Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   » Edasijõudnud » ISLAMI FINANTS » - Piinavaimad finantsküsimused  
- Piinavaimad finantsküsimused

1) Oletame, et ma kauplen aktsiaturul, ostan-müün aktsiaid. Kas see kasum on siis halal või see läheb arvesse kui liigkasu saamine? Sest näiteks täna on aktsia väärtus 10 eurot ja 5 päeva pärast kui ma plaanin seda aktsiat müüa, on aktsia väärtus 12 eurot. Väärtus tõusis 20%. Ostes firmalt aktsia, „laenasin“ firmale 10 eurot (kui firma või kolmanda isiku käes on üle poole aktsiatest, siis see aktsiate hulk, mille ma firmalt ostsin, ei tee mind firma omanikuks. Seega see aktsia mille ma 10 euro eest ostsin, mulle otsustavat sõnaõigust firma tegemistes ei andnud ja see 10 eurot oli pigem raha, mille ma firmale kasu saamise eesmärgil laenasin). Viie päeva pärast sain firmalt tagasi 12 eurot (kuna aktsia väärtus suurenes) peale aktsia müüki. Kas see 20% mis ma sain rohkem tagasi on liigkasuvõtmine?
Üldiselt on aktsiatega kauplemine islamis lubatud, aga tuleb tähele panna teatud nüantse. Kui inimene ise sellega tegeleb, siis on lubatud, aga nii ei ole lubatud, et inimene annab vahendusfirmale ja peab kindlasti kasu saama. Lubatud on ainult siis, kui inimesel on risk, et ta võib nii võita kui ka kaotada. Sellisel juhul ei ole tegemist liigkasuga, kuna see on sama mis kauplemisega võidetud raha.


2) Kas tähtajalised hoiused, kus minu hoiustatud raha hulk kasvab, on islamis lubatud? Kuna X aja lõppedes saan ma tagasi Y % rohkem raha kui ma hoiustasin.

Igasugune selline panustamine, kus kindlasti tuleb kasum, on riba (intress) ja keelatud.

3) Milline on islami hoiak kindlustuste suhtes (haigekassa, elukindlustus, varakindlustus, jne)?  Sest näiteks haigekassa puhul võetakse minu brutopalgast 33% maha. See on sotsiaalmaks. Sotsiaalmaks läheb haigekassasse ja pensioni esimesse fondi. Oletame, et ma olen terve inimene, kellel Jumala abil arstil käigu vajadust või ravimite ostmise vajadust ei teki. Samas minuga juhtub ootamatu õnnetus ning ma suren. Seega ma nii haigekassasse kogutud rahast kui ka pensionisambasse kogutud rahast mingit kasu ei saa. Järelikult, kas tööandjal on õigus minu brutopalgast see 33% maha arvestada, kui on tõenäosus et ma ei haigestu (tegelikult suhteliselt suur tõenäosus õiget eluviisi järgides) ja tõenäosus, et ma ei ela pensionieani (olgu, see on väike tõenäosus, kuid Jumal teab ainukesena kui kaua ma elan, nii et võib juhtuda et suren noorena)? Ja kui tööandjal polegi õigust meilt seda raha palgast maha arvestada, siis kas me osaleme endast sõltumatult patuse tegevusega, kus riik meie palga arvel rikastub ja kus meie ise sellest sotsiaalmaksust mitte mingit kasu ei saa?
Õpetlased on eriarvamusel, et kas see on keelatud või mitte. Ühed ütlevad, et see on keelatud. Teised ütlevad, et haigekassa sarnaneb abikassaga, mis oli olemas ka Prohveti (saws) ajal Mediinas – ühe rajooni elanikud kõik panustasid, et juhuks, kui midagi juhtub. Ja kui ei juhtu, siis läheb see raha heategevuseks.

Üldiselt on nii, et kui kindlustus (haigekassa) on kohustuslik ja kuidagi ei ole võimalik sellest loobuda, siis annan selle, mis on nõutud, aga mitte rohkem. Kui on valik, siis parem mitte maksta.

Elukindlustus on kõigi õpetlaste meelest keelatud.

Pension on samuti nagu ühine abikassa – praegu maksad teistele ja tulevikus makstakse sulle. Samas kui ei ole kohustuslik, siis ei tohiks seda maksta.


4) Kuidas suhtub islam vabatahtlikku varakindlustusse või elukindlustusse?

Kõigist vabatahtlikest kindlustustest tuleks hoiduda, sest islami seadusega ei ole need lubatud ja kui teatud kindlustused (näiteks haigekassa abikassa paralleeliga) ongi lubatud, siis õpetajad ei ole selles osas üksmeelel, seega on parem kõike vabatahtlikku selles vallas vältida. 


5) Oletame, et ma laenan enda sõbrale 98,73 eurot, ilma intressita. Sõbra majanduslik olukord paraneb, tänu Jumalale, ning ta on valmis mulle võlga tagasi maksma. Ta tahab maksta mulle 100 eurot (kuna ta ei taha hakata müntidega jändama ja see 1,27 eurot ei ole tema jaoks palju, mida ta rohkem tagasi maksab). Kas mul on õigus seda 100 eurot vastu võtta või pean talle niikaua peale käima, kuni ta mulle 98,73 eurot annab? See 1,27 eurot, mis ta mulle rohkem maksab, on 1,28% rohkem kui ma talle maksin, seega kaudne intress (kuigi ma ise laenasin talle raha ilma intressi kohustuseta ja kasu saamise eesmärgita).

Kui selles pole varem kokku lepitud, see ei olnud tingimuseks ja inimene teeb seda tänutundest või kingiks, siis see on lubatud ja see ei ole riba. Taoliseid juhtumeid on olnud Prohveti (saws) endaga, kus ta on kelleltki midagi laenanud ja tänutäheks hiljem rohkem tagasi andnud. Aga asja mõte on selles, et see rohkem tagasi saamine ei tohi olla laenaja eeltingimus.

 
6) Kuidas saaks raha investeerida nii, et oleks halaal?

Selleks on erinevaid võimalusi. Näiteks on võimalik osta firmade aktsiaid, aga tuleks muidugi kindlaks teha, et need firmad ei ole seotud ei riba ega muude asjadega, mis islamis keelatud on (prostitutsioon, alkohol jne). Põhimõtteliselt on kõik lubatud, kui inimene investeerib oma raha nii, et ta jagab riski, st talle ei tule mitte kindel sissetulek vaid kui firma teenib, siis teenib ka investor ja kui firma kaotab, siis kaotab ka investor.

 

7) Kuidas siiski lõppude lõpuks on legaalne moslemitel omada autot, maja/korterit jms, sest see on suhteliselt loogiline, et enamikul ei ole piisavalt vaba raha et neid lihtsalt välja osta ja ei ole selliseid tuttavaid, kes selliseid summasid saaks laenata. Islamiriikides on siiski kõigil antud „luksused" olemas, aga kui väidetavalt ei tohi pangalt intressiga laenu võtta (?) - vähemalt olen nii aru saanud, siis kuidas saab endale legaalselt sellised suure väljaminekuga asjad lubada, ei ole ju loogiline et eluaeg peaks rentima? Islamiriikides elavad moslemid on rääkinud, et seda tehakse kuidagi läbi selle inimese, kes on näiteks nende korterelamute omanik ja maksad aja jooksul talle summasid nii kaua, kui makstud saad ja „intress" nö peidetakse ära lihtsalt, küsides lõppkokkuvõttes suuremat summat?

Liising on islamis lubatud. Kui tahan osta maja ja mul on palk või midagi, mida võin pandiks anda, siis võin seda kasutada. Islamis on lubatud, et ostan pikema perioodiga makstes, aga siis pean ostma otse omanikult. Seega, kui osta pangalt, siis pank peab olema omanik. Islamis on olemas termin beia salam, mis tähendab, et nagu rendid, aga teatud aja möödudes saad omanikuks.

 

8) Kuidas Eestis penisionisambaga peaks käituma? Minule on ta näiteks kohustuslik, aga samas ma ei maksa ju ise mingit eraldi intressi. Kuigi see päev on kaugel, siis kui see päev saabub, et ma peaksin/tohiksin seda kasutada, kas ma tohin? Või kuidas peaks käituma? 

Muidugi võib seda kasutada, kui see on kohustuslik ja oled ise selle eest maksnud, sest sellega seoses on ikkagi olemas teatud risk – ei ole kindel, et saad täpse summa vaid inimene võib saada rohkem või vähem – jagab pangaga riski. Probleemiks on siin hoopis see, et reeglina me ei tea, mis pank vahepeal meie rahaga teeb ja mis haram asjadeks seda kasutab ja seetõttu tuleks sellest hoiduda, kui see just kohustuslik pole.

 

9) Kas http://www.bacc.ee/ Balti-Araabia kaubanduskoda toimib? On seal ka Eesti kogukonna liikmeid?

Kahjuks ei oska öelda.


10) Mis teha, kui varem on juba võetud intressiga õppelaen?

Intressiga laenu ei tohiks võtta, sest inimene peab siis alati ribat maksma, mis on islamis väga suur patt. Aga kui laen on juba varemalt võetud, siis peab muidugi selle ära maksma.


11) Kuidas peidetud intressi ära tunda? Laenul on tavaliselt öeldud, et nii suur % on intress selle summa pealt, kuid kas teenustel-kaupadel seda varjatud kujul juurde ei arvestata?

Islamis on selline seadus, et kõik on halal, välja arvatud see, mis on selgelt haram. Sellisel juhul on tegemist lihtsalt kaubandusega – meile pakutakse kaupa teatud summa eest ja kui me oleme nõus maksma selle eest, siis maksame. Kui palju kaupmees selle eest teenis, see ei ole meie asi.


12) Kas pangakaardiga toimingud on intressivabad või kajastub see samuti kuidagi kaudselt?

Kui võtame välja raha teisest pangast ja maksame selle eest, siis see ei ole mitte intress vaid maksame pankadevahelise teenuse eest.


13) Kus asub Eestile lähim islamipank?

Olen kuulnud, et Soomes on olemas, aga ei tea sellest eriti palju. Kindlasti on Inglismaal.

 

14) Kui intress on haram (kas ikka on täies ulatuses? ja kui ei ole, siis milline osa ei ole?), siis kuidas nn. islamipangandus ennast ära toidab – kust tuleb see kasum, millega kaetakse kontorite ülalpidamiskulud ja palgad näiteks ning ma eeldan, et mingi mõistlik kasum on ka täitsa halal (on pangandus ju ettevõtlus nagu tootmine, kaubandus jmt, mille puhul mõistlik kasum on ju halal)?

Intress kui selline on haram. Mis ei ole haram, on näiteks teenustasu. Islamipanga üheks suurimaks erinevuseks „tavapanga“ suhtes on see, et kui islamipank annab laenu, siis ta jagab laenusaajaga riski; st kui laenusaaja äri õitseb ja ta teenib kasu, siis teenib kasu ka pank; kui aga laenusaaja läheb pankrotti, siis kaotab ka pank. Kui pank jagab laenusaajaga riski, siis pole võimalik teenitav tulu mitte intress vaid kasum, mida ka partner teeniks. Seega islamipanka võiks nimetada laenusaaja äripartneriks ja mitte laenuandjaks, kes peab kindlasti sama summa + teatud intressi tagasi saama, ükskõik mis laenusaaja ärist saab.


Küsimused: Iqra lugejad
Vastused: Iman Makhmutova, islami õigusteaduse magister
Tõlkinud: Kätlin Hommik-Mrabte