Jumala käsk Koraanis järgida sunnat

Koraan on viimane jumalik raamat, mille Jumal on ilmutanud teadmiseks ja juhtnööriks inimkonnale. See on selgitus inimesele kõige kohta, et ta saaks olla õigesti juhitud. Paljudes Koraani värssides on kästud Jumala Prohvetile (saws) kuuletuda. Tegemist on üpris olulise käsuga, kuna Koraani täielik mõistmine on võimalik vaid Prohveti (saws) sunnat järgides.
„Ütle (Muhammad): „Kui sa (tõeliselt) armastad Jumalat, järgi mind (st prohvetit)! Jumal armastab siis sind ja andestab sinu patud.“ Ja Jumal on Andestavaim, Armulisim.” (3:31) See värss ütleb vägagi selgelt, et kui keegi väidab, et armastab Jumalat, peab ta järgima sunnat ja vaid siis Jumal  armastab teda ja andestab talle. Paljud inimesed tänapäeval ütlevad, et me armastame Jumalat, kuid räägivad samas sunna vastu. Islami õpetlased on öelnud, et igaüks kes nii käitub, on valetaja ja ei armasta Jumalat – vastasel juhul järgiksid nad armastatud Prohvetit (saws), kuna Jumal on nii käskinud.
„Ütle: Kui sinu isad, pojad, vennad, kaasad, lähedased, sinu teenitud varandus, kaubandus, mille allakäiku kardad, või elamud, milles rõõmu tunned, on sulle armsamad kui Jumal või tema Sõnumitooja ja Tema nimel püüdlemine, siis oota kuni Jumal toob kuuldavale oma otsuse. Ja Jumal ei juhi neid, kes Tema vastu mässavad.” (9:24)
„Prohvet on usklikele lähem kui nad on iseendile ja tema naised on nende emad.” (33:6) Need kaks viimast värssi näitavad, et me peame armastama Jumalat ja Tema Prohvetit (saws) veelgi enam, kui me armastame iseendid! Tõeline armastus Prohveti (saws) vastu on järgida tema sunnat.
Tänapäeval on moslemi kogukonna siseselt palju lahkarvamusi. Ilmselt on põhjus Koraani ja sunna teelt eksimises. Paljud moslemid on olnud Prohvet Muhammedi (saws) sunna suhtes väga hooletud. Moslemid arvavad ilmselt, et neil on Muhammedile (saws) kuuletumises valikuvõimalus. Nende ekslikuks arvamuseks on, et Prohvetile (saws) kuuletumine on vaid meeldiv ja tasutav, kuid kõigest vaba valik. Nad ütlevad: „Me järgime vaid Koraani ja jätame Prohveti (saws) hadithid sinnapaika.” Siiski on Koraanist tulenevalt ilmne, et peame talle kuuletuma. Jumal ütleb: „Kui Jumal ja tema Sõnumitooja on midagi otsustanud, ei ole usklikul, olgu ta siis mees või naine, selle otsuse suhtes mingit valikuvõimalust. Ja igaüks, kes ei kuuletu Jumalale ja tema sõnumitoojale, on tõepoolest valel teel.” (33:36)
„Mistahes hea, mis sinuni jõuab, on Jumalalt, kuid mistahes kuri, mis sulle osaks saab, on sinust enesest. Ja me oleme saatnud sind (Muhammed) Sõnumitoojaks inimkonnale ja Jumal on piisav tunnistaja. Igaüks, kes kuuletub Sõnumitoojale, kuuletub tõepoolest Jumalale. Kuid sellele, kes pöördub tagasi, ei ole Me saatnud sind (Muhammed) valvuriks.” (4:80)
„Ja kes kuuletub Jumalale ja tema Sõnumitoojale, need võetakse igaveseks vastu aedadesse, mille alt jookseb läbi jõgi ja see on suur õnnistus. Ja igaüks, kes ei kuuletu Jumalale ja tema sõnumitoojale ja ületab Tema poolt seatud piirangud, selle viskab Ta igaveseks tulle ja ta saab tundma häbistavat piina.”  (4:13-14) Jumal on teinud Prohvetile (saws) kuuletumisest tingimuse, mille alusel võetakse vastu Paradiisi! 
„Tõepoolest, Jumala Sõnumitoojas on suurepärane eeskuju (mida järgida) sellele, kes loodab Jumalaga kohtuda, usub Viimsesse Päeva ja mäletab pidevalt Jumalat.” (33:21) Jumal on teinud Prohvetist (saws) meile eeskuju, mitte mõne sportlase ega presidendi, keda ülistada. Miks veedame siis aega püüdes jäljendada uskumatuid, selle asemel et järgida parimat eeskuju – Prohvetit (saws), kelle kohta saame infot tema sunnast? 
Koraan käsib meil sunnat järgida 24 tundi päevas, mitte ainult selles, mis meile sobib ja vaid siis, kui see meile sobib. Islam on eluviis ja see on täiuslik vaid siis, kui sunnal on seal oma osa. „Mida iganes Sõnumitooja sulle annab, nõustu sellega, ja mida iganes ta sulle keelab, hoia end sellest. Ja austa Jumalat, tõepoolest Ta on karistuses range.” (59:7)
„Olgu need, kes astuvad Sõnumitooja korralduste vastu, teadlikud neile langevast karistusest, ja neile osaks saavast valusast piinast.“ (24:63) Jumal hoiatab meid valusa piina eest, mis saab osaks neile, kes on sunna vastu! Nii olgu teadlikud need, kes räägivad sunna vastu, ja Jumala lubadus on alati tõene!
„Ka ei räägi ta (iseenda) soovist. See on vaid talle saadetud ilmutus.” (53:3-4) Siin teeb Jumal selgeks, et Prohveti (saws) hadithid ja see, mida ta on käskinud, ei ole mitte temalt endalt (vabast soovist), vaid need on tulnud Jumalalt ilmutusena ja seepärast peame me neid järgima! Muhammed (saws) ei mõelnud välja omi seadusi; kõik mis ta meilt nõudis, tuli Jumalalt, nagu Jumal ka ütleb järgmises värsis: „Ja samuti, kui saatsime enne sind (Muhammed) hoiataja igale rahvale, ütlesid nende seast rikkamad: ‘Meie isad järgisid kindlat rada ja usku, ja me käime kindlasti nende jalajälgedes.’ (Hoiataja) ütles: ‘Isegi kui ma toon teile paremad juhised, kui need, mida teie isad järgisid? …” (43:23-24)
„Kuid ei, su Isanda nimel, neil ei saa olla tõelist usku, kuni nad teevad sinust (Muhammed) kohtuniku endi vahel kõigis vaidlusalustes küsimustes ja neis ei ole sinu otsustele vastuhakku, vaid nad võtavad need kuulekalt vastu.” (4:65) Sellest värsist näeme, et meil ei saa olla islamis tõelist usku, kui me ei aktsepteeri ega järgi sunnat.
„Teie, kes te usute, kuuletuge Jumalale ja kuuletuge Sõnumitoojale ja neile teie seast, kes on võimul. Kui teie hulgas tekivad erinevused (arvamustes), pöörduge sellega Jumala ja Tema Sõnumitooja poole, kui usute Jumalat ja Viimset Päeva. See on parem ja sobivam viimse otsusena.” (4:59)
„Kuuletuge Jumalale ja Tema Sõnumitoojale ja ärge vaielge (teineteisega), kui te julgus ja tugevus kaovad ja olge kannatlikud – tõepoolest, Jumal on nendega, kes on kannatlikud.” (8:46)
„Ja ärge olge kui need, kes endi hulgas jagunesid ja teineteisest erinesid, pärast seda kui nendeni olid jõudnud selged tõendid …” (3:105) Prohveti eluajal ei eksisteerinud mõistet sunni moslemid ja shiia moslemid jm grupeeringud. Kõik kes järgisid Koraani JA Prohvetit (saws), seda kuidas tema käitus ja elas, olidki moslemid. Seega kõik, kes sellest esialgsest, ilmutatud islamist erinevad, ei ole moslemid, nagu nad ei olnud seda ka siis, kui nad mingil moel ei ühtinud ilmutatuga – täiustatud religiooniga; sellega mis teeb islamist islami ja moslemist moslemi. Täide on läinud ka Jumala ütlus, et õigel teel olijad on vähemuses (6:116) – enamuses on need, kes Prohveti (saws) sunnat täpselt ei järgi.
Jumal räägib edukatest: „Usklike vastuseks, kui nad kutsutakse Jumala ja Tema Sõnumitooja ette õigusemõistmiseks, pole midagi muud, kui järgnev: nad ütlevad „Me kuuleme ja kuuletume.” Ja nemad on edukad. Ja kes kuuletuvad Jumalale ja tema sõnumitoojale, kardavad Jumalat ja teevad õigeid tegusid, nemad on edukad.”(24:51-52)
Väita, et sunnat ei peaks järgima, on kufr (uskumatus), kuna see on mittenõustumine sellega, mis on kirjas Koraanis. Seetõttu on moslemid suurt hoolt kandnud hadithide säilimise eest alates Prohveti (saws) kaaslaste ajast. Need salvestati suuliselt ja kirjalikult ning nende veatust uuriti väga täpselt. Vaid need, kelle usk sunna toojasse (st Muhammedi (saws)) oli vähene, eemaldusid sellest. Seda tehes eirasid nad aga islami üht põhimõtet ja näisid islami suhtes hoolimatutena või salajase vaenlasena.
Habib Ahmad Mashhur al-Haddad: „Paradiisi Võti“ („Miftah al-Jannah“)