Kes ei päri?

On teatud isikud, kes võivad olla küll lähedased kadunukesele, kuid kes islami seaduse järgi ei päri. Need on:

1) salajaselt sõlmitud abielu abikaasa – vahel inimesed abielluvad nii, et isegi tunnistajaid ei ole, dokumentidest rääkimata ja sellisel juhul ei ole sellel abikaasal pärimisõigust;

2) adopteeritud laps – ei ole seadusjärgne pärija, kuid võib saada pärandiosa läbi wasiia;

3) endine abikaasa – vahel võib tänapäeval juhtuda, et inimesed on tegelikult islami seaduse järgi juba lahutatud, aga ilmaliku seaduse järgi ei ole veel jõutud kõiki pabereid korda ajada ja seaduse silmis on nad abikaasad; islami seaduse järgi ei ole sellisel abikaasal pärandis õigust;

4) ebaseaduslik laps – isegi kui vanem lapse omaks tunnistab, kuid seaduslikult see tema laps ei ole, ei ole see laps islami seaduse järgi seadusjärgne pärija;

5) tapja / mõrtsukas – selleks, et pärijad varanduse pärast ei tapaks;

6) mitte-moslem – sama kehtib ka vastupidi: moslem ei päri mitte-moslemilt.

Viimane on konvertide jaoks eriti suur probleem, kuna neil ei ole õigust oma vanematelt pärida või oma surma korral oma vanematele pärandada. Keeld kehtib seadusjärgsete pärijate pärandiosa kohta, samas võib moslem wasiias mainida, et soovib oma surma korral jätta teatud hulga näiteks oma mitte-moslemist emale ja see on lubatud, aga kogu wasiia hulk ei tohi kindlasti ületada 1/3 kogu varast.