Imetamine

Imetamine on parim viis imiku toitmiseks. Sellest on eraldi kirjutatud ning selleks julgustatud nii Koraanis kui ka sunnas.

„Emad võivad oma lapsi imetada kaks järjestikust aastat, kes iganes soovib imetamist lõpule viia …“ (Koraan 2:233)

Prohvet Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) ajal polnudki naistel muud meetodit imikuid toita kui imetades ja naised, kel piim puudus, pidid imiku toitmiseks amme muretsema. Pealegi on teadlased avastanud – peale seda, kui naiste hulgas on aastaid olnud populaarne pudelist toitmine – , et imetamine on imikule parim![1]

Imetamine on palju lihtsam seetõttu, et ema ei pea pidevalt „pudelihäires“ olema, kui beebi süüa tahab. Kuid samas on väga ahvatlev haarata pudeli järele, kui rinnanibud imetamisest kipitavad. Ärge andke ahvatlusele alla! Imetamine on harjumuse ja harjutamise küsimus. Esimestel päevadel hõõrub tihe imetamine rinnanibud haavale. Uskuge, see valu on vaeva väärt – vastsündinu saab esimesel kolmel päeval rinnapiimaga talle väga kasulikke antikehi, mis teda väliste bakterite eest kaitsevad.[2] Imetamine nõuab aega ja kannatlikkust. Ka imik õpib ning mida tihedamini talle see võimalus antakse, seda osavamaks ta muutub.

Kui imetamine mis iganes põhjusel ebaõnnestub, ära lange masendusse. Nädal aega imetamist on parem kui üldse mitte midagi. Kas või ainult paaril päeval imetades teed juba vastsündinule head. Kui hakkad pudelist toitma, hoolitse selle eest, et see oleks steriliseeritud, ning jälgi kindlasti toitmise juhendeid.

[1] Tänapäeval on imetamise kohta saadaval palju raamatuid ja pereajakirjades ilmub hulgaliselt artikleid imetamise kasulikkusest.

[2] Llewellyn-Jones, „Breastfeeding”, lk 91.