Vara

MIS KUULUB VARA ALLA?

Kadunukese vara on kõik, millel on mingi väärtus. Siia alla kuuluvad:

1) sularaha, raha pangaarvel, koduses või panga seifis olev vara või raha;

2) kinnisvara, maa, firmad;

3) sõidukid, loomad;

4) mis inimesed võlgu on;

5) mis inimestele hoida on antud;

6) riideesemed;

7) raamatud;

8) autoriõigus, patendid;

9) õigus kuhugi ehitada, kusagil firma avada

jmt.

KUIDAS KADUNUKESE VARA JAOTATAKSE?

Kui moslem sureb, jaotatakse tema vara pärijate vahel vastavalt islami seadusele. Selles osas ei ole isegi moslemil endal mingit õigust midagi muuta. Jumal on need paika pannud, kes meilt pärima peavad, ja kui palju nad saavad ja kellelgi ei ole õigust ühtki pärijat tema osast ilma jätta.

Samas on siiski olemas teatud osa varast, mille kadunuke võib eelnevalt testamendiga muuks otstarbeks või muudele isikutele määrata. Samas ei tohi see ületada kolmandikku kadunukese varast ja parem oleks, kui see osa oleks veelgi väiksem.

Saad ibn Abi Waqqas (رضي اﷲ عنه) jutustas: „Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) tuli mulle külla, kui olin Mekas (haige) (alljutustaja Amir mainis, et ta ei tahtnud seal surra, kuna oli juba immigreerunud). Ta (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Jumal õnnistagu Ibn Afrad (Saad ibn Khaulat).“ Ma küsisin: „Jumala Sõnumitooja, kas võin kogu oma vara testamendiga (almuseks) määrata?“ Ta vastas: „Ei.“ Ma küsisin: „Kas tohin siis määrata poole sellest?“ Ta vastas: „Ei.“ „Ühe kolmandiku?“ Ta vastas: „Jah, ühe kolmandiku, kuigi isegi kolmandik on liiga palju. Sulle on parem, kui jätad oma pärijad rikastena maha, kui et nad peavad teistelt kerjama. Aga kõik, mida sa Jumala nimel kulutad, läheb arvesse kui almus, isegi peotäis süüa, mis sa oma naise suhu paned. Jumal võib su päevi pikendada, et mõned sinust kasu saaksid ja mõned kahju.“ Sel ajal oli Saadil ainult üks tütar. (Al-Bukhari)

Nüüd võiks küsida, aga miks ei ole moslemil endal õigust oma vara just nii jaotada, nagu tema seda paremaks peab? Vastus sellele on üsna lihtne, kuigi me tihti selle peale ei tule – mitte midagi siin ilmas ei kuulu meile, kõik kuulub Jumalale. Me oleme vaid Tema vara hoidjad siinses ilmas. Seega on täiesti õiglane, et just Tema on see, kes otsustab, kellele ja kui palju peale meie surma sellest varast läheb. Ta on jätnud meile võimaluse osa selle vara määramiseks läbi testamendi, kuid ülejäänu osas peame täitma islami seadust, sest kõik siin ilmas kuulub Jumalale. Kui meil midagi on, siis vaid tänu sellele, et Tema on selle meie hoolde usaldanud.

Meile on suureks õnnistuseks, et Jumal on pärandi jaotamise meie eest ära otsustanud, sest vara on kahtlemata üks neist asjadest, mis inimesed – ka kõige lähedasemad – omavahel riidu ajab. Kui vara jaotajaks ja otsustajaks on aga Jumal, siis ei ole kellelgi õigust protesteerida ega teistega riidu kiskuda.

VARA JAOTAMISEST

Enne seda, kui kadunukese vara hakatakse jaotama, tuleb sealt ära maksta kõik, mis maksmata on ja sinna juurde liita kõik, mis kellegi teise käes on. Sinna hulka kuuluvad:

1) võlad inimestele;

2) maksmata jäänud zakaat, lubadused;

3) kadunukese hoolde usaldatud vara, esemed jmt;

4) kadunukese enda vara, esemed jmt, mis on kellegi teise hoole all;

5) võlad inimestelt;

6) matuste maksumus;

7) viimased maksud.

Kui see osa on läbitud, alles siis võib minna testamendis ehk wasiias märgitud summade väljajagamise juurde. See võib olla kuni 1/3 järelejäänud varast, kuid ei ole kohustuslik: võib olla ka 10%, 15% jne või üldse mitte midagi.

Kui testamendis märgitud summad on välja jaotatud, võib asuda seadusjärgsete pärijate osade väljaarvutamise juurde.