Seadusjärgsete pärijate osa
Islami seadus määrab lähedastele seadusjärgsetele pärijatele teatud protsendi kadunukese varast vastavalt sellele, kes seadusjärgsetest pärijatest olemas on. Kui kõik olemasolevad seadusjärgsed pärijad on oma osa saanud, võib juhtuda, et mingi osa jääb veel üle, mis läheb pärijate vahel jagamisele.
Enne, kui täpsemalt selgitada, tuleks kindlasti märkida seda, et islami pärimisseadus põhineb mehe kohustusel mitte ainult oma naise ja laste, vaid ka teiste lähedaste sugulaste suhtes. Seetõttu on pärimisahelas mehed tihti (kuid mitte alati) naiste suhtes eelisseisundis. Meestel, kes pärivad, on omakorda kohustused nii oma pere kui ka sugulaste ees, samas kui naistel majanduslikud kohustused puuduvad. Seadusjärgsed pärijad on kujutatud järgmises tabelis:
Rohelisega on märgitud sugulased, kes nende olemasolul igal juhul pärivad; valgega need, kes pärivad vaid juhul, kui eelneva põlvkonna esindaja oli kadunukesel olemas, kuid on juba surnud ja kui muid rohelisega märgitud lähisugulasi pole.
Nagu näha, ei ole osad lähisugulased tabelis üldse esindatud, eriti mis puutub naisliini. Lähisugulased, kes kunagi ei päri, on järgnevad:
1) tütrelapsed (samas kui tütar ise pärib, kui ta elus on);
2) õelapsed (samas kui õde võib pärida, kui lähedasemad sugulased puuduvad);
3) vennatütred (samas kui vennapojad võivad pärida, kui lähedasemad sugulased puuduvad);
4) emapoolne onu (samas kui isapoolne onu võib pärida, kui lähedasemad sugulased puuduvad);
5) nii ema- kui isapoolsed tädid;
6) emaisa (samas kui emaema võib pärida, kui lähedasemad sugulased puuduvad).
PÄRANDIOSADE SUURUS
Erinevad sugulased pärivad erineva osa kadunukese varast. Koraanis ja sunnas on kirjas järgmised sugulased ja nende osad:
Aga pojad? pojapojad? vennad? vennapojad? venna pojapojad?
Nagu näha ei ole poega siin mainitud. Poeg on kõigist pärijatest kõige mõjuvõimsam ja seega, kui kadunukesel on poeg, blokeeruvad automaatselt enamik eelnevas tabelis toodud pärijatest. Kui aga kadunukesel ei ole poega, isa ega venda, muutub arvestus väga keeruliseks. Väga keeruline on pärandiosasid arvutada ka siis, kui kadunukesel on poolvendi ja –õdesid, kuid 90% juhtumitest on siiski suhteliselt lihtsasti hallatavad.
Mille järgi siis aga otsustatakse, millise osa eelpool nimetatud pärijad saavad? Vaatame täpsemalt:
1) Mees – saab ¼ juhul, kui naisel on ka lapsi ja ½ juhul, kui lapsi ei ole. Mehe osa on kindlaks määratud ja teda ei saa pärandist ilma jätta, ükskõik kui palju teisi sugulasi on.
2) Naine – saab 1/8 juhul, kui mehel on ka lapsi ja ¼ juhul, kui mehel lapsi ei ole. Kui kadunukesel oli mitu naist, siis need naised jagavad seda kindlaks määratud osa, mis nende grupile („naine“) määratud on. Keegi ei saa ka naist pärandist ilma jätta, ükskõik kui palju teisi sugulasi on. Samas võiks nüüd küsida, et miks lesknaine oma mehelt nii vähe pärib, ta peab ju laste eest hoolitsema. Islami seadus näeb aga ette, et naisel ei ole mitte mingil juhul majanduslikke kohustusi ja kui naine jääbki leseks ja tal on lapsed, siis vastutus nende laste majandusliku heaolu eest ei lange mitte talle, vaid laste isaisale või vennale või muule meessoost sugulasele. Meessoost sugulane pärib nii vara, kui ka sellega kaasneva vastutuse – samas kui naissoost sugulane pärib vaid vara.
3) Tütred – saavad 2/3 varast, kui ühtki poega pole ja ½ varast, kui on ainult üks tütar. Kui kadunukesel oli ka poeg, siis tütar saab poole sellest, mis saab poeg. Tütart ei saa samuti keegi kunagi ära blokeerida, st ta saab alati temale määratud osa, ükskõik kui palju teisi sugulasi on.
4) Isa – saab kindlasti 1/6 varast, kuid võib saada ka rohkem, kui peale kõigile pärijatele nende kindlaks määratud osa jagamist veel midagi järgi jääb. Kui isa on elus, ei saa keegi tema õigust blokeerida, kuid ta ise blokeerib kadunukese isaisa ja isaema (ehk oma isa ja ema), onud, vennad ja õed ning vendade meessoost järeltulijad.
5) Ema – saab 1/3, aga kui kadunukesel on lapsi või mitu õde-venda, siis 1/6. Keegi ei saa ema õigust blokeerida, kuid ta ise blokeerib nii kadunukese emaema (st oma ema) kui ka isaema ja isaisa.
6) Pojatütred – saavad ½ kui on vaid üks pojatütar ja 2/3 kui on rohkem kui üks pojatütar (peavad omavahel seda 2/3 jagama). Selleks, et pojatütar/tütred pärida saaks, ei tohi kadunukesel elusaid lapsi olla. Juhul kui on üks elus tütar, siis pojatütar saab vaid 1/6 pärandist.
7) Isaisa – saab 1/6 juhul, kui kadunukese isa on surnud. Ta blokeerib kadunukese vennapoja(d) ja venna pojapoja(d).
8) Vanaemad – saavad 1/6. Isaema saab pärandi juhul, kui kadunukese isa ja ema on mõlemad surnud ja emaema saab pärandi juhul, kui kadunukese ema on surnud.
9) Õed – saavad ½ kui on ainult üks õde ja 2/3 kui on rohkem kui üks õde. Õde on pärija vaid juhul, kui kadunukesel pole elus ei poega, tütart, pojatütart, venda, isa ega isaisa.
ÜLEJÄÄGI JAGAMINE EHK TA’SIIB
Eelnevas osas nägime, et pojale või poegadele ei ole islami pärimisseaduse järgi määratud kindlat osa. See on sellepärast, et poeg on kõige mõjuvõimsam pärija ja kui kadunukesel on poeg või pojad, siis blokeeruvad automaatselt enamik neist, kes meil pärijatetabelis olid.
Seega, kui moslem sureb ja tal on olemas nii vanemad, abikaasa kui ka lapsed, kelle hulgas ka poeg või pojad, käib jagamine järgmise seaduspärasuse järgi: ema ja isa saavad kumbki oma 1/6. Kui kadunuke oli mees, siis ta naine (või naised) saab 1/8. Kõik, mis üle jääb, läheb laste vahel jagamisele nii, et iga poeg saab kaks korda nii palju kui iga tütar.
Kui vanemaid ega abikaasat ei ole, aga on poeg/pojad ja tütar/tütred, siis jääb kogu vara lastele ja see jagatakse sama süsteemi järgi, ehk iga poeg saab kaks korda nii palju kui iga tütar.
Kui elus lapsi ei ole, kuid on pojalapsed, siis järgmisena läheb eelisõigus pojalastele.
Kui ei ole lapsi ega pojalapsi, läheb eelisõigus järgmisena isale, isegi kui ta juba sai oma 1/6 varast.
Kui ka isa ei ole, läheb eelisõigus järgmisena vendadele ja õdedele; seejärel vennapoegadele, nende poegadele ja siis isapoolsetele onudele ja nende poegadele ja pojapoegadele.
NÄITED
Et seda kõike paremini mõista, toome mõned näited:
1) Pärijad on naine, 2 poega ja 2 tütart – puudu on vanemad ja vanavanemad, kõik ülejäänud sugulased on blokeeritud. Naine saab 1/8 (ehk 12.5%), pojad ja tütred peavad jagama ülejäänu, st neile jääb 7/8 (87,5%) isa varast. Pojad saavad sellisel juhul 14/24 (58,33%) ja tütred saavad 7/24 (29,17%).
2) Pärijad on naine, tütar ja isa – puudu on nii poeg kui ka selle lapsed, kuid isa blokeerib ka kõik ülejäänud sugulased. Naine saab 1/8 (12,5%), tütar saab ½ (50%) ja isa saab 1/6 (16,6%). See teeb murdarvudes 3/24 + 12/24 + 4/24 = 19/24, st vara on veel järel. Mis sellest siis saab? Järelejäänud 5/24 läheb isale, seega isa saab 1/6 + 5/24 = 9/24 (37.5%).
3) Pärijad on naine ja vennapojad – puudu on pojad, tütred, isa, ema, õed-vennad; vennapojad blokeerivad onu ja selle pojad. Seega naine saab ¼ (25%), kuna lapsi tal pole ja ülejäänud ¾ (75%) läheb vennapoegade vahel jagamisele.
Sellise jaotuse puhul hakkaks enamik meie ühiskonnas kasvanud ja elanud naistest kindlasti protesteerima, kuid Jumala seaduse taga on alati tarkus, ärgem seda unustagem. Nii ka nüüd. Kui olukord oleks olnud täpselt sama, aga surnud mehel oleks olnud ka tütar – kes oleks pidanud selle tütre eest hoolt kandma? Kes oleks „pärinud“ selle tütre ülalpidamiskohustuse? Needsamad vennapojad! Seega vahel Jumal annab, vahel Ta võtab, aga lõppkokkuvõttes on kõik ikka tasakaalus.
KUI OSAD EI KLAPI KOKKU
Vahel võib juhtuda nii, et kui kõigile pärijatele anda see osa, mis neile määratud on, ei saagi kokku ühte tervet ehk 100% või tuleb kokku rohkem kui 100%. See on ka üks asjadest, mida mitte-moslemid islami kriitikaks kasutavad. Tegelikkuses ei ole mitte midagi katki, kuna islami seadus on ettenägelik ka selleks puhuks ning määrab, kuidas toimida.
Mida siis teha? Sellisel juhul vähendatakse või suurendatakse igaühe osa proportsionaalselt nende osa suurusega, kuni kokku tuleb 100%.
Näiteks kui pärijateks on mees, ema ja tütred, peaksid nad saama vastavalt ¼, 1/6 ja 2/3, mis teeb 3/12 + 2/12 + 8/12 = 13/12 (108%). Sellisel juhul antakse tegelikkuses 3/13 + 2/13 + 8/13 = 13/13 (100%).
Kui pärijateks on ema ja tütar, siis ema saab 1/6 ja tütar ½, mis teeb 1/6 + 3/6 = 4/6 (66,6%). Kui kedagi teist pole, siis uue arvestuse järgi saavad nad vastavalt ¼ + ¾ = 4/4 (100%).
[1] ehk isapoolne onu