Miks tõelised moslemid vajavad sunnat?


20. sajand on islamimaailmasse jätnud paljude muude märkide hulgas ka selle, et just siis on tekkinud islamisse sektid, mis tunnistavad vaid Koraani autoriteeti ning heidavad kõrvale Prohveti (saws) õpetuse ja seletused – sunna. Reeglina on selliste sektide eestvedajad inimesed, kes ühel või teisel põhjusel soovivad „vabaneda vale islami kammitsaist”; lihtsamalt öeldes – kuna neile ei sobi see, mida islamil pakkuda on, üritavad nad luua „oma islami”.

Põhjuseid selleks on erinevaid. Paljud on pettunud islamimaailma tänapäevases poliitilises, majanduslikus või üldises olukorras. Tõsi ta on, et islamimaailm on hetkel väga sügavas mülkas, kuid tõele au andes peab siiski tunnistama, et sellel ei ole suurt midagi religiooniga pistmist, probleemid on poliitilist laadi. Veel vähem võiks süüdistada aga Prohveti (saws) traditsiooni ja õpetust kõiges selles, mis tänapäeval islamimaailmas toimumas on. Selles on süüdi hoopis inimeste ignorantsus, harimatus ning hea hulk ahnust ning halba õnne.

„Vaid Koraani moslemid”, „Koraani moslemid” või mõnikord ka „anti-hadithi moslemid” on islami sektide kogu (kuigi nad ise nimetavad kõigi teisi voole sektideks ning endal väidavad olevat kindla tõe), mis eitab hadithe või muud islami materjali peale Koraani, mida nad ainsana järgivad. Vastavaid sekte on mitu, nad on saanud alguse maailma eri paigus. Neil on kohati lahkarvamusi, kuid neil on ühisteks joonteks see, et nad on kõik küllaltki uued nähtused ning nad kõik väidavad, et Koraani kõrvale ei ole moslemitel mingit muud õpetust või seletust vaja. Väga tihti on sellised sektid tekkinud inimeste ümber, kelle sooviks on olnud islam kokku sulatada kaasaegse lääneühiskonnaga. Seega on nad kõrvale lükanud hadithid, et neil oleks parem Koraani interpreteerida sellisena, kuidas neile antud ühiskonnas kõige lihtsam ja parem tundub. Kahjuks aga laiem üldsus, kes nende saite suure huviga uurib, ei tea, et enamjaolt on tegemist inimestega, kes ei ole kompetentsed ei araabia keeles ega islamoloogias, seega on ka nende Koraani interpretatsioonid täis jämedaid vigu. Ei ole mingit alust väita, nagu peaksid moslemid „õige islami” juurde tagasi pöördumiseks lugema vaid Koraani ja seda ise lahti mõtestama, toetumata Prohvet Muhammedi (saws) õpetusele ehk Sunnale. Kahjuks on aga need inimesed, kes on islamimaailma olukorras pettunud ja ka need, kellele islami seadused oma olemuselt ei sobi ja kes seetõttu omi seadusi luua tahavad, võtnud nõuks islam välja juurida ning jätta järgi vaid kest, millesse siis oma maitse järgi seadusi valida.

Veelgi kurvem on see, et kuna need indiviidid tihti ei valda piisavalt araabia keelt ning lisaks valivad oma interpretatsioone selle järgi, kuidas neile endile meeldivam tundub, meelitavad nad sellega ligi ka palju algajaid ja muidu lihtsameelseid, kuna kes siis soovikski minna ringiga, kui ka „otse” saab ja „otse” minnes võib veel ennast teistest „intelligentsemaks” ning „arukamakski” pidada!?! Selliseid inimesi paneb paljus liikuma just nende ego – soov olla erakordne ning just nende väheste hulgast, kellel on au näha „tõde”. Samas paistab aga väga selgelt välja see, et enamus inimestest, kes selliste sektidega kaasa lähevad, omavad nii Koraanist, islamoloogiast kui ka araabia keelest väga algelisi teadmisi, kui üldse mingisuguseid. Neile lihtsalt on meeldima hakanud sektijuhtide jutt, mida nad suure innuga edasi kuulutavad ning endid „tõe äratundmise” läbi väljavalituteks peavad.

Paljusid selliste sektide uusi jüngreid ei saa tegelikult eriti milleski süüdistada, kuna neil puuduvad olukorra mõistmiseks vastavad teadmised ja loomulikult tundub neile igati tore, kui neile öeldakse, et see ja teine ja kolmas asi islamis (mis tundub nii raske ja tüütu, nagu näiteks viis korda päevas teatud viisil palvetamine) ei kuulu tegelikult islami juurde ja õigustus sellele Koraanis puudub. Nagu ennist märgitud sai – kes tahaks minna ringiga, kui ka „otse” saab. Jääb vaid loota, et need inimesed aja möödudes ajuloputusest hoolimata teadmisi koguvad ja mõistavad, et tee, millele nad astunud on, on pime ja libe.
Üks „vaid Koraani” autoriteedile rõhuvate sektide argumentidest on see, et Koraan on täiuslik ning sealt ei ole midagi välja jäetud. Kuid see fakt ei välista ju kuidagi sunna tarvilikkust. Samamoodi on riigi seadusandluses kõike käsitletud, seega on see täiuslik (niisugusel määral, kui midagi inimese poolt kirjutatut üldse täiuslik saab olla), kuid samas vajame me siiski kõik seletamist selle kohta, mida mingi termini all mõeldakse, mida mingi akt täpselt tähendab jne. Jumal annab meile Koraani kaudu käsu palvetada, kuid seda, kuidas seda täpselt teha, saame teada, kui uurime seda, kuidas Prohvet (saws) seda tegi. Kas keegi arvab, et tema oskab paremini, kui Prohvet (saws)?

Et asi oleks selgem, võtame näite: kui Koraan ei vajaks seletamist, oleks meestel väga kerge oma naisi peksta ning öelda, et Koraan on seda neile käskinud, kuna Koraanis on kirjas (4:34): „… Mis puutub aga neisse (naistesse), kelle puhul kardate (teil on põhjust karta) halba käitumist, siis hoiatage neid, hüljake nad voodis ning lööge/pekske neid …”  Ilma Prohveti (saws) seletuseta oleks meie, moslemitest naised, väga halvas olukorras, kuna iga mees võiks öelda, et tal on Jumalalt ametlik luba oma naist peksta, kui ta vaid kardab tema poolt halba käitumist. Kuid tänu Jumalale, meil on sunna ja Prohvet (saws) seletas meile seal, mida see täpselt tähendab.

Antud ilmutus tuli talle Jumalalt kohe peale seda, kui üks vaene naine käis talle kaebamas, et tema mees teda peksab. Prohvet (saws) kutsus mehe korrale, kuid midagi rohkemat selle kohta öelda ei osanud. Kohe saatis Jumal talle selle ilmutuse. Selle asemel, et mehi oma naiste kallale õhutada, on sellel värsil hoopis meeste viha pidurdav ja mõtlema panev funktsioon. Keegi ei tohi oma naisele kätega kallale minna! Kõigepealt peab mees proovima inimese kombel asjast rääkida. Kui naine keeldub ja ikka samamoodi edasi käitub (ja tegu peaks olema tõesti häbiväärse käitumisega), on mehel veel võimalus ta voodis hüljata ja sellega võib-olla naist oma tegude üle mõtlema panna. AINULT SIIS, KUI KÕIK MUUD VÕIMALUSED ON AMMENDATUD ja naine ikka sama halvasti edasi käitub, on mehel õigus teda füüsiliselt karistades korrale kutsuda.

Kui Prohvet (saws) seda seletas, küsisid kaaslased tema käest, mida kujutab endast siis see füüsiline karistus ja Prohvet (saws) võttis selle peale rohutuusti, äigas sellega kergelt vastu oma kätt ning ütles: „Vot nii!”. Kui meil seda seletust ei oleks, siis Koraani järgi võiks arvata, et mehed peavadki oma naised vaeseomaks peksma. Seega, Koraan annab seaduse, sunna seletab seda.
Kas on meil võimalik üldse aru saada Koraanist ja täita selle käskusid, kui Muhammed (saws) ei oleks meile kõike seda seletanud? Õige vastus oleks, et meie mõistmine oleks siis äärmiselt pinnapealne. Koraanis on väga palju kohti, kus meile antakse käsk midagi teha või mitte teha. Üks nendest on näiteks käsk palvetada. Kuid kas Koraan seletab meile kuidas palvetada? Koraan on täiuslik – ta on andnud meile täiuslikult edasi käsu. Kuidas aga seda käsku täita, selle kohta jagas meile seletusi Prohvet (saws) ja selleks on meil tema õpetus. Koraan on andnud meile käsu tappa loomi teatud kindlal viisil. Kuid kas Koraan seletab meile lahti, kuidas seda just teha? Koraan ei ole mingi lihunikuõpik, tegemist on seaduseraamatuga. Prohvet Muhammed (saws) oli see, kes meile seletas, kuidas täpselt tuleb loomi nii tappa, et liha oleks võimalikult tervislik ja looma piinad võimalikult vähesed. Selliseid näiteid võiks tuua pea lõputult.

Teine Koraani autoriteedile rõhuvate sektide argument on see, et Muhammed (saws) oli vaid inimene, seega ka tema võis eksida ning järelikult ei ole meil vaja tema sõnu puhta kullana võtta ega tema õpetust järgida; peame järgima vaid Koraani. See väide ei vasta muidugi absoluutselt tõele. Tasuks endalt küsida:
1. Kas oleks Jumal valinud Sõnumitoojaks inimese, kelle sõna ja tegusid usaldada ei saa?
2. Kas oleks Jumal võinud lubada seda, et Tema Sõnumitooja teeks midagi sellist, mida ta heaks ei kiidaks ja seega juhiks rahva valele teele?
Seega, kas võime Prohveti (saws) sõna usaldada? Selleks annab Koraan ise meile vastuse. Vaatame näiteks 66. peatüki esimest värssi. Seal seisab: „Oo Prohvet, miks keelad (endale) seda, mille Jumal on sulle teinud lubatuks, soovides meelt mööda olla oma naistele? Ja Jumal on Andestav, Halastav.”
Seejärel räägib Jumal meeste vannetest ja sellest, kuidas kord üks Prohveti (saws) naine ütles teisele midagi ja Prohvet (saws) sai sellest teada. Kuid midagi täpsemalt seletatud ei ole. Kas oleks võimalik antud värssidest aru saada, ilma et meil oleks abiks Prohveti (saws) sunna? Kas mõistaksime Koraani täit mõtet siin, Isanda vihjet? Mille kohta on Jumal nii öelnud?

Õnneks on meil sunna ja see värss ning lugu selle taga õpetab meile nii mõndagi. Asi juhtus järgnevalt – Prohvet (saws) armastas väga mett. Ühel tema naistest õnnestus aeg-ajalt mett muretseda ja Prohvet (saws) käis siis heal meelel tema juures mett söömas. Teised naised said selle peale armukadedaks. Mõned neist leppisin omavahel kokku, et iga kord, kui Prohvet (saws) tuli nende juurde mee lõhnaga, siis nad ütleksid, et küll see on halb lõhn. Prohvet (saws) nägi nende kavaluse muidugi läbi ning solvus. Ta vandus, et kui tema naistele mee lõhn ei meeldi, siis ei võta ta kunagi enam mett suu sisse. Selle vande peale tuligi kohe Isandalt ilmutus, mis ütles: „Oo Prohvet, miks keelad (endale) seda, mille Jumal on sulle teinud lubatuks, soovides meelt mööda olla oma naistele? Ja Jumal on Andestav, Halastav.”

Mida õpetab meile see lugu? Eelkõige seda, et Prohvet (saws) oli Jumala pideva valve all ning isegi selline näiliselt süütu samm, nagu endale mee keelamine, ei tohtinud Prohveti (saws) puhul kõne allagi tulla, kuna tema oli ju kogukonnale eeskujuks. Kui Prohvet (saws) olekski endale mee söömise keelanud, oleksid ka paljud tema järgijad tema moodi mitte enam mett söönud ja lõppkokkuvõttes, kujutame me kõik ette, milline kahju oleks sellest sündinud moslemite kogukonnale, kuna mesi on ju igati tervislik ning kasulik asi.

Seega, kui Prohvet (saws) ei tohtinud endale isegi mett keelata, et mitte seda terve kogukonna jaoks seaduseks muuta, kuidas oleks siis Jumal lasknud Prohvetil (saws) sõna võtta  veelgi olulisemate küsimuste puhul (nagu näiteks naiste katmine, abielurikkumine, palve jne) ilma teda vigase õpetuse puhul parandamata? See ei ole lihtsalt võimalik! Mee lugu on kinnitus sellele, et Muhammed (saws) ei saanud eksida. Need üksikud korrad, kui ta eksis (ja siiski Jumala poolt ette määratult, et Ta saaks meile midagi tõestada), parandas Jumal teda kohe! See tähendab, kui Muhammed (saws) oleks veel eksinud, oleks Jumal teda otsekohe tema veas parandanud, et ta inimesi valesti ei õpetaks. Ja veel, kui Jumal juba võttis vaevaks nii tühise asja, nagu selle meeloo puhul, Muhammedile (saws) märkuse teha, siis mis oleks Ta veel teinud, kui Muhammed (saws) oleks milleski rängemas eksinud?
Võin kinnituseks tuua veel teisegi näite Koraanist, seekord 80, peatüki algusest (värsid 1-12). Seal seisab: „Ta kortsutas kulmu ning pööras selja, kui ta juurde tuli (keegi teatud) pime mees. Ja kust sa tead, võib-olla saab ta (pattudest) puhtaks? Või ta tuletab meelde Jumalat ning sellest on talle kasu? Ja mis puutub sellesse, kes arvab end olevat iseenesest piisava, temaga sa tegeled. Kas on see sinu mure, kui ta ka puhtaks ei saa? Ja mis puutub sellesse, kes tuli sinu juurde jooksujalu ja kes kardab, tema suhtes oled sa hoolimatu ja pöörad oma tähelepanu teisele. Ei! Tõesti see on hoiatuseks, seega kes soovib, kuulaku seda.”   

  Kes kortsutas kulmu? Kes oli see pime mees? Keda hoiatatakse, mille eest ja millal? Kuidas sellest loost aru saada? Kõigile neile küsimustele võime vastuse leida vaid siis, kui otsime seletust sunnast. Sunnas on selle kohta olemas hadithid, mis meid ilmutustingimustes informeerivad ja teada annavad, kellele manitsus oli suunatud ja miks. Lugu oli järgnev: Prohvet (saws) oli parajasti mošees mõjukatele hõimujuhtidele teatud teema kohta selgitusi jagamas, kui sinna tuli ka vaene, pime, veidi aeglase taibuga mees. Ta segas Prohvetile (saws) vahele. Prohvet (saws) kortsutas selle peale kulmu ning ei pööranud vaesekesele enam tähelepanu. Siit tuligi hoiatus Jumalalt – olgugi, et see mees (Abdullah bin Umm Maktum) oli vaene ning pime ja olgugi, et ta ei olnud võib-olla kõige teadjamate meeste hulgast, kuid ta oli tulnud Prohveti (saws) juurde, et kuulata Koraani ning Prohvetil (saws) ei ole mingit õigust talle seda keelata, kuna tema ei otsusta seda, kui hea või kui halb moslem kelleski saab. Kõik, olgu nende seisus milline tahes, peavad saama tema poolt üheväärse kohtlemise osaliseks.
See lugu näitab meile taas, et Prohveti (saws) vähimagi libastumise korras Jumal teda otsekohe parandas ning ei lasknud tal kunagi midagi valet öelda ega teha. Prohveti (saws) kogu elu oli Jumala poolt juhitud ning ükskõik, mis ta ütles või tegi, keelas või heaks kiitis, kõik oli sõnum meie Isandalt ja seega peame selle järgi ka tegema.

Vahel tegi Muhammed (saws) ka meelega vigu. Näiteks kord palvetas ta mošees dohri (või asri) palvet ja tegi selle 2-rakalisena. Siis tõusis püsti ja asus mõni meeter eemale seisma. Keegi ei julgenud midagi öelda ja nii ta seisis seal tükk aega, kuni ta kaaslased juba nägid, et ta nägu oli väga rahulolematu ja ta nagu ootaks midagi. Üks neist siis küsis, kas dohr (või asr) on nüüd 2-rakaline? Muhammed (saws) vastas, et ei. „Aga sa tegid ta 2-rakalisena!” ütles kaaslane selle peale. „Ei teinud,” ütles Muhammed (saws), ise näost punetades. „Tegid küll, Jumala Sõnumitooja,” vastas kaaslane. Teised toetasid teda. Selle peale astus Muhammed (saws) ette ja nad tegid kaks puudujäänud rakat ja paranduskummardused. Muhammed (saws) eksis, kuid ka see eksimus oli talle Jumalast määratud, et ta saaks meile õpetada, mida siis teha, kui meie eksime. Olgugi, et Jumal on eksimatu ja Tema Sõnumitooja (saws) vääramatu, oleme meie vaid inimesed ja me peame selleks puhuks, kui Tema Prohvetit (saws) meie juures enam ei ole, teadma, kuidas käituda, kui teeme vigu.

Jumal ütleb Koraanis (33:21): „Tõepoolest, Jumala Sõnumitoojas on suurepärane eeskuju (mida järgida) sellele, kes loodab Jumalaga kohtuda, usub Viimsesse Päeva ja mäletab pidevalt Jumalat.” Prohvet (saws) tegi selle järgi, mis temale saadeti ja tema on meile kõige suuremaks eeskujuks, kuna kui imiteerime seda, kuidas tema asju tegi, siis oleme kõige lähemal ka sellele, mida Jumal tahtis, et me Koraanist aru saaksime.Prohveti (saws) eestkuju on kõiges. Ta ise on meile öeldnud, näidanud, kuidas teha.
Lõpetuseks mõningaid Koraani värsse, mis peaks igale moslemile selgelt ütlema, et Muhammedi (saws) eeskuju järgimine on meile kohustuseks :
„Ütle (O Muhammad): „Kui sa (tõeliselt) armastad Jumalat, järgi mind (prohvetit)! Jumal armastab siis sind ja andestab sinu patud.“ Ja Jumal on kõige andestavam, armulisem.” (3:31)
 „Ütle: Kui sinu isad, pojad, vennad, kaasad, lähedased, sinu teenitud varandus, kaubandus, mille allakäiku kardad, või elamud, milles rõõmu tunned, on sulle armsamad kui Jumal või tema Sõnumitooja ja Tema nimel püüdlemine, siis oota kuni Jumal toob kuuldavale oma otsuse. Ja Jumal ei juhi neid, kes Tema vastu mässavad.” (9:24)
 „Kui Jumal ja tema Sõnumitooja on midagi otsustanud, ei ole usklikul, olgu ta siis mees või naine, selle otsuse suhtes mingit valikuvõimalust. Ja igaüks, kes ei kuuletu Jumalale ja tema sõnumitoojale, on tõepoolest valel teel.” (33:36)
„Mistahes hea, mis sinuni jõuab, on Jumalalt, kuid mistahes kuri, mis sulle osaks saab, on sinust enesest. Ja me oleme saatnud sind (Muhammed) Sõnumitoojaks inimkonnale ja Jumal on piisav tunnistaja. Igaüks, kes kuuletub sõnumitoojale, kuuletub tõepoolest Jumalale. Kuid sellele, kes pöördub tagasi, ei ole Me saatnud sind (Muhammed) valvuriks.” (4:80)
„Ja kes kuuletub Jumalale ja tema Sõnumitoojale, need võetakse igaveseks vastu aedadesse, mille alt jookseb läbi jõgi ja see on suur õnnistus. Ja igaüks, kes ei kuuletu Jumalale ja tema sõnumitoojale ja ületab Tema poolt seatud piirangud, selle viskab Ta igaveseks tulle ja ta saab tundma häbistavat piina.” (4:13-14)
„Tõepoolest, Jumala sõnumitoojas on suurepärane eeskuju (mida järgida) sellele, kes loodab Jumalaga kohtuda, usub Viimsesse Päeva ja mäletab pidevalt Jumalat.” (33:21)
„Mida iganes Sõnumitooja sulle annab, nõustu sellega, ja mida iganes ta sulle keelab, hoia end sellest. Ja austa Jumalat, tõepoolest Ta on karistuses range.” (59:7)
„Olgu need, kes astuvad sõnumitooja korralduste vastu, teadlikud neile langevast kohtuprotsessist (fitnah), ja neile osaks saavast valusast piinast.“ (24:63)
„Ka ei räägi ta (iseenda) soovist. See on vaid talle saadetud ilmutus.” (53:3-4)
„Ja samuti, kui saatsime enne sind (Muhammed) hoiataja igale rahvale, ütlesid nende seast rikkamad: ‘Meie isad järgisid kindlat rada ja usku, ja me käime kindlasti nende jalajälgedes.’ (Hoiataja) ütles: ‘Isegi kui ma toon teile paremad juhised, kui need, mida teie isad järgisid? …” (43:23-24)
„Kuid ei, su Issanda nimel, neil ei saa olla tõelist usku, kuni nad teevad sinust (Muhammed) kohtuniku endi vahel kõigis vaidlusalustes küsimustes ja neis ei ole sinu otsustele vastuhakku, vaid nad võtavad need kuulekalt vastu.” (4:65)
„Teie, kes te usute, kuuletuge Jumalale ja kuuletuge Sõnumitoojale ja neile teie seast, kes on võimul. Kui teie hulgas tekivad erinevused (arvamustes), pöörduge sellega Jumala ja Tema Sõnumitooja poole, kui usute Jumalat ja Viimset Päeva. See on parem ja sobivam viimse otsusena.” (4:59)
„Kuuletuge Jumalale ja Tema Sõnumitoojale ja ärge vaielge (teineteisega), kui te julgus ja tugevus kaovad ja olge kannatlikud – tõepoolest, Jumal on nendega, kes on kannatlikud.” (8:46)
 „Usklike vastuseks, kui nad kutsutakse Jumala ja Tema Sõnumitooja ette õigusemõistmiseks, pole midagi muud, kui järgnev: nad ütlevad „Me kuuleme ja kuuletume.” Ja nemad on edukad. Ja kes kuuletuvad Jumalale ja Tema Sõnumitoojale, kardavad Jumalat ja teevad õigeid tegusid, nemad on edukad.”(24:51-52)

Lugejad pidasid seda artiklit kasulikuks. Kuidas on lood teiega?