه وسلم) on edastatud duaad, mida paastu katkestamisel öelda? Kas paastunud inimene peaks tavakohaselt muessini järgi adhaani kordama või oma paastu katkestamisega tegelema?

Vastus: Paastu katkestamise ajal tehtud duaale vastatakse väga suure tõenäosusega, kuna seda tehakse jumalakummardamist väljendava teo lõpul ja tavaliselt on inimene just siis, kui ta paastu katkestab, kõige nõrgem. Mida nõrgem on inimene füüsiliselt, seda tugevam on tema usk ja seda alandlikumalt pöördub ta Jumala poole. Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) õpetas järgmist duaad: „Allahumma läkä sumtu wa älää rizqikä afrartu (Oo Jumal, Sulle ma paastusin ja Sinu moonaga ma katkestasin paastu)“ (Abu Dawud 2358). Kui Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) oma paastu katkestas, ütles ta ka: „Thähäbäth thämä’u wabtallati l-uruuqu wa thäbätä l-ä˛ru in ša allaah (Janu on läinud, arter on niiske ja tasu on kindel, kui Jumal seda tahab.)“ (Abu Dawud 2357).

Kuigi neid hadiithe peetakse nõrkadeks (daiif), on mõned õpetlased need klassifitseerinud headeks (hasan) ja igal juhu, kui neid või ükskõik milliseid muid südamest tulevaid sõnu kasutades paastu katkestamisel duaad öelda, siis väga tõenäoliselt Jumal ka vastab sellele duaale.

Mis puutub muessini sõnade kordamisse, kui inimene paastu katkestab, siis seda on lubatud teha, kuna Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Kui kuulete muessinit, siis korrake, mida ta ütleb,“ (Sahih Al-Bukhari 611, Sahih Muslim 384) ja see käib kõigi olukordade kohta, välja arvatud, kui on olemas vastupidisele viitavad tõendid.

šeik ibn Uthaymeen
„Fatawa Arkaanul-Islaam“ – 2. köide, lk 670.
 

PAASTUJALE SÖÖGI JA JOOGI ANDMINE

Küsimus: Eelmisel aastal ramadaani ajal tuli mu abikaasa töölt koju ja kui ta sisse astus, küsis ta mult klaasi vett. Ma vaatasin talle otsa, et aru saada, kas ta paastub ja kui olin kindel, et ta oli oma paastu unustanud, tõin talle klaasi vett. Kui ta oli selle ära joonud, tuli talle paast meelde ja ta riidles minuga selle eest, et ma polnud talle meenutanud. Nüüd kahetsen ma oma tegu. Mida peaksin oma teost arvama?

Vastus: Paastuvale abikaasale vee toomine oli patt. Sa oleksid pidanud talle meenutama, et ta paastub, kui ta sinult vett palus. Mis puutub aga su abikaasa paastu, siis see on kehtiv, kuna ta jõi vaid unustuse tõttu.

Islamiuuringute ja fatwade alaline komitee

„Fataawa Ramadhaan“ – 1. köide, lk 225, fatwa nr 171; „Fataawa al-Lajnah ad-Daa.imah lil-Buhooth al-'Ilmiyyah wal-Iftaa“ – fatwa nr 13561.

 

EKSAMITE TÕTTU RAMADAANIL MITTE PAASTUMINE

Küsimus: Ma olen gümnaasiumi viimase aasta õpilane. Meil on sel aastal ramadaani ajal lõpueksamid in ša Allah. Nagu te teate, on eksamipäevadel oluline, et õpilased oleksid täiesti oma tööle keskendunud, eriti kuna eksamid toimuvad iga päev, järjest. Ma arvan, et paastumiseks oleks vaja, et ka puhkamine ja hea uni oleks võimalik. Seega, kas ma tohin eksamipäevadel mitte paastuda ja siis hiljem need päevad järgi teha?

Vastus: Sul ei ole lubatud ramadaani ajal mainitud põhjusel mitte paastuda. Mitte paastumine oleks lausa haram, kuna sinu kirjeldatud olukord ei kuulu islami seaduse järgi möönduste hulka.

Islamiuuringute ja fatwade alaline komitee

„Fataawa Ramadhaan“ – 1. köide, lk 390, fatwa nr 349; „Fataawa al-Lajnah ad-Daa.imah lil-Buhooth al-'Ilmiyyah wal-Iftaa“ – fatwa nr 5454.

 

KES POLE AASTAID PAASTUNUD

Küsimus: Mida peaks tegema moslem, kes pole juba aastaid ramadaanikuul paastunud, kuigi on kõiki teisi islami kohustusi täitnud. Kuna miski teda paastumises ei takistanud, kas peab ta kõik need paastumata kuud järgi paastuma, kui ta nüüd oma tegu kahetseb?

Vastus: Kui ta nüüd oma tegu kahetseb, ei pea ta eelnenud paastumata ramadaanikuid järgi paastuma, kuna kõik kohustuslikud teod islamis on moslemitele määratud teatud ajal. Seega, kui keegi jätab midagi meelega ja ilma legaalse põhjuseta õigel ajal tegemata ja selle asja aeg möödub, siis ei võta Jumal temalt seda tegu nagunii enam vastu, tehku ta see hiljem kasvõi sajakordselt tagasi. Seega ei ole tal mõtet neid päevi tagantjärgi paastuda, kuid ta peaks patukahetsuses Jumala poole pöörduma, andestust paluma ja võimalikult palju häid tegusid tegema, et Jumal talle andestaks.

„Fataawa Ramadhaan“ – 2. köide, lk 556, fatwa nr 539; „Fataawa ash-Šeik Muhammad as-Saalih al-'Uthaymeen“ – 1. köide, lk 536.

 

EELMISE RAMADAANI PÄEVAD ON VEEL PAASTUMATA

Küsimus: Kui uus ramadaan juba kätte jõuab ja eelmisest on veel päevi, mis tagantjärgi paastumata, kas see inimene on siis patustanud ja kas ta peab nende eest kuidagi tasuma?

Vastus: Eelmisest ramadaanist paastumata jäänud päevad tuleb alati enne järgmise ramadaani saabumist ära paastuda. Paastuja võib need päevad kuni järgmise šabaanini (just enne ramadaani) edasi lükata, kuid kui järgmine ramadaan juba saabub ja ta ei ole ilma seadusliku põhjuseta ikka veel oma päevi ära paastunud, on ta teinud pattu. Seega peab ta hiljem need päevad järgi paastuma ja iga päeva eest ka vaest inimest toitma, nagu Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslaste otsus ette näeb. Toidu koguseks on pool saa‛d[3] seda, mida vastavas riigis süüakse ja see tuleb anda inimestele või ühele inimesele. Mis puutub aga sellesse, kellel oli oma paastu edasilükkamiseks seaduslik põhjus, näiteks haigus, siis tema peab lihtsalt oma päevad tagantjärgi paastuma ja vaest inimest toita ei ole vaja.

„Fataawa Ramadhaan“ – 2. köide, lk 555, Fatwa nr 537; „al-Fataawa libni-Baaz - Kitaab ad-Da'waah“, 2. köide, lk 158-159.

 

SEKSUAALVAHEKORD RAMADAANIKUU PÄEVAL

Küsimus: Mida peaks arvama sellest, kui keegi on ramadaanikuul päeva ajal seksuaalvahekorras?

Vastus: Kui mõlemad neist olid nende hulgast, kellele paastumine ei olnud kohustuseks, nagu näiteks reisijad, siis on see lubatud. Kui nad aga mõlemad olid nende hulgast, kes peaks ramadaanikuul paastuma, siis on see tegu haram ja nad peavad selle päeva uuesti paastuma. Lisaks peavad nad karistuseks ka ühe orja vabastama või kui see pole võimalik, siis kaks kuud järjest paastuma ja kui seegi pole võimalik, siis 60 vaest inimest toitma. Sama kehtib nii naise kui mehe puhul, kui tegu oli kokkuleppeline. Kui aga mees naist sundis, siis naine ei pea midagi järgi tegema.

„Fataawa Ramadhaan“ – 2. köide, lk 606, fatwa nr 597; „Fataawa Šeik Ibn 'Uthaymeen“ – 1. köide, lk 541-542.

 

SURM ENNE RAMADAANIPÄEVADE TAGANTJÄRGI PAASTUMIST

Küsimus: Mis siis saab, kui keegi sureb enne seda, kui on ramadaanist paastumata jäänud päevad jõudnud järgi paastuda?

Vastus: Kui keegi sureb enne, kui on saanud ramadaanist paastumata jäänud päevad järgi paastuda, peab keegi, kes tema asjade eest vastutav on, st lähedane sugulane või pärija, need päevad tema eest paastuma. Nii on mainitud Aisha (raa) hadiithis, milles ta edastab, et Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Kui keegi sureb ja tal oli veel ramadaanist päevi järgi teha, peab see, kes tema asjade eest vastutav on, need päevad tema eest paastuma.“ Kui see, kes tema asjade eest vastutav on, paastuda ei saa, peab ta iga paastumata päeva eest üht vaest toitma.

„Fataawa Ramadhaan“ – 2. köide, lk 626, fatwa nr 626; „Fiqh al-'Ibaadaat libni 'Uthaymeen“ – lk 202-203.

 

SAATUSE ÖÖ MÄRGID

Küsimus: Millised on Saatuse Öö (leilat ul-qadr) märgid?

Vastus: Saatuse Öö märkide hulgas on näiteks see, et see on rahulik öö, mil uskliku süda on rõõmus ja rahul ja ta muutub heade tegude tegemises väga aktiivseks. Päike tõuseb järgmisel hommikul selgelt, ilma kiirteta.

„Fataawa Ramadhaan“ – 2. köide, lk 852, Fatwa nr 841; „Fataawa ash-Šeik Muhammad as-Saalih al-Uthaymeen“ – 1. köide, lk 563.

 
27. RAMADAAN SAATUSE ÖÖNA

Küsimus: Osad moslemid peavad just 27. ramadaani Saatuse Ööks. Kas sellel on ka mingit alust ja kas sellele on tõendeid?

Vastus: Jah, selleks on alust ja sellele on ka tõestus, kuna 27. ramadaan on mainitud ühes Sahih Muslimi hadiithis, mille edastajaks on Ubayy ibn Kaab (raa). Siiski tuleb märkida, et enamik suuri õpetlasi arvab, et Saatuse Öö jääb kümne viimase ramadaani öö, täpsemalt seitsme viimase, hulka. See võib olla 27. öö, kuid ka 25., 26. või isegi 24. jne. Seetõttu peaks igaüks kõigil neil öödel eriliselt palvetama, et mitte tõelist Saatuse Ööd ja selle tasu maha magada. Jumal on Koraanis öelnud: „Tõesti, Me saatsime selle (st Koraani) alla õnnistatud ööl. Tõesti, Me oleme Hoiatajad.“ (44:3) ja „Tõesti, Me saatsime selle alla Saatuse Ööl. Ja mis ütleks sulle, mis on Saatuse Öö? Saatuse Öö on parem kui tuhat kuud. Inglid ja Vaim laskuvad sel ööl Isanda loal maale kõigis asjus. (Sellel ööl kestab) rahu koidikuni.” (97:1-5)

„Fataawa Ramadhaan“ – 2. köide, lk 852, Fatwa nr 842; „al-Fataawa libni-'Uthaymeen - Kitaab ad-Da'wah“ – 1. köide, lk 204-205.

 

ÜHE ÖÖ SAATUSE ÖÖKS VÄLJA VALIMINE

Küsimus: Mõned inimesed otsivad Saatuse Ööd ja palvetavad ning teenivad muudmoodi Jumalat igal aastal ühel ja samal kindlal ööl, kuigi nad teistel ramadaaniöödel seda ei tee. Kas see on sunnaga kooskõlas?

Vastus: Ei, see ei ole õige ega sunnaga kooskõlas. Saatuse Öö võib olla nii 27. või ka ükskõik milline teine öö, millest hadiithides juttu on. Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Tol aastal ilmutati Saatuse Öö 21.“ Seega ei tohiks keegi ühte ööd erilisena välja valida ja seda ainuõigeks Saatuse Ööks pidada. Pigem tuleks selles suhtes rohkem pingutada ramadaani kümnel viimasel ööl, nagu Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) meid on õpetanud, kuna ramadaani viimase kümne öö saabudes pingutas ta oma rihma, äratas oma pere ja hoidis neid (Jumala kummardamiseks) üleval. Igale mõistlikule usklikule oleks sobilik viimasel kümnel ramadaanikuu ööl rohkem püüelda, et tasu temast mööda ei läheks.

„Fataawa Ramadhaan“ – 2. köide, lk 855, Fatwa nr 844; „Fiqh al-Ibaadaat libni 'Uthaymeen“ – lk 207.

 
KUI UNUSTAD ZAKAAT UL-FITRI MAKSMATA

Küsimus: Mis peaks tegema see inimene, kes on unustanud zakaat ul-fitri maksta ja kellele see tuleb meelde alles eidi jutluse ajal, peale palvet?

Vastus: Zakaat ul-fitrit peab maksma enne eidi palvet ja kes on selle tõesti unustanud, siis tuleb tal see lihtsalt maksta niipea, kui see talle meelde tuleb. Kui inimene aga ei ole unustanud, ei tohi ta jätta selle maksmist peale eidi palvet, kuna Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) käskis moslemitel see enne eidi palvet ära maksta.

„Fataawa Ramadhaan“ – 2. köide, lk 931-932, Fatwa nr 914; „Majmoo' Fataawa Samaahatu ash-Šeik 'Abdul Azeez Ibn 'Abdullaah Ibn Baaz“ – 3. köide.

 
ZAKAAT UL-FITR RAHAS

Küsimus: Kas zakaat ul-fitrit on lubatud rahas maksta?

Vastus: Zakaat ul-fitrit on lubatud maksta ainult toidus ja seda ei ole lubatud maksta sama summa rahaga, kuna Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) tegi kohustuseks maksta üks saa‛ datlites või odras. Abu Said Al-Khudri (raa) jutustas: „Me maksime seda (st zakaat ul-fitrit) Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) ajal ühe saa‛ toiduna.“ (Sahih Al-Bukhari 2:582). Seetõttu ei ole lubatud kellelgi zakaat ul-fitrit rahas, riietes ega kodukaubas maksta. Jumal on teinud meile kohustuseks, mis Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) on meile edastanud. Nendel, kes peavad zakaat ul-fitri rahas maksmist heaks, ei ole mingeid tõendeid. Seadust ei tehta mitte inimeste vaid Jumala sõna järgi. Seega, kuna Jumal on teinud meile läbi Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) õpetuse kohustuseks seda toidus maksa, siis ei ole meil lubatud seda ignoreerida, ükskõik, mida me ise heaks või halvaks peame. Pigem peaks inimene oma arvamuse kahtluse alla panema, kui see Jumala arvamusest lahkneb.



[1] Söögikord, mida süüakse varahommikul enne paastu algust.

[2] St inglite sulg, kes kirjutavad üles inimeste häid ja halbu tegusid.

[3] 1 saa‛ = umbes 3 kg