Rasestumisvastased vahendid


Rasestumisvastaste vahendite teema on algatanud palju kuumi arutelusid. Esmalt peab siinkohal mainima, et see pole ainult naiste asi – vahekord toimub ju ikkagi mehe ja naise vahel ning enamasti naine ei hoidu rasedusest partneri teadmata.

Islam julgustab paare lapsi saama. Järeltulijaid vaadeldakse kui Allahi õnnistust ning suurt vastutust. Moslemipaar ei tohiks võtta vastu otsust, kui kauaks lastetuks jääda, kuigi teatud kontroll raseduste üle on muidugi lubatud.[1]

Rasestumisvastaste vahendite kasutamine, et lapsed liiga ruttu teineteise järel ei sünniks, on vastuvõetav vabandus, kui abielupaar arvab, et perekond on piisavalt täiuslik. Ema tervisega peab kindlasti arvestama. Kui ta pole võimeline olemasolevate laste eest hoolitsema, mispärast siis teda uuesti rasedusega piinata? Samuti soovitavad arstid peale komplikatsioonidega sünnitust mõned aastad oodata, enne kui uuesti rasestuda. Seda selleks, et ema raskest sünnitusest täielikult taastuks. Teatud juhtudel võib järgnev rasedus olla emale laastav, isegi eluohtlik.

On olemas erinevaid viise rasedusest hoidumiseks, ent mitte kõik pole moslemitele sobivad.

Eriti vastunäidustatud on spiraal, mis põhineb abordimeetodil. Spiraaliga leiab aset rasestumine, ent embrüol ei lasta end emaka seinale kinnitada. Kuna abort on islamis rangelt keelatud (välja arvatud erandid, kus rasedus on eluohtlik, nagu emakaväline rasedus), siis spiraal on mosleminaisele vastuvõetamatu.

Beebipillid on veel tänaseni suur debatiteema, sest pikaajalisel tarbimisel võivad need olla tervisele kahjulikud. Pillimeetod põhineb loomuliku tsükli häirimisel, st menstruatsiooni allasurumisel. Kuupuhastus, mis beebipille manustaval naisel esineb, pole aga tegelikult üldse kuupuhastus.

Ka nõndanimetatud järgmise-hommiku-beebipillid mosleminaistele ei sobi, kuna tekitavad väikese abordi.

Pessaar ja kondoom on tõenäoliselt parimad vahendid moslemist paarile. Sarnast meetodit on kirjeldatud ka hadithides. Selline meetod ei ole naise kehale kahjutekitav, nagu seda on spiraal või tabletid.

Lõpuks on olemas ka nn loomulik meetod, mille puhul naine kontrollib igal hommikul oma kehatemperatuuri või vaginaalset limaeritust ja märgib selle üles. Muutused võivad tähendada ovulatsiooni, seega paar saab otsustada, kas soovitakse pere juurdekasvu või mitte. Lapsesoovi puhul on paaril võimalik intensiivsemalt katsetada, soovimatuse korral aga intiimsuhtest hoiduda. Meetod sobib paarile, kes on igasuguse kunstliku viisi vastu. Siiski tähelepanu, see meetod pole kõige turvalisem.


[1] Darsh, „Question of Time” (lugejate küsimused), Usra – The Muslim Family Magazine, Safar 1410 AH/September 1989.

Lugejad pidasid seda artiklit kasulikuks. Kuidas on lood teiega?