Ibn Kathiri stiil


Koraani retsiteerimist tuleks õppida õpetlaselt, kes on oma teadmised omakorda omandanud õpetlaselt, kes omakorda on õppinud retsitatsiooni õpetlase käe all jne. Üheks tuntud retsitatsiooniviisiks on ibn Kathiri retsitatsioon.

Tema täisnimi on Abdullah ibn Kathir ibn Al-Mutallib Al-Qurayshi ja teda kutsuti Abu Ma’budiks. Ta oli mekalastele Koraani retsiteerimise imaamiks. Ta sündis 45. hižri aastal ja tundis osasid Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslasi, nagu näiteks Abu Ayub Al-Ansari, Anas ibn Malik ja teised (رضي اﷲ عنهم), seega oli ta tabi’ii ehk Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslaste järgija. Ta retsiteeris terve Koraani Abdullah Ain As-Saa’ibile ette ja sai nii tema kui ka teiste heakskiidu. Ta araabia keel ja selle kasutus oli väga sorav ja väljendusrikas. Ta suri 120. hižri aastal.

Ibn Kathiri retsitatsioonil on kaks raawiit: البَزِّي– Al-Bazzii ja قُنْبُل – Qunbul, seega mõlemad need stiilid on pärit mitte otse ibn Kathirilt endalt vaid vahelülidelt – retsiteerijatelt, kes omandasid täieliku retsiteerimisoskuse Ibn Kathiri retsiteerimisstiili järgi.

AL-BAZZII – البَزِّي

Ahmed ibn Abdullah ibn Al-Qaasim ibn Naafi’ ibn Abi Bazah oli uurimuse ja kontrolli õpetaja, Meka retsiteerija ja Meka Haram mošee muessin. Tema eluajal õppisid Meka retsiteerijad tema juures. Ta sündis 170. hižri aastal ja suri 250. hižri aastal.

QUNBUL – قُنْبُل

Muhammed ibn Abdurrahman ibn Khalid Al-Makii hüüdnimeks oli Qunbul. Hidžazi piirkonna retsiteerijad õppisid Koraani tema käe all. Ta sündis 195. hižri aastal ja suri 291. hižri aastal.

Al-Bazzii ’än ibn Kathiri (Al-Bazzii ibn Kathirilt) ja Qunbul ’än ibn Kathiri (Qunbul ibn Kathirilt) retsiteerimisreeglite erinevused on väga minimaalsed, seega koondatakse need reeglina ühe reeglistiku alla, tuues erinevused välja vaid juhul, kui need eksisteerivad.

Toome näiteks paar reeglit:

BASMALLAH KAHE SUURA VAHEL:

Ibn Kahtiri retsitatsiooni järgi öeldakse alati basmallah (st bismilläähi r-rahmääni r-rahiim), kui ühe suura lõppedes hakatakse lugema uut suurat. Ainsaks erandiks on siin suura Al-Anfali ja At-Tawba vahe, kuna suura At-Tawba ees basmallah puudub.

MÄLIKI JAUMI D-DIIN:

Ibn Kathiri reeglite kohaselt loetakse suura Al-Fatiha 4. aajas olev sõna „mälik“ ja mitte „määlik“.

AS-SIRAAT ja SIRAAT:

Qunbuli retsitatsioonireeglite kohaselt loetakse igal pool Koraanis sõnad „as-siraat“ ja „siraat“ tähega „siin“ – س ja mitte tähega „saad“ – ص. Al-Bazzii seevastu hääldab neid tähega „saad“.

jpm.

Lugejad pidasid seda artiklit kasulikuks. Kuidas on lood teiega?