Koraan ja teaduse areng

Sõna qur’ān tähendab araabia keeles „lugemine” või „retsitatsioon” ning kõige esimesed värsid, mis ingel Gaabriel Muhammedile (saws) Jumalalt tõi, kõlavad järgmiselt:
« Õpi/loe/retsiteeri oma Issanda nimel, kes on loonud; loonud inimese rippuvast ollusest (embrüost). Õpi/loe/retsiteeri ja su armuline Issand, kes õpetab kirjasule abil, õpetab inimesele seda, mida ta veel ei teadnud. » (96:1-5)
Selline käsk mehele, kes nagu enamik tolle ajal inimesi ei osanud ei lugeda ega kirjutada, tähistab uut algust õppimises ning teaduse arengus. Samal ajal kui teised pühakirjad said üles kirjutatud – ja seda tihti alles kaua aega pärast religiooni alusepanija surma – ning edasi antud tänu eliidi moodustavatele preestritele ning kirjutajatele, oli Koraani alalhoidmine ning edasiandmine algusest saadik terve kogukonna ülesanne ning Koraani sisu sai lõplikult paika pandud juba Muhammedi (saws) eluajal, ilmutuste lõppemisega. Koraani kirjutati üles ning õpiti pähe. Pärast Muhammedi (saws)  surma, esimese kaliifi Abu Bakri valitsemisajal, koguti kõik Koraani kirjalikud koopiad kokku ning Abu Bakr palus Prohveti  kirjutajal Zaydil kõigist neist kokku kirjutada üks ametlik koopia. See käsikiri kontrolliti üle inimestega, kes olid kogu Koraani pähe õppinud ning sellest sai ametlik Koraani koopia, mille järgi tehti kõik kolmanda kaliifi Uthmani ajal islamimaailma laiali saadetud koopiad ja mis vastab ka igale tänapäeval raamatupoodides saadaolevale araabiakeelsele Koraanile. Järgides Prohveti (saws) eeskuju, kes oli moslemeid õppimisele ning teadusele julgustanud, said mošeedest üle kogu islamimaailma nii õppimis- kui ka palvepaigad. Pole siis ime, et kõigile kättesaadava, tasuta alghariduse idee on pärit just islamist. Lapsed õppisid küla mošeekoolides lugema, kirjutama ning Koraani retsiteerima. Nad omandasid teadmisi ka näiteks matemaatikas. Nutikamad saadeti edasi linnadesse kõrgharidust omandama. Maailma esimesed ülikoolid, haiglad ning postiteeninduse lõid just moslemid. Islamimaailma valitsejad lõid asutusi nagu „Tarkuse Koda” Bagdadis, kus õpetlastele maksti palka teaduslike, kirjanduslike ning religioossete tekstide kõikidest tol ajal teada olevatest keeltest araabia keelde tõlkimise eest. Just tänu moslemite poolt araabia keelde tõlgitud töödele on meieni tänapäeval säilinud Vana-Kreeka ja Vana-Rooma suurkujude teosed, mis Euroopas „pimedal keskajal” halastamatult hävitati. Inspireerituna islami teadusearmastusest tõlkisid moslemite võimu all olevas Hispaanias elavad juudid ning kristlased needsamad teosed tagasi Euroopa keeltesse ning just tänu nende teoste avalikustamisele sai Euroopas alguse renessanss.