Intellektuaalsed prohvetlikkustõendid

1. Prohvet (saws) oli kirjaoskamatu. Ta ei osanud ei lugeda ega kirjutada ning elas inimeste seas, kes olid samuti kirjaoskamatud. Seetõttu ei saa keegi väita, nagu oleks Koraan olnud Muhammedi (saws) poolt kirjutatud. Kõigeväelisem Jumal ütleb:
« Sa ei olnud enne seda lugenud ühtegi raamatut ega neist ühtegi oma parema käega kirjutanud; muidu oleks vale järgijad kindlasti kahelnud. » (29:48)

2. Araablastele, kes olid tuntud oma kõneoskuse ning retoorika poolest, esitati väljakutse midagi Koraanile sarnast luua, kuid nad ei suutnud seda teha. Koraani ilu ning struktuuri ja tähenduse perfektsus hämmastas araablasi. Koraan jääb Muhammedi (saws) igaveseks imeks. Jumala Sõnumitooja (saws) ütles:
„Prohvetite imed on seotud nende ajaga. Minule antud imeks on Koraan, mis on igavene, seetõttu loodan, et mul saab olema kõige enam järgijaid.” (Bukhari #4598)
Tema rahvas oli tuntud oma kõneoskuse ning oivalise luule poolest, siiski ei olnud nad võimelised looma midagi Koraanile ligilähedastki. Jumal esitas neile väljakutse luua kasvõi midagi kõige väiksemale Koraani peatükile sarnast, kuid ka seda ei suudetud teha.
Jumal ütleb Koraanis:
« Ja kui te kahtlete selles, mis Me oleme saatnud oma sulasele (Muhammedile saws ), siis tehke peatükk, mis oleks sellele sarnane, ja kutsuge appi oma tunnistajad (abilised) peale Jumala, kui olete õiglased.  » (2:23)
Jumal esitab tervele inimkonnale ning džinnidele (paralleelmaailma elanikele) väljakutse luua midagi Koraani sarnast. Ta ütleb Koraanis:
« Ütle: ‘Kui inimkond ning džinnid tuleksid kokku, et midagi Koraani sarnast luua, ei suudaks nad midagi sellesarnast luua, kuigi ka aitaksid üksteist.’ » (17:88)
3. Prohvet (saws) jätkas jutlustamist ning inimeste islamisse kutsumist, kuigi tal tuli läbi elada palju raskusi ning ta oma rahvas seisis ta vastu ning sepitses ta tapmist. Kõige kiuste jätkas Prohvet (saws) islami kuulutamist ning oli kannatlik. Kui ta oleks petis olnud, oleks ta oma elu pärast kartnud ning jutlustamise lõpetanud.
W. Montgomery Watt (islamiteaduste õpetlane, orientalist, üks islami ajaloo võtmefiguure Lääne ühiskonnas, surnud 2006) ütles:
„Tema valmisolek oma usu eest tagakiusamist kannatada, tema ja ta järgijate kõrge moraalsus ning tema eesmärgi suurus, kõik räägivad tema põhimõttelise aususe poolt. Eeldus, et Muhammed (saws) on petis, tekitaks probleemide lahendamise asemel neid juurde. Pealegi ei ole ühtki ajaloo suurfiguuri, kes oleks Läänes nii tänamatult alahinnatud kui Muhammed (saws). Seega, kui soovime parandad minevikus tehtud viga ning Muhammedi (saws) paremini mõista, ei pea me mitte ainult tunnistama, et Muhammed (saws) oli oma eesmärgi saavutamisel aus ning üllas, vaid me ei tohi ka unustada, et veenvaid tõendeid tema vastu saada on raskem kui lihtsalt oletustega mängida.”

4. Inimene on oma loomult luksuse- ja iluarmastaja. Kõigeväelisem Jumal ütleb:
« Ilustatud on meeste jaoks armastus ihaldatud asjade vastu, nagu naised ja lapsed, kogutud kulla- ja hõbedahunnikud, tugevad hobused ja lehmakarjad ning vili. See on praeguse elu moon, kuid Jumala juures on suurepärane eluase.  » (3:14)
Inimene on juba kord oma loomult selline, et ta armastab selle maailma ilusaid asju koguda. Inimesed võivad erineda viisi poolest, kuidas nad nende asjadeni jõuavad – kes legaalseid kes illegaalseid teid mööda, kuid kõik nad jahivad rikkusi ning luksust. Quraiši rahvas üritas Prohvetit (saws) veenda, et ta enam inimesi islamisse ei kutsuks, lubades temast teha Quraišide valitseja, anda talle naiseks kõige ilusamad naised ning teha temast rikkaim mees nende hulgas. Neile ahvatlevatele pakkumistele vastas ta järgmiselt:
„Jumala nimel, kui nad ka paneksid päikese mu paremasse kätte ning kuu mu vasemasse kätte, et ma sellest asjast loobuksin, siis ma ei jätaks seda, kuni Jumal on teinud selle (kõigile) selgeks või olen saanud surma, kutsudes inimesi sellesse.” (Ibn Hišam)
Kui Prohvet (saws) oleks tõesti petis olnud, oleks ta selle pakkumise ilma igasuguse kõhkluseta vastu võtnud.
Thomas Carlyle ütles:
„Ütlete, et nad kutsusid teda prohvetiks? Miks? Ta seisis nendega silmitsi, ilma igasuguse müstilise aurata, parandades ise oma kuube ning kingi, nende keskel võideldes, nõu andes, käske jagades. Küllap nad nägid, milline mees ta oli, hoolimata sellest, kuidas teie teda kutsute. Ühelegi kroonitud imperaatorile ei ole nii allutud, nagu sellele mehele, kes kandis iseenda parandatud kuube. Leian, et selleks 23-aastaseks raskeks katsumuseks pidi ta olema tõeline kangelane.” („Heroes, Hero-Worship and the Heroic in History” (“Kangelased, kangelaste kummardamine ja kangelaslikkus ajaloos”))

5. On kõigile teada fakt, et kuningriigi alamad ning vara alluvad otseselt kuninga tahtele ning on mõeldud tema teenimiseks. Muhammed (saws) aga teadis, et siinne elu on vaid läbikäiguks, mis viib Teispoolsusesse. Ibrahim ibn Alqama ütles, et Abdullah ütles:
„Prohvet (saws) nõjatus roomatile, mis jättis ta küljele jäljed. Ma ütlesin talle: ‘Oo Jumala Sõnumitooja, minu ema ning isa saagu sinu eest ohverdatud. Luba meil panna sinu asemele aluspanu, et su küljele sellest jälge ei jääks.’ Prohvet (saws) vastas: ‘Minu eeskujuks siinses elus on ratsanik, kes puhkab puu varjus ja jätkab seejärel oma teekonda.’” (Ibn Maža #4109)
An-Nu’man ibn Bašīr ütles:
„Nägin teie Prohvetit (saws), kui ta ei suutnud oma kõhu täiteks leida isegi halvakvaliteedilisi datleid.” (Muslim #2977)
Abu Huraira ütles:
„Kuni surmani ei saanud Jumala Sõnumitooja (saws) oma kõhtu kolm päeva järjest täis.” (Bukhari #5059)
See näitab, et oma isetuses, isegi kui kogu Araabia poolsaar oli tema kontrolli all ning ta oli inimestele niivõrd suureks headuse allikaks, ei leidnud Prohvet (saws) vahel oma nälja kustutamiseks piisavalt toitu. Prohveti (saws) abikaasa Aiša ütles, et Prohvet (saws) ostis kord ühelt juudilt toitu, lubades talle hiljem maksta ning andes talle tagatiseks oma soomusvesti. (Bukhari #2088)
See ei tähenda, et ta ei oleks võinud saada, mida iganes soovis, kuna tema jalge ette mošeesse toodi suuri rikkusi, kuid ta ei liikunud paigast enne, kui oli kõik selle vaestele ning abivajajatele välja jaganud. Osad tema kaaslastest olid väga rikkad ning nad oleksid kiirustanud teda teenima ning oleksid olnud nõus loobuma oma kõige väärtuslikumast varast, kui Prohvet () oleks seda vaid kasutanud Jumala nimel ning islami heaks. Ta ütles lahti selle maailma rikkustest, kuna ta tundis selle maailma reaalsust. Ta ütles: „Selle maailma ning teispoolsuse võrdluseks võib tuua inimese, kes pistab sõrme ookeani; eks ta vaadaku, kui palju sellest temani jõuab.” (Muslim #2858)
Benjamin Bosworth Smith (esimene Kentucky (USA) Episkopaalse Protestantliku kiriku piiskop; surnud 1884) ütles:
„Kui keegi mees on iial läbi jumaliku õiguse valitsenud, siis oli see Muhammed, kuna tal oli kõik võim ilma selle aluseta. Ta ei hoolinud võimu tseremoniaalsest poolest. Tema avalik elu oli sama lihtne kui ta eraelugi.” („Muhammed and Muhammedanism” („Muhammed ja muhammedanism”))

6. Kui juhtus midagi, mille kohta Jumala Sõnumitoojal (saws) oli täpsustust vaja, siis ei võtnud ta enne midagi ette, kui oli selle kohta ilmutuse saanud. Vahepeal (st juhtumi ning ilmutuse vahel) oli ta oma passiivsusest äärmiselt häiritud. Üks sellistest juhtumitest on Ifki juhtum, kus Prohveti (saws) naist Aišat, Jumal olgu temaga rahul, süüdistati truudusetuses. Prohvet (saws) ei saanud antud olukorra kohta ilmutust terve kuu jooksul. Kogu selle aja vältel rääkisid tema vaenlased temast halvasti, kuni ilmutus Aiša süütuks tunnistas. Kui Prohvet (saws) oleks petis olnud, oleks ta kahtlemata selle juhtumi vahetult peale selle aset leidmist mõne valeilmutuse abil lahendanud. Jumal ütleb:
« Ka ei räägi ta omast tahtest. » (53:3)

7. Prohvet (saws) ei käskinud inimestel ennast kummardada. Lausa vastupidi – Prohvetile () ei meeldinud, kui mõni isik tema vastu erilist austust avaldas. Anas ütles:
„Kaaslased ei armastanud kedagi nii nagu Prohvetit (saws). Kui nad teda nägid, ei tõusnud nad tema auks püsti, kuna nad teadsid, et ta ei salli seda.” (Tirmidthi #2754)
Ning Prohvet (saws) ütles:
„Ärge kummardage mind nagu kristlased kummardavad Jeesust Maarja poega. Ma olen vaid sulane, seega öelge: ‘Abdullah (Jumala sulane/ori) ja Tema Sõnumitooja.’” (Bukhari #3445)
Nagu ütles Washington Irving:
„Tema militaarsed võidud ei toonud endaga kaasa mingit uhkust ega mõttetut hiilgust, nagu oleks kindlasti juhtunud, kui ta oleks seda kõike teinud vaid isekatel eesmärkidel. Oma võimu kõrgajal säilitas ta samasuguse lihtsuse nii oma käitumises kui välimuses, nagu ka ta elu raskematel perioodidel. Ta oli kaugel eneseülistusest – talle ei meeldinud, kui keegi sisenedes talle kuidagi eriliselt austust avaldas.”

8. Mõned Koraani värsid süüdistavad ning manitsevad Prohvetit (saws) millegi sellise tõttu, mis oli juhtunud, ning kõigest hoolimata kuulutas ta ka neid ilmunud värsse. Näiteks võib tuua:
a) Jumal ütleb Koraanis:
« Oo Prohvet, miks keelad (endale) seda, mille Jumal on sulle teinud lubatuks, soovides meelt mööda olla oma naistele? Ja Jumal on Andestav, Halastav. » (66:1)
Prohvet (saws) hoidus mee söömisest, kuna mõned tema naised olid selle vastu protesteerinud. Jumal manitses otsekohe Prohvetit (saws), et ta ei tohi endale keelata midagi, mille Jumal oli teinud talle seaduslikuks. (Kui Prohvet (saws) endale midagi keelab, hoolimata sellest, et see on tegelikult lubatud, siis teeb kogu tema kogukond samuti ning lõppkokkuvõttes võivad kõik moslemid ilma jääda millestki, mis on väga kasulik.)
b) Kõigeväelisem Jumal ütleb:
« Jumal andestagu sulle (Muhammed). Miks lubasid neil lahkuda (oleksid pidanud oma käsus neile kindlaks jääma) kuni tõesed oleks sulle paistnud selges valguses ning sa oleks tundnud valetajaid. » (9:43)
Jumal kritiseeris Prohvetit (saws), kuna too võttis vastu vabandused silmakirjalikelt, kes jäid Tabūki lahingus teistest maha, ilma et oleks nende vabanduste tõesuses kindel olnud.
c) Kõigeväelisem Jumal ütleb:
« Prohvetile (saws) ei ole sobilik omada sõjavange (ning neid lunaraha vastu vabastada), kuni ta ei ole sellel maal (oma vaenlaste hulgas) korraldanud suurt veresauna. Sa tahad selle maailma head, kuid Jumal soovib sulle Teispoolsust. Ning Jumal on Kõikvõimas, Kõige Targem. » (8:67)
See värss on detailselt lahti seletatud Prohveti (saws) jutustuses, kus Jumal heidab Prohvetile () ette liigset halastust ning leebust vaenlaste suhtes, kes on oma kurjade kavatsuste ning tegude eest ära teeninud kõige karmima võimaliku kohtlemise.
d) Kõigeväelisem Jumal ütleb:
« Mitte sulle (Muhammed, vaid Jumalale) kuulub otsuse tegemine. Ta kas pöördub nende poole halastuses, et neile (andestada) või karistab neid. Tõesti, nad on pahategijad. » (3:128)
e) Kõigeväelisem Jumal ütleb:
« Ta (Muhammed) kortsutas kulmu ning pööras selja, kuna tema juurde tuli pime mees. Ja kuidas võid sa teada, äkki saab ta pattudest puhtaks? Või saab ta manitsuse ning see manitsus toob talle kasu?  » (80:1-4)
Pime Abdullah ibn Umm Maktūm tuli Prohveti (saws) juurde, kui viimane oli Quraiši juhtidele jutlust pidamas. Pimeda segamise peale kortsutas Prohvet (saws) kulmu ning pööras talle selja. See oligi põhjuseks, miks Jumal teda hoiatas.
Kui Prohvet (saws) oleks petis olnud, ei leiaks me Koraanist neid värsse.
Muhammad Marmaduke Pickthall (esimese eurooplase poolt tõlgitud ning tuntuks saanud Koraani tähenduse tõlke autor) on selle juhtumi edasi andnud järgmiselt:
„Ühel päeval, kui Prohvet (saws) rääkis ühe suure Quraiši hõimu juhiga, lootes teda islami õigsuses veenda, tuli tema juurde üks pime mees ning esitas talle usu kohta küsimuse. Vahelesegamisest häiritud, kortsutas Prohvet (saws) kulmu ning pööras pimedale mehele selja. Selles Suuras (Koraani peatükis) on Prohvetile (saws)meenutatud, et inimese tähtsust ei tohi määrata tema väljanägemise või positsiooni järgi ühiskonnas. („The Glorious Qur’an” („Hiilgav Koraan”), lk 685.)

9. Ühe kindla tõendi Muhammedi (saws) prohvetlikkuse kohta võib leida Koraani 111. peatükist (nimega Al-Masad). Kõigeväelisem Jumal mõistis Abu Lahabi (Prohveti onu) Põrgupiinadesse. Antud peatükk ilmutati Prohvetile (saws) tema da’wa (islamisse kutsumise) algusajal. Kui Prohvet (saws) oleks petis olnud, ei oleks ta julgenud sellise väitega lagedale tulla, kuna ta onu oleks võinud hiljem islami vastu võtta ja seega igavesest Põrgust pääseda.
Dr Gary Miller (Kanada kristlasest teoloog ja matemaatik, kes hakkas 1978. aastal moslemiks) on selle juhtumi kohta öelnud:
„ … Prohvetil (saws) oli Abu Lahabi nimeline onu. See mees vihkas islamit nii, et käis pidevalt Prohveti (saws) kannul, et teda häbistada. Kui Abu Lahab nägi, et Prohvet (saws) rääkis kellegi võõraga, siis ootas ta, kuni Prohvet (saws) oli lahkunud ning läks seejärel võõra juurde ja küsis: ‘Mis ta sulle ütles? Kas ta ütles ‘must’? Tegelikult on see valge! Kas ta ütles ‘hommik’? Tegelikult on see öö!’ Ta kinnitas alati täpset vastupidist sellele, mida Muhammed (saws) oli öelnud. Kuid umbes kümme aastat enne Abu Lahabi surma ilmus üks pisike Koraani peatükk tema kohta. See väitis selgelt, et ta läheb Tule roaks (Põrgusse). Teisisõnu, see ilmutus kinnitas, et temast ei saa iial moslemit ning seega on ta igaveseks hukka mõistetud. Kümme aastat oli Abu Lahabil kuldne võimalus oma plaani teostamiseks. Tal oleks piisanud öelda: ‘Kuulsin, et Muhammedile on ilmutatud, et ma ei muutu iial, et minust ei saa iial moslemit ning ma läheb Põrgusse. Aga ma tahan nüüd moslemiks hakata. Kuidas see teile meeldib? Mida te nüüd oma jumalikust ilmutusest arvate?’ Kuid ta ei teinud seda, kuigi see oleks olnud igati kooskõlas tema tavapärase käitumisega – ta tegi kõik, et vaid islamile vastupidist tõestada. Põhimõtteliselt oleks Muhammed (saws) nagu öelnud: ‘Sa vihkad mind ning tahad mulle otsa peale teha? Ütle vaid need sõnad ning ma olen kadunud! Ütle!’ Kuid Abu Lahab ei teinud seda. Kümne aasta jooksul ei teinud ta seda ning kogu selle aja jooksul ei võtnud ta islamit vastu ega muutunud isegi mitte kraadi võrra islami suhtes leebemaks. Kuidas oleks Muhammed (saws) võinud teada, et Abu Lahab Koraani sõnad täide viib, kui ta ei oleks tõesti Jumala Sõnumitooja olnud? Kuidas oleks ta saanud nii kindel olla, et Abu Lahab kümne aasta jooksul oma meelt ei muuda, samas kui väga paljud teised seda tegid? Ainus vastus sellele oleks, et ta oli tõesti Jumala Sõnumitooja. Selleks, et millegi nii põhjapanevaga riskida peab olema täiesti kindel, et tegemist on Jumala ilmutusega.” („The Amazing Qur’an” („Imeline Koraan”))

10. Ühes Koraani värssidest on Prohvetit (saws) Muhammedi asemel Ahmediks kutsutud. Kõigeväelisem Jumal ütleb:
« Ning kui Jeesus Maarja poeg ütles: ‘Oo, Iisraeli lapsed, tõesti, ma olen teile (saadetud) Jumala Sõnumitooja, kes kinnitab Toorat (mis on tulnud) enne mind ning annab edasi hea uudise Sõnumitoojast, kes tuleb peale mind ning kelle nimi on Ahmad.’ Kuid kui ta tuli nende juurde selgete märkidega, ütlesid nad: ‘See on kindlasti nõidus!’ » (61:6)
Kui Muhammed (saws) oleks petis olnud, ei oleks Ahmedi nime Koraanis mainitud, kuna ta rahvas tundis teda Muhammedi nime järgi paremini. See kinnitab ka tema kohta ilmunud ennustusi Uues Testamendis.

11. Islami usk eksisteerib ka tänapäeval ning on levinud üle kogu maailma. Tuhanded inimesed hakkavad moslemiteks ning eelistavad seda usku kõigile teistele uskudele, hoolimata sellest, et islami levitamiseks ei kulutata hiiglasuuri summasid ning islami vaenlased annavad endast kõik, et selle levikut peatada. Kõigeväelisem Jumal ütleb:
« Tõepoolest, Meie saatsime Meenutaja (Koraani) ja Me kindlasti kaitseme seda (rikkumise eest).  » (15:9)
Thomas Carlyle ütles:
„Petis pani aluse suurele religioonile? Kuidas küll? Petis ei saa ka maja ehitatud. Keegi, kes ei tea, kuidas valmistada lubjamörti, põletada savi või teha mida iganes, mis antud töös vaja on, see ehitab prügihunniku ja mitte maja. See ei seisaks püsti kaksteist sajandit ning ei suudaks mahutada 180 miljonit inimest; see kukuks kohe kokku. Inimene peab end allutama Looja seadustele, olema pidevas ühenduses Loojaga või Looja maksab talle kätte. Suured valitsejad võivad küll pettusega üheks päevaks tippu jõuda, kuid selline pettus on nagu võltsitud rahatäht: nad annavad selle oma väärtusetu käega välja, kuid teised, mitte nemad ise, peavad selle eest hiljem tasuma. Ja siis toimuvad sündmused nagu Prantsuse revolutsioon, kus kindlal häälel hüütakse, et võltsitud rahatäht jääb vaid võltsitud rahatäheks. Kuid taolise suurmehe nagu tema puhul söandan ma kinnitada, et ei ole võimalik, et ta oleks olnud midagi vähemat kui õige. Mulle tundub, et õigus oli tema ning kõige temas oleva alustalaks.” („Heroes, Hero-Worship and the Heroic in History” (“Kangelased, kangelaste kummardamine ja kangelaslikkus ajaloos”))
Jumal on lubanud Koraani säilitada ja nii ongi see puutumatuna säilinud läbi sajandite, nii üleskirjutatuna kui ka moslemite mälus. Koraani pähe õppimine, ettelugemine ning õpetamine on moslemite elus väga oluline. Prohvet (saws) ütles:
 „Parimad teie hulgast on need, kes Koraani õpivad ning õpetavad.” (Bukhari #4639)
Läbi aegade on paljud püüdnud Koraanist värsse välja jätta või neid juurde panna, kuid kellelgi ei ole see kunagi õnnestunud, kuna paljud moslemid, kes Koraani peast tunnevad, avastavad sellised muutused kohe.
Jumala Sõnumitooja (saws) Sunna, mille säilitamiseks paljud jumalakartlikud mehed on vaeva näinud, on islami teiseks seadusandlikuks allikaks. Need mehed on terve oma elu Prohveti (saws) jutustuste kogumisele ning autentsete nõrkadest eristamisele pühendanud. Kes iganes võtab vaevaks hadithiteaduse raamatuid lugeda, võib ise veenduda, et hadithid, mis on autentseteks kuulutatud, paljude tõendite valguses seda ongi.
Michael Hart (USA endine Nasa astrofüüsik, kellest sai kirjanik, ajaloolane ning aktivist; sündinud 1932) ütles:
„Muhammed pani aluse maailma ühele suurimale religioonile. (Meie, moslemid, usume, et islam on saadetud Jumala poolt ning Muhammed (saws) vaid andis edasi seda, mis Jumal talle ilmutas ning püha ülesandena usaldas. ning kuulutas seda.) Temast sai äärmiselt edukas poliitiline juht. Tänapäeval, 13 sajandit pärast tema surma, on tema mõju ikka veel võimas ning valdav.” („The 100: A Ranking of the Most Influential Persons in History” („100: ajaloo mõjukaimate persoonide järjestus”))

12. Tema põhimõtete tõepärasus, õigsus ning sobivus igasse aega ja kohta. Islami rakendamise tulemused on selged ning hästi teada. See on samuti tunnistajaks fakti poolt, et islam on ilmutus Jumalalt. Miks ei võiks olla võimalik, et Muhammed (saws) oli prohvet, kui enne teda oli saadetud juba nii palju prohveteid ning sõnumitoojaid? Kui miski ei käi Muhammedi (saws) prohvetiks olemise vastu, siis miks inimesed eitavad tema prohvetlikkust, samal ajal nii paljusid teisi prohveteid tunnistades?

13. Tavaline inimene ei suudaks välja mõelda islami seadustele sarnaseid seadusi, mis hõlmavad nii Jumala teenimist, äri- ja ühiskondlikke tehinguid, abielu ja lahutust, käitumist avalikkuses ja koduses miljöös, poliitikat jne. Kuidas suudaks harimatu mees välja mõelda kõik sellised seadused, millele hiljem kahekümne aasta jooksul terve suur tsivilisatsioon üles ehitati? Seegi on selgeks tõendis Muhammedi (saws) prohvetlikkusest.

14. Prohvet (saws) hakkas inimesi islamisse kutsuma alles siis, kui oli juba 40-aastane. Tema noorus oli juba möödunud ning tavaliselt tahetakse sellises eas rohkem puhata ning vaba aega meeldivalt veeta. Kuid Muhammedist (saws) sai prohvet just selles vanuses ning ta pidi islami nimel kogu oma ülejäänud elu kõvasti vaeva nägema.
Thomas Carlyle ütles:
„Fakt, et ta elas täiesti tavalist, vaikset, igapäevast elu kuni oma noorusaja lõpuni, käib igati petise-teooria vastu. Ta oli üle neljakümne, kui hakkas taevasest misjonist rääkima. Kogu tema erandlikkus, olgu siis tõene või oletatav, pärineb ajast, mil ta oli juba üle viiekümne aasta vana; ajast, mil ta abikaasa Khadiža oli juba surnud. Sinnani oli kogu tema ‘ambitsiooniks’ olnud elada ausat elu, kogu tema ‘kuulsuseks’ naabrite hea arvamus temast. Ta alustas oma ‘ambitsiooni kariääri’ alles siis, kui oli juba vanaks jäänud, tema nooruskuumus järele andnud ning rahu oli ainus, mida ta sellelt maailmalt veel igatses. Hüljates kogu oma iseloomu ning elukogemuse, sai temast tühipaljas šarlatan, kes soovis saada seda, mida ta enam nautida ei võinud? Mis puutub isiklikult minusse, siis ma ei usuks seda iial.” („Heroes, Hero-Worship and the Heroic in History” (“Kangelased, kangelaste kummardamine ja kangelaslikkus ajaloos”))

Peatükk Abdurrahman Al-Sheha raamatust „Muhammad the Messenger of God” („Jumala Sõnumitooja Muhammed”)