Kaaba katte valmistamine

Kaabat katab must siidiriie, mida nimetatakse kiswaks. Selle valmistamine on nii peen töö, et kiswat peetakse üheks kauneimaks islami kunsti esindajaks.

Igal aastal palverännaku ajal 10. dhu-l-hižžal vahetatakse Kaaba rüü uue vastu välja. Seetõttu on Meka äärelinnas Umm Al-Joudis avatud eriline tehas, kus töötab üle 240 käsitöömeistri ja mis terve aasta läbi kiswa valmistamisega tegeleb. Vilunud käsitöömeistrid kasutavad kiswa valmistamiseks uusimat tehnoloogiat kõrvuti vanade kangastelgede ja igihalja kalligraafiakunstiga. Kogu selle töö tulemuseks on tõeline eksootiline iludus.

MIS SELLEKS KULUB?

Iga uus Kaaba rüü maksab umbes 17 miljonit USA dollarit. Selle valmistamiseks kulub 670 kg kvaliteetset valget siidi, 120 kg puhast kulda ja 50 kg hõbedat.  Riide kogupindala on 658 ruutmeetrit. Kate koosneb 47 erinevast tükist; igaüks neist on 14 m pikk ja 101 cm lai.

KUIDAS SEDA PEALE PANNAKSE?

Kiswa mässitakse Kaaba ümber ja kinnitatakse vasest rõngastega. Kuldtikanditega vööt kinnitatakse umbes kahe kolmandiku Kaaba kõrgusele. Kiswa osa, mis katab Kaaba kirdeseinal 2,13 m kõrgusel maast asetsevat ust, kaetakse eraldi rikkalike Koraanivärsside tikanditega, jättes Musta Kivi katmata.

MIS SAAB VANAST?

Vana kiswa võetakse pealt ära, lõigatakse väikesteks tükkideks ja kingitakse ära; näiteks külastavatele välismaa juhtidele ja olulistele organisatsioonidele. Üks kiswa tükk on kingitud näiteks ÜROle.

Umar ibn Al-Khattabil (raa) oli kombeks kiswa tükkideks lõigata ja palveränduritele välja jagada, et neil oleks millegi alla Meka kuumuse eest varju pugeda.

AJALUGU

Kaabat on juba väga ammusest ajast alati riidega kaetud. Seda traditsiooni jätkatakse suure entusiasmiga ka tänapäeval.

Kiswa värv on erinevate valitsejate ja kaliifide ajal olnud erinev. Ka on erinevatel aegadel kiswa vahetus toimunud erinevate kuupäevadel: algselt vahetati seda 10. muharramil, kuid aeglaselt liikus kuupäev 10. dhu-l-hižža peale.

Islamieelsel ajal oli Kaaba katmise au igal aastal erineva klanni käes. Klanniliidrid tõid Kaaba katmiseks ka väiksemaid katteid. Prohvet Muhammedi (saws) vanaema näiteks kinkis kord Kaaba katmiseks valge kiswa. Prohvet Muhammed (saws) kasutas Kaaba katmiseks Jeemeni kangast. Kallifid Umar ja Uthman (raa) kasutasid valget Egiptuse kangast.

Läbi aegade on kangas sageli tulnud Bagdadist, Egiptusest või Jeemenist –olenevalt sellest, kelle mõju Mekale parasjagu suurem on.
12. ja 13. sajandi vahetuse valitseja Nassir Abbasi kasutas algselt rohelist kiswat, vahetades selle hiljem musta vastu. Sellest ajast ongi must saanud traditsiooniks.

Varem olid kiswad lihtsad, kuid alates 1340. aastast hakati nende ääri tikkima. Selle traditsiooni algatas Egiptuse valitseja Hassan.

Väga pikka aega valmistati ja saadeti kiswa Egiptusest. Kiswa tootmine oli Egiptuse jaoks lausa riikliku tähtsusega. I maailmasõja ajal liitus Türgi aga Saksamaaga ja oli kaheldav, kas kiswa ikka õigeaegselt Egiptusest kohale jõuab. Seega organiseeris Türgi omapoolse kiswasaadetise, mis Hejaz Railwayga Istanbulist Mediinasse saadeti. Egiptuse kiswa jõudis aga õigeaegselt kohale, nii et Türgi kiswa jäi Mediinasse hoiule. Kui 1923. aastal Meka šerifi ja Egiptuse vahelised suhted eriti head ei olnud, kutsus Egiptus oma kiswasaadetise Jeddah’st tagasi. Sel aastal läks Mediinas oma aega ootav Istanbuli kiswa käiku.

KISWA TEHAS

1926. aastal asutas Saudi Araabia kuningas Abdulaziz Mekas tehase kiswa valmistamiseks. Algselt toodi kõik käsitöölised Indiast. Rohkem kui 100 käsitöölisel kulus terve aasta, et vanaaegsetel kangastelgedel kangas kududa ja see suurepäraste kalligraafiliste tikanditega katta. Kuna modernsed masinad puudusid, suleti tehas 1937. aastal. Tehas taasavati 1962. aastal.

KISWA VALMISTAMISE PROTSESS

Kiswa valmistamine on iseenesest üks huvitav protsess, mis kulgeb mitmes staadiumis. Kõigepealt tuuakse Itaaliast ja Saksamaalt sisse parim saadaolev siid, mida pestakse kaitsva vaha eemaldamiseks spetsiaalsete puhastusvahendite ja oliiviõli seebiga.

Naturaalse värvi saavutamiseks pestakse siidi mitmeid kordi ja jäetakse 90-kraadisesse kuumusesse. Veel kümme aastat tagasi pleegitati siidi käsitsi, kuid nüüd tehakse seda spetsiaalsete masinate abil. Peale pleegitamist kootakse sellest siidist kangas.

Algselt koosnes Kaaba vöö kaheksast tükist; hiljem see arv kahekordistati. 1971. aastal lisati veel kaks tükki: ya hayyu ja ya qayuum. Kate ja sisemine kiht valmistatakse samas osakonnas.

Koraanivärsid disainitakse tänapäeval arvuti abil, mis on selle töö palju kiiremaks muutnud.

Peale seda, kui kate on disainitud, see värvitakse. Keerulise töö hulka kuulub ka dekoratsioonide disainimine, vöö kirjade tikkimine, ukse katte valmistamine ja Jacquardi kanga dekoreerimine sisemuse ja välimise pealispinna katmiseks.

Järgmisena prinditakse ja värvitakse, seejärel kootakse ja tikitakse. Käsitsi kudumisega tegelevad kogenud käsitöölised, mehhaaniliselt kootakse aga väga modernsetel kangastelgedel.

 Tikkimiseks kasutatakse kuld- ja hõbeniite, mis tänapäeval valmistatakse Saudi Araabias. Valmistajaks on sama kuldsepp, kes Kaaba ukse tegi. Valmis osad läbivad väga range kvaliteedikontrolli; neid testitakse enne kokkuõmblemist laboratooriumis.

Unikaalne tikkimismeetod näeb ette, et kõigepealt kinnitatakse kangale kirjakohtadele puuvillased nöörikesed, seejärel kaetakse need kollasest puuvillasest niidist tikandiga. Viimaks kaetakse kiri ülekullatud hõbeniitidest tikandiga, mis ulatub kangast 2 cm kõrgusele.

Tavaliselt peab uus kiswa valmis olema umbes kaks kuud enne palverännakut.

Allikad:  http://www.turntoislam.com/forum/showthread.php?t=3597,

http://islamgreatreligion.wordpress.com/2008/04/16/making-kaaba-of-kiswa/