Islami finants Euroopa Liidus


Viimaste kümnendite jooksul on Euroopa Liidu ligi 15 000 000 moslemi hulgas hakanud populaarsust koguma islami usu põhimõtetega vastavuses olevate finantsteenuste kasutamine – eelkõige panganduses ja kindlustuses – oma raha-asjade korraldamisel. Kogu maailmas on üle 350 islami finantseerimisasutuse umbes 75 riigis[1] ning islami finantsteenuste turul ringleb väidetavalt umbes 250 miljardit GBP (Suurbritannia naelsterling) ning islami finantsteenuste turu maht suureneb aastas 10-15 %[2], mõnedel hinnangutel koguni 20 %[3]. Eeltoodust on ilmne, et islami panganduse ja finantsteenuste arengut ei tohi jätta tähelepanuta, pidades eriti silmas islami finantsteenuste võimalikku levikut asutamisvabaduse ja piiriüleste teenuste pakkumise abil EL finantsteenuseid reguleerivate õigusaktide alusel.

Islami finantsteenuste taust ulatub Prohvet Muhamedi aegadesse, samas arvatakse, et mõned islami finantsteenuste liigid (nt. mudaraba – tehing, kus asi müüakse edasi ning hinnale on lisatud eelnevalt kokkulepitud kasumiosa ja teenustasu ja musharaka – paindlik partnerlus, kus kõik osapooled panustavad kapitali projekti finantseerimiseks ning jagavad kasumi vastavalt varem kokkulepitule ning kahjum kaetakse vastavalt iga osaleja poolt panustatud kapitalile[4]) pärinevad veel islami-eelsest ajast. Tänapäevaste islami finantsteenuste pakkujate arengut islamiriikides seostatakse enamasti naftatoodete kasvava kasutuselevõtuga 20. sajandi teisel poolel.[5]

Käesolevas töös käsitletakse islami finantsteenuste mõningaid erisusi ja islami finantsteenuste osakaalu tähendust ja mõju Euroopa Liidu finantsteenuste arengule. Artikkel ei pretendeeri probleemide ammendavale analüüsile, tähelepanu on pööratud eelkõige nendele küsimustele, mida on oluline käsitleda olukorras, kus islami pangandus on veel suhteliselt võõraks nähtuseks, kuid kus samaaegselt on just viimastel aastatel toimunud olulised arengud. Peatutakse islami ja nn. tavapäraste finantsteenuste erinevustel ja sarnasustel, Euroopa Liidu senistel kogemustel islami finantsteenuste senisel käsitlemisel, sh. islami finantsteenuste pakkujate litsentseerimisel ja juhtimise ning pakutavate teenuste järelevalvel. Tähelepanu pööratakse ka islami finantsteenuste standardiseerimise püüdlustele ning šariaga kooskõlas olevate finantsteenuste ühiskondlikule rollile.

Autor: Anu Kõve, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant (doktoritöö islami finantsteenustest ja nende pakkujatest Euroopa Liidus)

[1] Mohammed El Qorchi Islamic Finance Gears Up International Monetary Fund Finance & Development December 2005, Volume 42 No 4. http://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2005/12/qorchi.htm, 31.03.2010

[2]FSA encourages growth of Islamic finance in the UK, 28 November 2007, http://www.fsa.gov.uk/pages/Library/Communication/PR/2007/121.shtml, 31.03.2010

[3] Wülfing, Thomas Dr. Rechtliche Aspekte des islamischen Bankwesens & Scharia-konformer Investments, http://www.competence-site.de/downloads/0d/2b/i_file_43534/Vorlesung_Islamic_Banking-Skript_deutsch.pdf , lk. 4 , 31.03.2010

[4] Bank of London and Middle East, glossary http://www.blme.com/glossary.php#letterm, 31.03.2010

[5] Lewis, Mervin Latifa M. Algaoud Islamic BankingMPG Books Ltd, Bodmin Cornwall, 2001 lk. 4, 11-12

Lugejad pidasid seda artiklit kasulikuks. Kuidas on lood teiega?