Muhammedi ettekuulutus Piiblis
5. Moosese raamatus räägib Mooses (عليه السلام) sellest, mida Jumal talle on öelnud, järgnevalt: „Ma äratan neile ühe prohveti nende vendade keskelt, niisuguse nagu sina, ja ma panen oma sõnad ta suhu ja ta räägib neile kõik, mis mina teda käsin! Ja kes ei kuula mu sõnu, mis ta räägib minu nimel, sellelt nõuan mina ise aru!” (5 Mo. 18:18–19)
Nendest värssidest võime järeldada, et selles ettekuulutuses mainitud prohvetil peavad olema järgmised tunnused:
- Ta on nagu Mooses (عليه السلام).
- Ta tuleb iisraellaste vendade, seega ismaeliitide seast.
- Jumal paneb Oma sõnad selle prohveti suhu ning ta ütleb, mida Jumal teda käsib.
Uurigem neid tunnuseid lähemalt.
PROHVET NAGU MOOSES
Ei ole olnud kahte prohvetit, kes oleksid sarnasemad kui Mooses (عليه السلام) ja Muhammed(صلى اﷲ عليه وسلم): mõlemale anti kõikehõlmav seadus ja õpetus paremaks eluks, mõlemad olid sunnitud oma vaenlase vastu astuma ning võitsid alati imelisel moel, mõlemad said nii prohveti kui ka rahva juhi staatuse, mõlemad juhtisid oma rahva vaenulikust keskkonnast välja. Mooses ja Jeesus (عليهم السلام) erinevad mitte ainult eelmainitu põhjal, vaid ka muudel olulistel põhjustel, nagu loomulik sünd, perekonnaelu jne. Mooses (عليه السلام) ja Muhammed(صلى اﷲ عليه وسلم) surid, kuid Jeesus (عليه السلام) mitte. Veelgi enam, Jeesuse (عليه السلام) järgijad on pidanud teda Jumala pojaks ja mitte üksnes prohvetiks, nagu seda olid Mooses (عليه السلام) ja Muhammed(صلى اﷲ عليه وسلم) ja nagu moslemid usuvad, et seda oli ka Jeesus (عليه السلام). Seega käib ennustus Muhammedi(صلى اﷲ عليه وسلم) ja mitte Jeesuse (عليه السلام) kohta, kuna Muhammedil(صلى اﷲ عليه وسلم) on palju rohkem sarnasusi Moosesega (عليه السلام), kui seda on Jeesusel (عليه السلام).
Uues Testamendis (Johannese evangeeliumis) näeme, et juudid ootasid kolme erineva ennustuse täitumist: 1) Kristuse tulekut, 2) Eelija tulekut, 3) prohveti tulekut. See on selgesti näha kolmest küsimusest, mis esitati Ristija Johannesele (عليه السلام): „Ja see on Johannese tunnistus, kui juudid läkitasid Jeruusalemast preestreid ja leviite temalt küsima: „Kes sa oled?” Tema tunnistas ega salanud mitte, vaid ütles: „Mina ei ole Kristus!” Ja nad küsisid temalt: „Kes siis? Oled sa Eelija?” Tema vastas: „Ei ole!” – „Oled sina see prohvet?” Tema vastas: „Ei!”” (Jh. 1:19–21). Kui vaadata Piibli märkmetesse, siis on seal kirjas, et Jh. 1:21 räägitavast prohvetist on juttu ka 5 Mo. 18:15 ja 18:18. Sellest võib järeldada, et Jeesus (عليه السلام) ei ole see prohvet, kellest on juttu 5 Mo. 18:18.
PROHVET IISRAELLASTE VENDADE SEAST
Aabrahamil (عليه السلام) oli kaks poega – Ismael ja Iisak (عليهم السلام) (1 Mo. 21). Ismaelist (عليه السلام) sai araablaste esiisa ja Iisakust (عليه السلام) juutide esiisa. Prohvet, kellest juttu oli, ei pidanud tulema juutide endi, vaid nende vendade, seega ismaeliitide seast. Seega sobib Muhammed(صلى اﷲ عليه وسلم) Ismaeli (عليه السلام) järeltulijana ettekuulutuses mainitud prohvetiks.
Ka Jesaja 42:1–13 räägib Jumala sulasest, väljavalitust ja sõnumitoojast, kes kehtestab õiguse seaduse. „Tema ei nõrke ega murdu, kuni ta on maa peal rajanud õiguse ja saared ootavad tema õpetust!” (Js. 42:4). Värss 11 seostab selle oodatud sõnumitooja Keedari järeltulijatega („Tõstku häält kõrb ja selle linnad, külad kus Keedar elab!”). Kes oli Keedar? 1 Mo. 25:13 kohaselt oli Keedar Ismaeli (عليهم السلام) poeg, prohvet Muhammedi(صلى ﷲ عليه وسلم) otsene esiisa.
JUMAL PANEB OMA SÕNAD SELLE PROHVETI SUHU
Jumala sõnad (Koraan) pandi tõesti Muhammedile(صلى اﷲ عليه وسلم) suhu. Jumal saatis ingel Gabrieli Muhammedile(صلى اﷲ عليه وسلم) Koraani täpseid sõnu õpetama ning ette lugema. Seega ei ole Koraani sõnad Muhammedi(صلى اﷲ عليه وسلم) enda omad. Need ei tulnud tema oma mõtetest, vaid pandi talle suhu ingel Gabrieli poolt. Muhammedi(صلى اﷲ عليه وسلم) eluajal ning tema järelevalve all õppisid ta kaaslased samuti Koraani pähe ning kirjutasid selle tol ajal saadaolevaile materjalidele ka üles.
Lubatud prohveti kindlakstegemisel on väga suureks abiks veel üks Moosese (عليه السلام) ennustus, kus räägitakse Jumala paistmisest Meka Paarani mäelt: „Jehoova tuli Siinailt ja tõusis neile Seirist; ta paistis Paarani mäelt ning ta tuli kümne tuhande pühakuga; ta paremast käest saabus tuline seadus neile.” (5Mo.33:2)
Nende sõnadega on Isandat võrreldud paistva päikesega. Ta tuleb Siinailt ning särab Seirist, kuid oma täies hiilguses paistab ta Paarani mäelt, kus ta pidi ilmuma kümne tuhande pühakuga, paremas käes tuline seadus. Ühelgi juudil, kaasa arvatud Jeesusel (عليه السلام), ei olnud Paaraniga midagi pistmist. Hažar ja ta poeg Ismael (عليه السلام) rändasid Beer-Seba kõnnumaal ning hiljem elasid Paarani lähistel (1Mo.21:21). Ismael (عليه السلام) abiellus egiptlannaga ning tema esmasündinust, Keedarist, pärinevad araablased, kes on alati elanud ja elavad siiani Paarani kõnnumaal. Ja kui kõik on sellega nõus, et Prohvet Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) esiisade liin läheb läbi Keedari Ismaelini (عليه السلام) välja ning ta on prohvet, kes ilmus Paarani kõnnumaale, sisenes Mekasse kümnest tuhandest mehest koosneva armeega ning andis oma rahvale edasi tulise seaduse, siis kas ei tuleks ka tunnistada, et eelnev ennustus on sõna-sõnalt täide läinud?
Habakuki raamatus lausutud prohvetlikud sõnad on erilise tähtsusega. Seal on öeldud: „Tema (Paarani püha mehe) aulikkus katab taevaid ja maa on täis tema kiitust.” (Ha.3:3). Sõnal „kiitus” on siin eriline tähendus, kuna Muhammedi nime otsene tõlge oleks „kiidetud”. Paarani kõnnumaa rahvale oli lubatud ilmutus Jumalalt: „Tõstku häält kõrb ja selle linnad, külad, kus Keedar elab! Kaljude elanikud hõisaku, hüüdku valjusti mägede tippudelt! Andku nad Jehoovale au ja kuulutagu saartel tema kiidetavust! Jehoova läheb välja nagu kangelane, Ta õhutab võitlusindu otsegu sõjamees; ta tõstab sõjakisa, hüüab valjusti, et saada võitu oma vaenlaste üle.” (Js.42:11-13)
Sellega on seotud veel kaks Keedariga seotud märkimist väärivat ennustust. Üks neist on Jesaja 60. peatükis: „Tõuse, paista, sest sinu valgus tuleb ja Jehoova auhiilgus koidab su kohal … Sind katab kaamelite hulk, Midjani ja Eefa noored kaamelid; kõik tulevad Sebast … Su juurde kogunevad kõik Keedari karjad, sind teenivad Nebajoti jäärad: meelepärasena tulevad need mu altari peale ja ma teen veelgi ilusamaks oma ilusa koja.” (Js.60:1-7)
Veel teinegi ennustus pärineb Jesajast: „Ennustus Araabia kohta: Ööbige Araabia tihnikuis, dedanlaste killavoor! Minge vastu janustele, viige neile vett! Teemamaa elanikud, astuge oma leivaga põgenike ligi! Sest nad põgenevad mõõkade eest, paljastatud mõõga eest, vinnastatud ammu eest ja sõja raskuste eest. Sest Issand ütles mulle nõnda:“’Veel aasta, palgalise aastate sarnaselt, ja kõik Keedari hiilgus on kadunud. Jääk Keedari poegade kangelaste ambude arvust jääb väheseks.“” (Js.21:13-17)
Neid Jesaja ennustusi tuleb lugeda Moosese 5. raamatu valguses, mis räägib Jumala paistmisest Paarani mäelt.
Kui Ismael (عليه السلام) elas Paarani kõnnumaal, kus tuli ilmale ka ta poeg Keedar, kes on araablaste esiisa, ning kui Keedari pojad pidid Jumalalt ilmutuse saama; kui Keedari hingekarjad pidid tulema jumalikule altarile Jumala koda austama, kus pimedus pidi mõne sajandi vältel maad katma ja seejärel pidi seesama maa saama Jumalalt valguse; ning kui Keedari hiilgus pidi tuhmuma ning tema lastest ammumeeste ning kangelaste arv vähenema aasta jooksul peale seda, kui Paarani püha mees (Ha3:3) pidi mõõkade ning vinnastatud ammude eest põgenema, siis seesama Paarani püha mees ei ole keegi muu kui Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم).
Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) ongi Paarani kõnnumaal elanud Keedari Ismaeli (عليه السلام) püha järeltulija. Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) on ainus prohvet, kelle kaudu araablased said ilmutuse ajal, mil pimedus oli katnud maa. Läbi tema paistiski Jumal Paaranis. Meka on ainus koht, kus Jumala koda austatakse ning kus Keedari hingekari (tema järeltulijad) tulevad alistunult jumalikule altarile. Tema oma rahvas kiusas Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) taga, nii et ta pidi Mekast lahkuma. Ta oli janune ning põgenes paljastatud mõõga ning vinnastatud ammu eest ning aasta peale ta põgenemist kohtus ta Keedari järeltulijatega Badris, mis sai mekalaste ning Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) esimeseks lahinguväljaks. Peale seda Keedari laste ammuküttide arv vähenes ning Keedari hiilgus kadus.
Kui need ennustused ei käi Prohvet Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) kohta, siis ei ole need siiani täide läinud. Jesaja 9. peatükis juttu olnud Jumala koda ei ole midagi muud kui Jumala koda Mekas ja mitte kristlik kirik, nagu kristlastest kommentaatorid arvavad. Seitsmendas värsis märgitud Keedari hingekari ei ole kristlikku kirikusse tulnud ning on kõigutamatu fakt, et Keedari külade ning linnade elanikud on ainsad inimesed terves maailmas, keda kristlik kirik ei ole kunagi suutnud mingil moel mõjutada.
Samuti on Moosese 5. raamatus (33:2) mainitud 10 000 pühakut äärmiselt olulised. Ta (Jumal) paistis Paaranist ning tuli 10 000 pühakuga. Paarani kõnnumaa lugu pole midagi muud kui lugu sellest, kuidas Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) vallutas Meka. Ta tuli Mediinast koos 10 000 kaaslasega ning astus taas Jumala iidsesse kotta. Ta andis maailmale edasi selle tulise seaduse, mis kõik eelnevad seadused tuhaks põletas. Trööstija, Tõe Vaim, kellest Prohvet Jeesus (عليه السلام) rääkis, ei ole keegi muu kui Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم). Selleks ei saa pidada Püha Vaimu, nagu arvavad kristliku kiriku teoloogid. Jeesus (عليه السلام) ütles: „See tuleb teile heaks, et mina lähen ära. Sest kui ma ei läheks, ei tuleks Trööstija teie juure, aga kui ma ära lähen, siis ma saadan tema teie juurde.” (Jh.16:7)
Need sõnad on selgeks tõestuseks selle kohta, et Trööstija pidi tulema peale Jeesuse (عليه السلام) lahkumist ning ei olnud kohal, kui Jeesus (عليه السلام) need sõnad lausus. Kas peaksime arvama, et Jeesuse (عليه السلام) eluajal Püha Vaimu ei olnudki, kui tema tuleku tingimuseks oli Jeesuse (عليه السلام) lahkumine? Pealegi räägib Jeesus (عليه السلام) temast nagu inimesest ja mitte kui vaimust: „ … sest tema ei räägi iseenesest, vaid mida ta kuuleb, seda ta räägib …” (Jh.16:13) Kas peaksime siis arvama, et Jumal ja Püha Vaim on kaks täiesti erinevat olendit ning et Püha Vaim räägib iseenda eest ning ka seda, mida kuuleb Jumalalt? Jeesuse (عليه السلام) sõnad viitavad selgelt Jumala sõnumitoojale. Jeesus (عليه السلام) nimetab teda Tõe Vaimuks ning nii räägib Prohvet Muhammedist (صلى اﷲ عليه وسلم) ka Koraan: „Ei, ta on tulnud tõega ning kinnitanud ka (eelnevaid) sõnumitoojaid.“ (37:37)[1]
Uues Testamendis on mitmeid tekstilõike, mis viitavad selgelt Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) tulekule, edastades teavet tema tegude ning ülesande kohta.
Juudid saatsid preestrid Ristija Johannese (عليه السلام) juurde, et teada saada, kes ta on. „Tema tunnistas ega salanud mitte, vaid tunnistas: “Mina ei ole Kristus (Messias).“ Ja nad küsisid temalt:“Kes siis? Oled sa Eelija?“ Tema ütles:“Ei ole“ –„Oled sina see prohvet?“ Tema vastas:“Ei“ … Ja nad küsisid temalt ja ütlesid talle: „Miks sa siis ristid, kui sa ei ole Kristus (Messias) ega Eelija ega see prohvet?“” (Jh.1:20-25)
See prohvet, kellest siin juttu, ei ole Jeesus (عليه السلام), see on Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم), sest Ristija Johannes jätkas terve Jeesuse järgneva elu jutlustamist, ristimist ning selle prohveti tuleku ettekuulutamist.
Jeesus (عليه السلام) ennustas teise prohveti tulekut, kelle nimi saab olema periqlytos või paraclete või paracalon ning kes (st kelle õpetus) kestab igavesti. „Ja mina palun Isa, ja tema annab teile teise Trööstija (periqlytos), et see teie juure jääks igavesti.” (Jh.14:16)
periqlytos tähendab kreeka keeles „hiilgav”, „tunnustatud” või „kiiduväärt” ja just seda tähendab ka araabiakeelne nimi Ahmad[2]. Ka Koraan kinnitab, et prohvet Jeesus (عليه السلام) ennustas Ahmadi- nimelise prohveti tulekut peale teda. Kõigeväelisem Jumal ütleb: „Ning kui Jeesus Maarja poeg ütles: ‘Oo, Iisraeli lapsed, tõesti, ma olen teile (saadetud) Jumala Sõnumitooja, kes kinnitab Toorat (mis on tulnud) enne mind ning annab edasi hea uudise Sõnumitoojast, kes tuleb peale mind ning kelle nimi on Ahmad.“ (61:6)[3]
Jumal on Piibli ettekuulutuses öelnud: „Ja kes ei kuula mu sõnu, mis ta räägib minu nimel, sellelt nõuan mina ise aru!” (5 Mo. 18:19) See tähendab, et igaüks, kes usub Piiblisse, peab uskuma ka sellesse, mida on öelnud prohvet Muhammed(صلى ﷲ عليه وسلم).
[1]lk 126- käesolev: Dawud, Abdul-Ahad, „Muhammad in the Bible” („Muhammed Piiblis”)
[2] Üks versioon Muhammedist, sõnatüveks mõlema nime puhul HMD.
[3] Al-Sheha, Abdurrahman, „Muhammad the Messenger of God” („Jumala Sõnumitooja Muhammed”)