Palverännaku tegude päritolu

AADAM JA EEVA (HAWA)

Paradiisis (2:34-38):

 Jumal lõi Aadama (as) ja tollele naise. Aadamal oli kõik, mida ta vajas. Naiivsusest ning tahtmatult tegutses ta Jumala sõna vastu.

Enne teda oli Iblis (saatan) tahtlikult Jumala sõna  vastu tegutsenud. Ta teadis, et mida ta teeb, on halb, kuid ei hoolinud sellest. Ta teadis, et jääb igaveseks Jumala armust ilma, aga ikkagi tegi meelega pattu, suurest kadedusest. Jumal ütles, et loob krooni oma loomingule – inimese, kuid saatan oli inimese peale kade. Ta lubas, et hukutab inimese, nagu tema ise oli hukkunud inimese pärast.

Maa peal:

Kui Aadam Paradiisist alla saadeti, oli tal kaasas paradiisikivi. Koht, kus Aadam ja Eeva maale jõudsid, ei ole kindlalt teada: erinevad allikad pakuvad, et nad saabusid Meka ja Taifi vahelisele alale, Aadam Indiasse ja Eeva Džeddasse või siis Aadam As-Safa künkale ja Eeva Al-Marwa künkale. Kindel on, et nad kahetsesid oma tegu ning palusid andeks. Jumal andestas neile. Meka asukohta püstitati esimene Jumala teenimise koda, mille osaks sai ka paradiisikivi. Hiljem Jumala koda hävines ning selle ehitas uuesti üles alles Aabraham koos oma poja Ismaeliga. Aabraham oli ka esimene, kes inimesi palverännakule kutsus.

AABRAHAM (IBRAHIM) JA TEMA POEG ISMAEL

Aabrahami (as) esimene naine oli Saara. Kuna Aabraham ei saanud Saaraga lapsi, võttis ta Saara toetusel naiseks Hažari. Saara aga muutus armukadedaks, kui Hažar rasedaks jäi ja Aabraham oli segaduses.
Ismael ja Hažar jäetakse kõrbesse:

Hažar sünnitas Aabrahamile poja. Sellest pojast sai Aabrahami elu mõte. Jumal tahtis oma ustavat sulast proovile panna: Aabraham pidi Jumalale tõestama oma armastust ning oma nii palavalt armastatud poja enda juurest ära saatma.

Aabraham käis kuni Bakka (Meka vana nimi) oruni, seal andis Jumal talle märku peatuda. Aabraham jäi veidiks ajaks sinna. Kui ta tahtis lahkuda, küsis Hažar: „Kellele sa meid siia jätad?” Aabraham ei julgenud vastata, ta peaaegu nuttis. Hažar kordas oma küsimust teist korda, kolmandat korda. Seejärel küsis ta: „Kas Jumal käskis sul nii teha?” Aabraham vastas: „Jah!” „Kui see on nii, siis küll Jumal ka meie eest hoolitseb.” Aabraham jättis neile seepeale veidi vett ja süüa ning lahkus.

Safa ja Marwa:

Mõne aja pärast ei olnud Hažaril enam piima, kuna söök ja jook olid otsas. Ta pani lapse maha (praeguse „Aabrahami seismiskoha” juurde) ja tahtis minna vett otsima. Ta ronis Safa künkale, et paremini näha, vaatas ringi ja jooksis seejärel teise künka (Marwa) poole, jõudis kohale, vaatas ringi, tõstis käed üles ja palus Jumalat, seejärel jooksis taas Safale ja nii 7 (4+3) korda.

Zamzami allikas:

Kui ta viimasel korral Marwani jõudis, kuulis ta järsku suurt kõmakat. Ta keeras end ringi ja nägi ingel Gabrieli, kes oli kannaga vastu maad löönud. Maa seest purskas välja allikas. Laps hakkas juba uppuma, kui Hažar hüüdis: „Zam, zam!” („Ära mine laiali!” või „Ära ujuta üle!“) ja nii jäigi Zamzam vaid väikeseks allikaks ega tekitanud järve.

Jeemenist läks Palestiina poole karavan. Nad nägid endi kohal linde lendamas ja mõtlesid: „Imelik, mida teevad siin küll linnud? Kõrbes ju vett ei ole!” Nad järgnesid lindudele ja leidsid oru, mille põhjas oli väike järveke. Ismael oli selleks ajaks juba ligi 8-kuune. Kogu aja olid nad end toitnud vaid Zamzami veega, millel on äärmiselt rikas ja toitev koostis.

 Karavan palus Hažarilt külalislahkust ning kaupmehed lubasid selle eest võtta Hažari ja Ismaeli oma kaitse alla.

Kivide viskamine:

Aastaid hiljem, kui Aabraham oli juba oma naise ja poja juurde tagasi tulnud, tahtis Jumal jälle teda proovile panna. Ta palus tal oma poeg Arafati mäel ohverdada. Saatan tuli Aabrahami meelt muutma. Ta sosistas: „Mis Ta veel ei taha! Kõigepealt käsib sul naine ja poeg maha jätta ja nüüd siis poeg sootuks tappa …” Aabraham võttis 7 kivi ja viskas need saatana pihta, öeldes iga kord: „bismillääh w-allaahu akbar”. Saatan läks kiusama ka Ismaeli ja Hažarit, kuid noodki vastasid kivide loopimisega.
Kui Aabraham jõudis Arafati mäele ja asus poega ohverdama, saatis Jumal ingel Gabrieli, kes teda takistas ja andis ohverdamiseks poja asemel lamba.

Peale seda käskis Jumal Aabrahamil ja Ismaelil koos Jumala austamiseks Kaaba templi uuesti üles ehitada ja kutsuda inimesi sinna palverännakule Jumalat ülistama (2:124-129). Aegade möödudes aga nende Ainujumalale pühendatud kutse tuhmus – Kaabas hakati austama paljusid jumalusi, usk Jumala Kojas laostus. Sellele tegi lõpu alles viimane Isanda prohvetite seas – Prohvet Muhammed (saws).